Kell on pool 2 öösel. Ei ole kaua seesugusel ajal bloginud... Võiks magama minna. Olen väsinud ja tüdinenud kõikest... Kardan, ka magamisest...
Täna oli tegelikult ilus päev. Laabus. Kohtusin sõbrannadega. Tegin tööd. Panin üle mitme aja maalid posti - süda sai kergemaks kohe. Soovisin seda juba kolm - neli kuud, ikka tuli veider olukord ette... Nutumaik oli juba suus...
Hilisõhtul avastasin et mu märkmik - kalender on usutavasti jäänud Tartu Kesklinna postkontori st on kadunud. Ma ei ole kunagi sedasi märkmikut kaotanud ja mitte isegi mu abistajaid. Märkmik on mu elu, ma ei oska selleta olla...
Muidugi võib ka nii öelda, et kord on esimene kord, kuid...
Kui olin veel Maarja pool ja arutasime LEEPÜ voldikut, kutsus Silver endale kiirabi... Jahmatasin väga... Kuid praegu tundub kõik korras olevat...
Siiski, miski mu elus tundub mitte korras olevat.
Liiga palju kaost on olnud paari kolme kuu jooksul.
Ma ei saa aru, miks küll.
Seepärast püüangi teha ikka head nägu... :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar