Selline väike piimaauto

 Näppasin selle foto fb-st loaga. Usutavasti tehtud teisipäeval, kui  mina olin näituste rallil.  
Tegelikult tavaliselt käib me mamma mulle piima kohe tuppa toomas, kuid kui Silver kodus, siis jookseb ta mammale appi.     Eriti siis, kui mind kodus ei ole, ja kui Slver on kodus, siis mamma ei tulegi trepist üles...
Selline maaelu!
Ma olen pool elu tarbinud mamma lehmade piima. Ma peaaegu ei teagi, mis on poe piim. Mamma piim on parim! Kuigi ma ise piima ei joo :) Küll kohvikoort, hapupiima    pannkookidele, jne. Ei kujutaks mamma piimata ette!

Laupäev iseendaga

Arvuti ehk kallikese olemasolu ei tulnud juba hommikul mõttesse. Ei tulnud päev otsa. Nüüd läksin temast mööda. Mõtlesin, et võiks ka posti vaadata. Ei olnudki midagi erilist. Nii nagu arvasin...

Olen tüdinenud.
Ei, see pole kevadväsimus.
See on kiire suure remondituhina raugev väsimus. Tüdimus. Kõik ju seisab... Mind kui "vana inimest" lihtsalt ei kuulatud. Kuuldi küll, kuid ei kuulatud. Minu elukogemus on, et kõike ei saa kärmelt ja kiiresti. Oma koduga  tuleb samm - sammult midagi teha, siis tuleb ka hea tulemus. Ka nappide vahendite saab hästi teha.   
Huvitav on, et iga remondimees (mul neid olnud küll ja veel!) laidab eelneva töö ja vaeva maha. Olen seda ammu - ammu tähele panud. Saan ju aru, et remonditöö on tegelikult suur looming ja igalühel oma loomingust enda nägemus, kuid kodudes elavad siiski kliendid - inimesed - kellel on ka omaenda nägemust.
Olin suht kindel, et paari nädalaga tervet elamist uueks ei muuta...
Ja ega korter veel nii hull ka ei olnud, et oleks elamiskõlbamatu. On jah hallitust,  on rõskust... 
Suur remont nõuab suurt rahagi...
Ma ise oleks pidanud kõvemini oma arvamust välja ütlema. Võib - olla isegi karjuma nagu kehtestasin tapeetiga...
Ei tea. See oletus. 
See ei aita enam, kui hakata tagant järele tarkust taga ajama.
See heagi siiski, et suur algus tehtud.
Kuid olen väsinud, et absoluutselt kõik pilla - palla. Korralagedust käib üle mõistuse mul.
Täna püüdsin oma magamisnurka natukenegi muuta korralikumaks. Silver aitas diivanit nihutada, riiulit tõsta. Nüüd  on taas omas kohas  peeglikappki, ilma peeglita küll, kuid siiski. :) Sellest tundsin tohutult puudust. Otsi peaharja, juuksekumme, kõrvarõngaid, kreeme jne - midagi ei leia ega saa kätte... Kaua võis :)
See ei ole mina, kel korralagedus.
Ka remondi olukorras saab väga hästi korda luua ja hubasust teha! On vaja tahet vaid!

See nädal on olnud põnev, rõõmus ja pingeline.
Olen väsinud lihtsalt üksi olemast. Olgem ausalt, kui ma ei sebiks enast nähtavaks, siis ei tuleks paljudele meeldegi või surutakse kuhugile nurka... Aga seegi vist paljude inimeste varjatud kartus...

68 ja 8 aastat tagasi...

Täna 68 aastat tagasi sündis mu papa... Ma jäin mõtlema, et mina ei teagi, kus ta tegelikult sündis. Arvatavasti Tartus.
 Täna 8 aastat tagasi maalisin esimest korda. Tänaseks peaks olema pooleli 70. maal. Uskumatu mulle endale!

Olin Tallinnas...

... kui kuulus inimene :D
See oli teine armas hetk eile õhtul, kui kuulsin selja tagant Balti jaama mingis gruusia kohvikus (kus oli tunne, et sattusin ajas 35 aastat tagasi!),  kui me lauda hakati järsku hoolega katma lusikatega ja kahvlidega, siirast häält ütlevat:
"Ega meil iga päev ei käi nii kuulsaid inimesi nagu Tiia!"
Ups!
Mul kummaline. Kuid mitte ebamugav. Mulle tegi see olukord nalja. Rõõmu. Siiralt heameelt.
Teenindaja teadis mind kui maalijat. :)

Muidu läks eile kõik hästi. Sauel oli mõnus tööaeg.

Elroni rongid on ikka suurepärased! Tallinn - Tartu rongi sain esmakordselt muretult. Ja rahvasumma ma ka ei näinud. Me vagunis olid vaid mõned inimesed.

Homme Sauel

Homme olen niisiis Sauel. Grupijuhina tööl.
Loodan, et tuleb mõnusad psühhodraama grupijuhi  töötunnid. Kuigi ettevalmistused homseks on olnud ka mõnusad ja nauditavad juba. Ja ettevalmistusteks kulub alati mitme kordne aeg, kui olla gruppi ees...
Loodan, et homme piiluvad Sauel Päevakeskuse uksest psühhodraamat needki, kes ei ole end veel kirja pannud. :) Mina ja Maarja oleme kohal 14.30.
Iga algus on raske ja keeruline. Meie väike grupp kohtub teist korda. Mina küll soovin, et grupp suureneks. St et tuleks grupiliikmeid juurde. Soovin, et selles alguses areneks miskit suurt ja lõpmatult :)

Lõpp ja algus ühel päeval

Täna sai täpselt selgeks, et Ahjal toimub näituse lõppetamine teisipäeval, 25. märtsil. HOMMIKUL kell 9.40 Ahja kooli 6. klassi õpilased ja   huvijuht soovivad minuga kohtuda.
Eile pidi Ahjal raamatukogus / Tuglase muuseumis tegelikult lõppema. Kuna  praegu on koolivaheaeg, siis palusid  pikendust. Isegi üle nädala. Kuid nii pikk pikendus ei olnud mõeldav,
SEST
25. märtsi õhtul kell 18.00 on näituse avamine Sargvere mõisas.

Loodan südamest, et teisipäev on minu päev! Ja sel päeval kõik sujub heaga hästi.
Ma ei soovi hetkel ettekujutadagi, kui väsinud võin järgmine teisipäeva hilisõhtuks olla. Kuid loodetavasti rahulolev, et olen suutnud  nii mõnelegi rõõmu teha... :)
See parim tasu kunstniku tööle! 
    

Haha ja uskumatu :)

Sain just postkasti ühe palvekese Tiinalt. Kirjutada kiri iseendale raamatusse, mis ilmub loodetavasti mais ja on mõeldud noortele, kes lõpetavad koole.
Põnev!
Kuid kogumikku pannakse 30 kuulsa inimese kirja. Jeeeeeee, olen ikka alles kuulus!  See pani mind naerma! Mina ise ei tunne, et olen kuulus... Ma lihtsalt olen, kes tegelikult  olen ja teen seda, mida armastan.
Kirjastab Kirjastus "Hea Lugu".

Teen ära!
Kirjutan iseendale armastuskirja nagu Muhv. Ainult lõpuks loevad paljud... 

Info - reklaam psühhodraamagrupile

Laupäeval, 22.märtsil 2014 kell 15 toimub

Saue Päevakeskuses

Kütise 4, Saue linn, Harjumaa

psühhodraama grupp "Eriline elukarjäär".

Meie, Maarja Kaplinski ja Tiia Järvpõld, natuke eriliste grupijuhtidena, soovime teiega kohtuda, ja veel mitmel – mitmel korral veel kohtuda, et uurida ja selgitada:

- kes on kõige olulisem inimene sinu / minu elus – kas oled / olen ikka ise see tähtsam inimene

- kas on olemas erilisi inimesi, või oleme kõik erilised - igaüks isemoodi

- mida teha omaenda erilusega

Ootame vanu ja uusi huvilisi. Grupis on vabu kohti.

Soovime esialgu koos teiega olla 4 tundi iga kahe kuu taga aasta jooksul.

Osavõtutasu on 15 EUR.

Tulemisest palume teada anda kontaktidel tiia.jarvpold@gmail.com või mkaplinski@gmail.com hiljemalt neljapäeva hommikuks, sest muidu jääb grupp kahjuks seekord lihtsalt ära.

Rõõmsakohtumiseni!

Maarja Kaplinski ja Tiia Järvpõld

MTÜ LEEPÜ

Päev iseendale ehk väljalülitus

Võtsin tänase päeva iseendale. Olingi ise oma mõtetega tagatoas. Riidehunnikus. Püüdsin segadus nii enda sees kui ka ümberringi korrastada.
Ma ei vastanud sõnumidele ega kirjadele eriti. 
Ma olen tõesõna väsinud. Tüdinenud. Kopp on ees.See on kestnud juba pikemalt aega. Kuid...
Kõik on nagu olemas ja enam - vähem normaalne, aga... ma ei oskagi öelda, mis on valesti. Iseenda kehtestamine... Ma lepin. Harjun. Olen võimalikult teistele olemas ja vastutulev. Kõik on siiski näiline. Suudaksin rohkemgi,  kui vahetevahel julgeksin rohkem ise olla...
Saan aru, mu jutt on mõistmatu.
Mina ise mõistan küll. See ongi tähtis.
Puhkus saab ka omaenda toas. Ei olegi vaja taha kaugemale, Hispaania näiteks. Mina ei saaks ikkagi kaugel maal omaette päevagi olla... Kodus aga küll.

Kass Bongo elab  oma elu ja majandab ise. Ta käitub nii nagu ei oleks iial operatsioonil käind. Täna sõi ahjuliha - muidugi võttis ise. Ega Bongo spetsiaalseid sööke ei tahagi väga. Eile õhtul leidsin külmikust natu süldi, mõtlesin, et söön ära - aga ei, Bongo jooksis jaole ja lihtsalt poksis peaga mu jalga seni kuni sai keelega kallerduse kätte ning sõi nii nagu oleks olnud eluaeg näljas. Siis jookseb ja hüppab, tuuseldab.
Loodame ja usume, et paraneb jõudsalt!

Repoter näitas põrsast ratastoolis, kes töötas haiglas puudega laste heaks. Põrsas sündis tagumiste jalgadeta. Minu meelest parim ja kihvtim uudis sel aastal!

Vapper Bongo

... pikutab praegu  vaibal  Uimane veel  narkoosist. Kõnnib  vinta - vänta, kuid proovis hüpata ka toolile, diivanile - õnnestuski.
 Bongol on suus kaks tagumist hammast. Ülejäänud on nüüd eemaldatud. Dr Kadri ütles, et  Bongo mahub top kolme, kellel on nii hull olukord suus. Ei ole meeldiv top kolm... Kuid see ehk näitab, kui tõsine olukord meil oli.Ise ei saanud arugi, et põletik nii hull on...
Kass Bongo oli kliinikus 8 tundi.
Kui homme lõunaks tervis halveneb või ei hakka sööma, siis tagasi kliiniku.Kohe homme.
 Kuid juba sõi. Spetsiaalselt suppi, jõi piima ka. Aga lõua alune ja ninaots olid söögine - küllap tal harjumatu süüa.
15 päeva pärast peab Kass Bongo kindlasti kontrolli minema.
Häält pole Bongs eriti teinud praegu.
Kaagverre jõudes, maja ees elavnes rõõmsasti - kodus.

Suur tänu EPÜ Väikeloomakliinik  ja dr Kadri Kääramees!
Aitäh kõikidele, kes toetasid ja elasid kaasa Kass Bongole!
Usume ja loodame nüüd, et Kass Bongo mahub 80 %-i kasside sekka, kes elavad hambutud pika elu :)
Loodame sedagi, et homme päev on parem kui tänane!

Hoidke varbaid homme hommikul Kass Bongole!

Kass Bongo läheb  homme hommikul niisiis opile. Hoiame kõik koos talle varbaid.
 Hammaste eemaldamine pole nalja asi. Tean seda enda kogemustest...

Täna Bongo enam süüa ei saa. Ja ka mitte hommikul. Joob vaid piima ja/või vett.

Ta ise on rahulolev ja rõõmus. Päeval rääkisin, mis päev homme ees ootab - sellepeale haigutas ja liigutas kõrva: saaks juba läbi.

  

Kuskil ikka on mu isiklik abistaja - tüdruk!

Mul on jälle tuju taaskord pakkuda tööd tüdrukule/naisele, kes soovib tõsiselt isikliku abistaja tööd. Seekord panen kuulutuse pisut teisesse kohtasse, kus pole ammu olnud või ei ole üldse olnud, nt ehk kandideeri.ee-sse. Ja ka raamatukokku, hea Ave lubas sinna riputada.

Kuskilt ikka leian naistsoost isikliku abistaja. Üle poole aasta on mul tunne, et järjekordse isikliku abistaja leidmine on sama raske ja keeruline kui oma armastuse leidmine. :) Päris tõsiselt! OK, hea töö tegija leidmine... kuid mõte jääb samaks.

Praegu on isegi naistsoost isiklik abistaja kergem olla, sest mul on meessoost isiklik abistaja Siim. Trepid, enamust,  jne jääksid Siimule. Siim on tõesti mul super leid! Seda enam, et on üle pika aja noormees.
Kuid siiski soovin naiselikke tegevusi/toimetusi nais - isiklik abistaja kätega teha ;) Näiteks meicapit teha! Usun, et see soov on igati loogiline ja normaalne. 
Päris tööjaotust siiski ei saa ma lubada. Kõik sõltub minu vajadustest. Olukordadest.

Isiklik abistaja Diana on ka olemas. Kuid elu - olu teeb ikka vahetevahel valikuid, nii ka mu isiklikke abistajate elud - olud teevad valikuid. See on ka igati normaalne elu kulgemine. Aga ausalt öeldes on Diana praegu rohkem sõbranna, kui isiklik abistaja :)

Seega,
kes soovib lisatööd või natukene tööd näiteks õppimise kõrvalt, palun võta ühendust minuga  tiia.jarvpold@gmail.com .Siis saad täpsemalt infi.

Loodan ja usun, et vähemasti aprillikuu teeb head nalja ning toob mulle naerdes nais - isikliku abistaja :) Saan siis unustada selle raske ja keerulise otsimise. Keskenduda muule, mis on ka elamiseks  tähtis. Kas või oma armastuse otsimisele :D ;)

Endise mõisapreili praegused varbamaalid

Minu Jaaniööõis sobivat paastupäevaga

Selline põnev on mu järjekordse näituse nimi, mille avan paastumaarjapäeva ürituse raames

25 märtsil kell 18.00

Sargvere mõisa suures saalis.

Ansambel Meelespea laulab ja tutvustab paastumaarjapäeva kombeid.

Sargvere  mõis reklaamib paastumaarjapäeva üritust  nii:   

 Kuulame ansambel Meelespea laule ja paastumaarjapäeva kommete tutvustusi.
Joome maarjapuna, et paled oleksid punased ja tervist jätkuks suvetööde tegemiseks.
Maitseme kaasa toodud traditsioonilisi maarjapäeva toite: odrakarask, ülepannikoogid, soolaoad, küpsekaalikad.
Riietame end valgesse, võtame kaasa värvilise lindi soovipuule sidumiseks ja vitsarao, et punuda varese pesa.
Kui meestel on soov peost osa saada, peab mehel valge rätik peas olema!

 https://plus.google.com/106387764225524549923/photos?hl=et - siit leiab, kus Järvamaal asub Sargvere mõis.   

Üritus tasuta.

Tulge julgesti Sargverre!

Miks selline näituse nimi ... Sellepärast, et ma elasin 5...6 aastasena Mäksa mõisahoones. Tõsi, ega siis ei räägitud mõisadest. Suured pereinimesed hüüdsid siiski, eriti papa,  mind suht tihti mõisapreiliks. Sain aru, et see on miskit tähtsat! Sellest ajast mäletan ka oma esimesi joonistamisi. Kuna 24. märtsil saab mul kaheksa aastat esimesest maalimisest ja on papa sünniaastapäev ning juhuslikult on näituse toimumiskoht mõis - siis peaks nimega vägagi OK olema.

Tallinna reis läks pisut teisiti, kui planeeerisin. Kuid siiski oli väga vahva! Laupäeval tegin tiiru Vabaduse Väljakul üritusel  "Naistelt puudega naistele". Tegin tõesti tunni ajalise tiiru ja siis tuli isiklik abistaja Siimuga (väljaspool ta tööaega) Pärnu sõita. Tal  oli vaja. Teiseks, miks ei võiks naistepäeval Eestimaad mööda kihutada. Ma polnudki aastid Tallinn - Pärnu maanteel sõitnud. Viljandis Pärnust tulles keeras Siim Pärnusse tagasi :D :D :D

 Siim tõmbas neist treppidest mind üles.

Sain esmakordselt käidud Vabaduse samba juures.

 Lõpuks leidsime samba tagant kaldtee, mis viis üles,

mitte alla tagasi.

Alla oleks saanud väga suure ringiga, me läksime treppidest.

Minu meelest, ebapraktiline kaldtee.

Siiski on mul uhketunne, et olen Vabaduse Samba juures nüüd ära käia.

 Kaitseliit kinkis õhupalle soovides head naistepäeva.

Natuke vallatlesin siis :)

 Reedel sattusin üllatuslikult Katile külla.

Ööbisin aga  Kristi pool. 

Seekord ei saanud ühtki pilti koos sõbrannadega.

Siimule on pildistamise hobi. Mina olevat hea modell :P

Kuigi ma ei käinud  naiste kongressil. Loobusin. Jõudsime Tallinna lõunaaeg. Mul oli nagu piinlik nii poole pealt minna...

Kuid ma tõesti puhkasin :)

 

Kass Bongo tänane päev...

Kass Bongol vedas täna - arstitädid ei teenudki süsti. Arvati küll, et on enne oppi vaja valuvagisti süsti, kuid Bongo tundus arstitädidele heas vormis olema. Sai vaid valuvaigisti siirupit juurde, mida paneme suhu, ja mis Bongole muide meeldib ka. Ta isegi teab kapi, kus rohi on - kord nurrus ise rohtu. :) Dr Kadri kirjutas, et Bongo analüüsid olid enam-vähem korras - üks elektrolüüt natuke veidralt üleval, muidu proovid OK. Selle veidra proovi teeb opipäeval igaks juhuks uuesti.
Muidu sai Bongo mitu tundi linnas rallida. Autoremonditöökojas tõstukil autoga lae all olla. Mina ka. Aga majas ees lasime Bongo puurist välja -  ta jooksis kohe koju, tuppa. Hädale wc-sse! :D

Homme ja laupäev peab Bongo kodu valvama.

Mina olen homsest laupäeva õhtupoolikuni Tallinnas.
Silver tööl...
Mamma lubas tulla Bongot kallistama :)
  

Eeee...

Tänane üks hetk tumestas taas kõik hea...  Ma pean natuke uurima ja juurdlema järjekordselt, miks nii on, kuid seekord  kirjutan ausalt ja avameelselt varsti, mis tegelikult 5 aastat kestnud on olnud...   Ja täna ma igatahes lõppu ei näe, kuigi uskusin siiralt, et mõne kuu pärast lõpeb nõiaring lõppude lõpuks lõplikult. Aga kus sa sellega! Ma  ei saa üleüldse aru, mis toimub ja kuidas lastakse kõigel seesugustel asjadel toimuda. OK,  olen... Ma ei leia siia õiget sõna. Tol hetkel 5 aastat tagasi näis tehtud samm ainuõige, ma lihtsalt ei osanud sündmusi ette näha, mis järgnenud...
Tegelikult mina olen momendil, mis kestnud üle pooleteist aasta endast parima andnud ja pingutanud. Olen seega rahulik.
Lihtsalt teiste poolne käitumine teeb meele mõrudaks. Kaua võib?!
Mul kogemus. Ja praegu mõistan neidki suurepäraselt, kel sama probleemid...

Arvan, et see jama on millegiks jälle hea :)
Kuigi olen praegu plahvatusohtlik...

Tänased mõtted

Elu on täna huvitav.
Maailm on täna rahutu. Teeb rahutuks küll, mis toimub Ukraina ümber... Venemaa ei saa nagu ilma jamata... Ja ma isiklikult ei saa olla väga kindel, et Eestis on turvalisem kui iial varem... Lapsena tundus kõik hoopis turvalisem, vaid Must meri pettis mind - oli HELESININE. See esma pilt taksoaknast on siiani meeles ja mõte: tükk selget taevast on alla  kukkunud... Siis olin 5 või 6 aastane ning mul polnud aimugi, mis tegelikult maailmas toimub. See paneb naeratama, kuid praegune olukord ohkama...

Kuid parim on, mida saan teha, on oma eluga edukalt edasi  minna :) Mitte ootama jääda, mis homme saab maailmast... Usun, et  headust ja kaine mõistust võidab. Kellele ikka vaja sõda... 

Elus muidki keerulisi probleeme.

Muide, täna mõistsin taaskord, et iseenda hea elu tegemine on siiski inimese enda teha. Eelmine nädal käisin vallamajas. Tutvumas uue sotsiaalnõuniku Signega. Meeldiv inimene.
 Muuseas tegin taotluse remondikulude hüvituseks. Seletasin kõik, mida soovin korteris paremaks teha.   Täna sain vastuse, et sellist ühekordset toetust ei olegi vallas. Oleks võimalik esitada taotlus ühekordse toetuse saamiseks sügava liikumispuudega isikule eluruumide kohandamiseks 1. juuniks. Ausalt ma ei saa aru, mis vahe on. Mõlemad ühekordsed toetused ja minu allkiri oleks mõlemal... Kuid kardan, et minu kööginurk madala pliidiga ei läheks arvesse, sest loetelus on näiteks kaldteed, uste laiendamine... Soovin ka põrandakütetki panna, kuid kuidas ametlikult tõestada, et soe põrand on mulle oluline kohandamine jalgadele... Ja põrandaküte tuleb lõpptulemusena odavam, kui tavalised radikad.
Ja hallitusest jagu saamine ei ole kodu kohandamine elamiskõlblikuks? Minu / meie puhul ära hoidmaks uusi haigusi... Mitu inimest on öelnud, et meil pole õhku hingamiseks... Mina ise ei saa sellest aru. Olen harjunud.
Usun, et 1. juuniks on minu kodu uue näoga :)   Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Ja liiga palju on juba lammutatud...
Peab lihtsalt ise pingutama.
Samas mõistan valdagi. Väike. Vaene. Tegelikult olen soovinud 7...8 aastat vallalt vaid IAT  toetust. Ja tegelik valda minemise põhjus oli hoopis muus.  Sedagi pole ma bloginud... Hämmastav, kuidas küla inimesed ikka teavad , kui raske mul on.  Küsimata seda.

Aga nüüd jagub õnne, et...

 See on küpsise - martsipanitort, mille külgedel oli 47 roosat südamekest. Naabrisõbrantsi Pireti oma kätetöö. 

Piretki lugedes südameid tordile ei uskunud mu vanust... Ega ma ise ka ei usu!

Maitses ka väga - väga hästi. Nime söön ise. Tuletan lapsepõlve meelde :)

Piret käis mind sünna puhul üllatamas täna. Õige sünna ju kestabki ikka alati nädala.

Nüüd peaks küll õnne jaguma igaks ajaks, igaks elujuhtumiks. Olen saanud mitmeid ja mitmeid hilinenud õnnesoove.

Kui vaid maailm püsiks rahus...

MUL ON SALAJANE AUSTAJA! Mina avasin täna hommikul ümbriku ja kaarti...Kaardil südamed ja hiirekesed ning kirjutatud "MIS TULEB SÜDAMEST... LEIAB TEE SÜDAMESSE..." Ei ole ühtki saatja nime. Postitempel näitab, et postitatud Keilast. Usutavasti sõbrapäevaks saadetud... Ja muide sjk-kirjastuse aadressile, ümbrikul trükitud tähed... Kogunisti käekirja ei ole jätnud salapärane.

Kes teab, kellelt võis kaart tulla, andke palun märku! Soovin talle öelda, et mul on siiralt rõõm südames Super üllatus!
Märts algas naeratusega.