Tasakaal peab ju olema ja ongi

Eelmise nädala lõpp oli tasakaalust väljast, eriti pühapäev... Sain aru, et hea olla on ülimalt narr. Eile öösel mõtlesin, et hakkan halvaks - ehk olen siis inimestele rohkem mõistetav ja eludest arusaaja jne.
Kuid
täna hommikul nähes mammat, kes tuli jällegi otsekohe appi, kui helistades ettevaatlikult taas, kas näeksin teda, mõistsin, et headus pärineb mul usutavasti temalt... Ma ei saa mitte midagi parata: headust ja positiivsust on minu loomus. Minu olemus. Võib - olla saavad hukkatuseks, kuid las saavad. Seejärel mind enam ei ole ja punkt.

Tänane päev tõi topelt tasakaalu tagasi. Positiivselt. Vägagi.

Ahjal on näitus üleval. Raamatukogu teisel korrusel Tuglase muuseumis. Näitus jääb sinna 18. märtsini. Võib olla  lõpuks on ka pidulikum kohtumine, KUI Ahja inimesed soovivad minuga kohtuda.
Mõne aja pärast näete tänasest siiski pilte.

 

Õhtupoolik tõi uskumatu lootuse :) Tagatuba vist saabki selleks pühapäevaks uue välimuse, laest (lagi juba suvel ju tehtud) põrandani... Muidugi mul endal tuleb pingutada, kuid tööasjad  ja mehed jne olemas ... Seda ma ei osanud uneski näha! Eelmine nädal nägin hoopis jubedat und... kuid mulle öeldi, et kõik halvad unenäod ei tähenda vaid halba...

Ja unistuste kööginurka saan ka! Madala pliitagiga...  

On vist ikka nii, et hea tõmbab ligi head!