Veebruar 2014 saabki otsa...

Veebruar 2014 saabki otsa. Mõne tunni pärast...
Jälle kuu möödas...
Hästi üllatav ja kummaline küünlakuu on olnud.
Juba sünnipäeva aeg oli üllatuste aeg. Tõesõna ma ei soovinud see aasta mitte sünnipäeva kui sellist. Mitte, et tunnetaksin vananemist. Ei. Mu hing on ju noor ja usutavasti jääbki nooreks... Soovin küll kunagi aastate pärast surra noore hingega ja naeratava südamega ...   Lihtsalt sünnad on peaaegu ühtemoodi, kuidagi ei paku pingeid...
Aga siiski see sünna  jääb meelde. Esiteks juba tapeedimöll! Teiseks, paarsada õnnesoovi, millest üks oli vägagi eriline. Uskuge mind, 22 aastat ootasin seda õnnesoovi. Mitte moe pärast. Ma ootasin sügavas enda sees. Sest teistmoodi ma ei osanud, kuigi mul oli alati palju - palju muid ootusi ja lootusi oodata. Siiski suutsin kõige kõrvalt mõelda hetkekski sellele õnnesoovile... Mitte õnnesoov polnud nii oluline, kui õnnesoovija...Ema... Ma ei ole ju paljustki bloginud. Üsna palju hoian endasse. Ja võib tõesti mõelda, et mina olen olnud see "kurjajuur", kuid kas ikka on olnud nii...  Olen lihtsalt omaenda elu elanud. Usun, et olen elanud tänaseni parima elu! Olen minagi vigu teinud, kuid vigadest õppitaksegi.
Arvan, et ükstapuha, kui vana laps on või milline on lapse eluviisid ja teod, jääb vanem või  ka vastupidi  ikka südamesse. Kuidagi ikka.  Keegi ei saa öelda, et see ei ole nii.   Ja mina ei suudaks oma lapsi unustada...
Ja mööduv veebruar oli kevadine.

Usun, et märtsis möll jätkub. Remont peab jätkuma ja arenema.  Praegu ju nii vähe tegelikult tehtud. Täna koristasin natuke, nii palju kui üleüldse remonditolmus ja -segaduses võimalik on. Tagatoapõrandat oli mõnus pühkida.
Oi, kui mõnus saab olema veel maalima omas uues väikeses ateljees!

Märtsi lõpu poole on järjekordne näitus ägedas kohas. Ma juba ootan seda näituse korraldamispäeva, mis on paigas.  Koht on kindlasti ootamatu, kuid usun, et hästi ilus ja sõbralik Järvamaal. Reklaam tuleb pisut hiljem.

Tegemist on rohkem kui kuhjaga :)
Mulle meeldib.

Leiaks ma veel isikliku abistaja ka juurde!
Eile oli paar kandidaati, tänaseks jälle null seis. Eile Tartus ootasin taas asjatult... ja tänagi... Huvitav, kas noortel on popp töövestlustele mitte ilmuda?

Õnnest puudub üks samm...

Head kevadkuud!
Kevad on armumisaegki ;)

Järgmisel reedel ja laupäev olen Tallinnas naistepäeva üritusel.

VB ongi HULLUMEELSUS või / ehk VASTU NAERATAV TUBA

 Sai täna öösel kella poole neljani hommikul uuesti vana tapeedi uuena pandud. Käisime koos poes. Ma  ei saa parata, kuid Bauhofis naeratas mulle taas vastu minu LILLA tapeet - ja ma ei mõelnud pikemalt. Ka valge tapeet oli olemas - mis oli seinas sügisest st tagatuba saabki ikkagi selliseks nagu paar aastat olen unistanud ja veel rohkemaks. 

 Kass Bongo vaatab kõik üle.

Mul on tõesti siiralt õnnetunne.

Kui hommikul silmad lahti lõin, siis naeratas tuba vastu. See ongi soe ja mõnus kodutunne :) Isegi värvitoonid loevad koduloomisel palju :) Ei saa häirivat tooni jätta ega panna, ei saa uisapäisa teha... Üks kogemus juures jälle!
Muide, punane tapeet leidis endale uue koduseina. Tuli siit seinalt ilusti maha, et sai uue koduseinale panna. Nägin ka pilti. Mulle meeldis uue kodu tulemusena see tapeet väga.

Alustasime lihtsalt remondist, kuid iga päev ilmneb miskit suuremat veakest, mis siin korteris on... Jube mõeldav, kus olen elanud... Tegelikult asi päris lootusetult hull ka ei ole. Tuleb lihtsalt järjest ette võtta ja kõik peaaegu uuesti teha. Siim lubab teha ja mitte poolikult. Siiani on remont ikka jäänud kuidagi pooleli - sel hetkel on tundunud väga hea tulemus, kuid... Võib - olla aegki teeb oma töö, maja suht vana ja laguneb ka... Hallitust,  niiskust... Ime, et meie endi tervisele pole veel mõjuma hakkanud... Või on see, et näiteks olen harjunud mitte virisema ning tean, et hea tuleb kõige ootamatul hetkel ja õigel ajal.
Tõsi, praegugi on suur remondihullus ootamatult.
Natuke on kõhe mõelda, kuidas toime tulen.
Samas annan selgelt aru endale, kui praegu jääb kõik suur remont tegemata, siis ma ei suuda kunagi kodu korda teha...   Ja seda ma ei saa lubada!
Ise küsimus on muidugi see, mis saab üldse majast... Aga see pole ju üksnes minu otsustada... Vähemasti, siis kui oma korter korras, saaks ka paremini temaga võimalikke tehinguid teha või mida  iganes... 

Kaks ilusad päeva...

 Kõigepealt, kallid minu inimesed, SUUR KALLI teile kõikidele nende paarisaja õnnesoovi eest, mille osaliseks sain eile. Jagan häid soove ja mõtteid kõikidega:) Armastan teid! Olgu meil kõrvus tänasel Eesti pidupäeval Chalice "Minu inimesed"
https://www.youtube.com/watch?v=mSeuP56rMOc

Aga eilne 47. sünna oli elu kõige kevadisem ja vaiksem, kuid siiski oli mitu hästi positiivset ja vahvat, üllatuslikku üllatust tuli mu ellu. Kõik hea tuleb kuidagi ringiga tõesti tagasi. Kuidagi mitme kordseltki, kui oskad vaid tähele panna.
Kurb vaid, et sünnipäevamöll oli suuremalt jaolt näoraamatus ehk facebookis. (Vähemasti eile näis see nii olevat!) Tänapäeval ei viitsida isegi sõnumeid saada... Mina kaasa arvatud.  
Tegelikult, mina ise ei soovinud miskit suurt seekord teha. Elamises remondiline hullumaja :) Mööbel praktiliselt eestoas. Eile küll istusime tagatoanurgas, mis on osaliselt uue näoga. Kuid selliseks ei jää, sest
1) tapeet jäi halvasti seina, seinad märjad ja kõrverad, selles nurgas avastasime kogunisti tõmbetuult  - väga ebanormaalne ju. Ka eelmine tapeet oli lahti...
2) see on küll väga nunnu ja ilus tapeet, kuid miski häirib mind. Võib - olla see, et mul on olnud mitu aastat  oma nägemust tagatoast ja seal ei ole olnud punast värvi... Lilla - roosa - valge on olnud...

Ma tõesti väga hindan poiste soovi ja tahet elamine lõppude lõpuks korralikult korda teha. Aind on vaja väga - väga hoolikalt läbi mõelda kõik üheskoos. Taaskord veendusin, et ma pean kindlast poodides kaasas olema, et värve/toone valida. Telefoni abil ei saa selliseid asju teha...Olen ju kunstnik ja arvan, et julgen värvidega mängida...  
Ma ei ole praegu pahane. Siim ja Silver soovisid ja soovivad parimast parimat, püüdsid sünnaks toa korda teha... paari päevaga... Kahjuks nad on ka pettunud, et nii ei läinud. Et ei suutnud rõõmu teha...
Tegelikult ma olen rõõmus. Õnnelikki.
Usun, et aasta pärast ongi mul lausa lux elamine :)
Sest nüüd tuleb pingutada, et midagi pooleli ei jääks. Nagu siiani on alati jäänud...
Põrand on super. Minulik. Minu unistuse tooni. Mõnus on paljajalu põrandale astuda.  Vana põrand oli taga 24 aastat tegemata, mõtlesin, kaua veel...
 Aitäh poisid!

Tasakaal peab ju olema ja ongi

Eelmise nädala lõpp oli tasakaalust väljast, eriti pühapäev... Sain aru, et hea olla on ülimalt narr. Eile öösel mõtlesin, et hakkan halvaks - ehk olen siis inimestele rohkem mõistetav ja eludest arusaaja jne.
Kuid
täna hommikul nähes mammat, kes tuli jällegi otsekohe appi, kui helistades ettevaatlikult taas, kas näeksin teda, mõistsin, et headus pärineb mul usutavasti temalt... Ma ei saa mitte midagi parata: headust ja positiivsust on minu loomus. Minu olemus. Võib - olla saavad hukkatuseks, kuid las saavad. Seejärel mind enam ei ole ja punkt.

Tänane päev tõi topelt tasakaalu tagasi. Positiivselt. Vägagi.

Ahjal on näitus üleval. Raamatukogu teisel korrusel Tuglase muuseumis. Näitus jääb sinna 18. märtsini. Võib olla  lõpuks on ka pidulikum kohtumine, KUI Ahja inimesed soovivad minuga kohtuda.
Mõne aja pärast näete tänasest siiski pilte.

 

Õhtupoolik tõi uskumatu lootuse :) Tagatuba vist saabki selleks pühapäevaks uue välimuse, laest (lagi juba suvel ju tehtud) põrandani... Muidugi mul endal tuleb pingutada, kuid tööasjad  ja mehed jne olemas ... Seda ma ei osanud uneski näha! Eelmine nädal nägin hoopis jubedat und... kuid mulle öeldi, et kõik halvad unenäod ei tähenda vaid halba...

Ja unistuste kööginurka saan ka! Madala pliitagiga...  

On vist ikka nii, et hea tõmbab ligi head!

Selle nädalasündmused

Ütlen kohe esmalt, et sel pühapäeval on miski päev veel. :) Tulla külla võivad kõik, kes soovivad kallistada!

Homme panen Ahja raamatukogusse näituse üles.  Avamist kui sellist ei ole...

Sõbrapäevaõhtul. Bongost ka.

Head sõbrapäevaõhtut!

Usun, et mul on vedanud, et saan olla paljudele sõpradele ja tuttavatele 

sõber ja tuttav!

 Aitäh!

Täna oli hea ja toimekas ja sõbralik päev :)

Kass Bongo käis niisiis EMÜ Väikeloomakliinikus. Ütlen ausalt kohe, et jäime natuke hiljaks... KUID minu meelest kõik lahenes vägagi hästi. 

1. Operatsioon lükkus 13. märtsile. Sest täna oli juba arstil teised loomad ja ta poleks saanud Bongole nii palju aega pühendada. 13. märtsil pühendab dr Kadri Kääramees end peamiselt Bongole, nii et võime ka hilineda. Ma ise usun, et hiljaks jäämist ei juhtu enam.

2.   Head uudised on täna tehtud vereproovid. Bongo vereproov on hea. Ja muude analüüside vastused saame hiljem teada. Need on proovid, mis pidigi ideaalvariandis enne oppi tegema. Nüüd saigi tehtud. Ja kui kõik korras, on julgem opigi teha, saab ehk ühekorraga kõik hambad eemaldada...

Kui armsasti oli Bongo esikäpp vereproovi kohast seotud ROOSA sidemega. Talle muidugi ei meeldinud...

Ja saime ravimid koju kaasa. Arvatavasti lähme märtsi alguses valuvaigisti süsti saama, kuigi see mõjuvat pika peale neerudele - ma sain nõnna aru. Samas saab Bongo süüa, kui valus suus pole.

Veel soovin tänada kliinikut väga hea suhtumise eest! Eriti dr Kadri Käärameest! Saan öelda sedagi, et rahalise poolt tuleb kliinik ja arstid igati vastu. Dr Kadri lubas Kass Bongole operatsiooni teha töötasuta ehk heategevuskorras. Sest Bongo olevat nunnu kass! 

St meil läheb ravi kulu...

Usun, Kass Bongo on parimates kättes!

Veel käisin Kesklinna Koolis näitust maha võtmast. Taaskord tõdesin, et on armas koolipere. Poisid olid julgemad. Täna proovisid ka ratastoolides korvpalli mängida :)

Kass Bongolt suur - suur näu - aitäh

Kass Bongo tänab suure - suure näuga Kristat :)
Nüüd on olemas Bongol 219 €  .

Minu ja Silveri pooltki aitäh Kristale!

Arvan, et Krista on pea ainus inimene, kes mäletab juba lapsepõlvest, kuidas ma tegelikult kasse ei sallinud, eirasin  neid, kuidas jaksasin. Krista küsis kord paar, aga kui su ellu tuleb üks kass, keda hakkadki armastama, mis siis ütled... Vaidlesin vastu, et seda ühte kassi ei tule eluilmas mu ellu...
Aga tuli!
Kass Bongo!
Tuli tänu Silverile. Laps soovis lõppude lõpuks omale lemmiklooma. Ja minust sai Bongo vanaema! Tõsi, alguses ohkasin...
Ja Kristaga panime tähele ammu, et Bongo suus on miskit valesti...

Kass Bongo soovib kõikidele head homset sõbrapäeva ja lubab olla tubli!

Bongolt veel näu - aitäh

... Janikale :)

Nüüd on Bongol 119 €

Pildid lasteaiapäevast

Panen momendil Mürakarudega foto, mis tegime lasteaiahommikupooliku lõpuks.Ülejäänud pilte ja laste arvamusi minust võite näha ja lugeda Melliste Algkool - Lasteaia blogist http://melliste.blogspot.com/2014/02/uhtemoodi-erilised.html?showComment=1392212518254#c5613126877964480541

Ise panin pildid facebook´i...

Taas tänu Bongolt

Kass Bongolt näu - aitäh Katrinile! Praeguseks hetkeks Bongol koos 109 €. Aitäh minu ja Silveri pooltki!
Bongol on kaasa lootjad palju :)

Aitäh kõikidele, kes elavad kaasa Kass Bongole! Ta võib küll end pidada õnnelikuks kassiks, sest on palju sõpru. Seda osaliselt minu maalile. Bongo ju on olnud mulle ka modell...

Kaks päeva veel... Reedel on opp. Enne hammaste eemaldamist tehakse analüüsid... Kahjuks ideaalvariant jääb ära, et teha proovid mitu päeva enne oppi. Ma ei leia lihtsalt võimalust minna Bongoga enne kliiniku... AGA dr Kadriga loodame, kuna Kass Bongo on alles noor loom, siis usutavasti muid hädasid tal pole. Vähemasti mina ei ole tähele pannud.
Homme õhtul Bongo süüa ei saa. Ei või. Piima või vett juua vaid.

Opp on nagu inimesel... Analüüsid... Mitte süüa...

Olen...

Olen suht nõutu. Ma valetaksin, kui ütleksin, et ei ole nõutu. Valetada aga ma ei soovi, tõesti ei soovi. Aga mul on tõsiselt vaja hästi kiiresti naistsoost isikliku abistajat. Mida kiiremini  leian ta, seda parem!

Minu isikliku abistaja teema jõudis pisut, kuid üldistavalt, ka Raadio Kuku.  Kristi tõi küll minu näite, kuid  teema on valus, väga valus terves Eestis. 

...http://kuku.ee/?pid=24&nid=10844&lang=1

Kuigi ma otsin isiklikke abistajaid siiski MTÜ LEEPÜ  kaudu.  Kuid vahet ei ole, kas eraisikuna või organitsiooni kaudu otsida. Sest töökäsi ehk isiklikke abistajaid lihtsalt ei  leia kergesti. Mul on ometi päris normaalne töötasugi, mis võiks olla meelituski, kuid... Luban töötasuks enda isiklikke rahalisi vahendeid ja maksan makse tööandjana, et mul oleks normaalne ja õiguspärane  isikliku abistaja teenus... 

Olen arvamusel, et see on sellest, et Eestis puudub siiski süsteem. Palju räägime, kui vajalik on isiklik abistaja puudega inimesele. Palju vähem räägime, kui vahva amet on isiklik abistaja. See on amet, sest isiklik abistaja on palgatööline.
Muidugi rahaline pool on rohkem kui nutune... 

Kass Bongo

... tänab ka Maarjat ja Kass Kurrit.  Nüüd on tal 99 euri koos.

Veel on hea meel, et Maaülikooli väikeloomakliinik on sõbralik. :) Mina olen kirja teel suhelnud, kuid usun, et järgmine kord lähen ise kaasa. Võib - olla on Bongo igeme põletikust teistele inimestele ja ka loomadele kasugi: loodetavasti hakatakse mõistma pika peale,   et puudega inimenegi võib ja saabki olla lemmiklooma hoolitsev ja armastav omanik. :) Oli just eelmine aasta kuulda mitmel korral vastupidist arvamust...
Ja hea on, kui .loomakliinikudel on edaspidi ligipääs puudega inimestele.
Muidugi võiks ka mõelda niiviisi, miks peab kellelgi midagi juhtuma enne, kui asjad, igati normaalsed asjad  olema saaks... :) Kuid mõtleme teisiti. Lihtsalt ei olda teadlikud veel... Sest palju puudega inimesi ise ikka käiks loomakliinikus või palju loomaarste on olnud tudengipõlves isiklikud abistajad!? Mina tean siiski kolme: Annika, Leena ja Aile.  Aga nad olid siis mu isiklikud abistajad, kui mul polnud ühtki lemmiklooma... Praegu eriti ei teagi ma, millega tegelevad. Usun siiski, et nad ei ehmataks, kui nende juurde läheks oma loomaga minusugune inimene... :) 

Otsimisest ja leidmisest

Elu on otsimine ja leidmine.
Otsimine ja leidmine toovad kaasa kindlasti uued väljakutsed. Mingis  mõttes ka kannatlikuse proovile panemise. Otsimisi ja leidmisi võib olla sadu üheaegselt...

Ma ikka otsin jätkuvalt  naissoost isikliku  abistajat. Huvitav on see, et soovijaid on suht palju. Ühel õhtul pooletunni jooksul potsatas mu postkasti kogunisti kolm cv-d - kõik kolm soovisid isikliku abistaja tööd. Kuid... Ma ei saa isegi aru, milles päriselt küsimus on. On tööle soovijad, kes soovivad seda tööd kogu hingest proovida, sest on uus väljakutse, mida  nad ka soovivad,   ja siis leiavad kohe sobivama töö. Ma ei ole kade. Aga minu meelest   ei saa ju nii ütelda, kui  teine töö on sobivam, kui ei oska kujutada ette, mis loobumine on... Mina ei kandideeriks sellele tööle, mis mind ei paeluks või kui kandideeriks tundmatule tööle, läheks uurima, miks jäi  silma.
Veel tahetakse  väga head tasu ja täistöökohta, mis oleks kindlasti linnas...
Mõistan  suurepäraselt, et meist igaüks otsib midagi. Soovib leida õigeid valikuid.

Lihtsalt tööandjal on otsida ja leida raske ja keeruline. :)

Usun raudselt, et ühel hetkel kohtun selle õige inimesega, kellest saabki taaskord mu hea isiklik abistaja.

Üks hea leid on olemas mul.
Isiklik abistaja Siim. 

Mürakarude päev lasteaias

Super päev. Lasteaias.Mürakarude rühmas. Mellistes.
Ausalt natuke kartsime õpetaja Piretiga laste reaktsioone... Nad teadsid  vaid, et tuleb üllatus külaline, kuid kes  - seda ei teadnud keegi... Alguses, hommikul olid küll pisut arglikud, häbelikud, kuid iga minut lapsed sulasid üles ja - lõpuks lõunauinakuajal ei olevat jäänud lapsed magama, vaid soovisid mind tagasi ning üks tüdruk, Ellin hüples voodis: ta armastab tädi Tiiat. :)
Sellest saatis Piret sõnumi.
Tulin ise lasteaiast 11 aeg ära.   Kallidega :)
Tegime hommiku tegemised koos lastega: sõin, olin hommiku ringis, mängisime, aga jalgadega, joonistasime, koristasime. Muidugi ratastoolisõit oli põnnidele elamus! Vähemasti loodan, et neile küll sai selgeks, et ratastool saab ka hästi lõbus liikumisvahend  olla.
Ja õpetajad Piretid tegid hästi toredat selgitustööd. Nt millepoolest mina erinen  nendest. Lugesime sõrmi ja varbaid - 10 igalühel. Lapsed lugesid minu sõrmi ja varbaid. Lõpuks arvasid lapsed, et olen vana ja mul on valehambad (kust sellele tulid, ei oska öelda ma ega Piret) ning sellepoolest erinengi neist. :)
Võtke või jätke! 
Usun, et tänase päeva asjaosalistel on emotsioonid laes. Nii lastel kui õpetajatel kui ka minul.

Arvan, et homme ehk saab piltegi juba näha.

Taas tänud Kass Bongolt ja minult muudki

Kass Bongol on täna õhtuga koos 89 eurot. Ta soovib tänada "näuga" Riinat, Kristit, Monikat ja Aaret. Meilt ka suur aitäh!

Homme olen lasteaias. Mellistes.

18. veebruaril teen näituse Ahja raamatukogus.

Kass Bongolt esimesed tänud

Praeguseks hetkeks on toetatud Kass Bongot 55 euroga. Suur tänu "näu" Tiiule ja Ingale! Minult ja Silverilt ka aitäh!

Täna saime teada täpse  arstile minemise aja. See on sõbrapäeval, 14. veebruaril. Hommikul. Siis tehakse Bongole vajalikud protseduurid ja ka hammaste eemaldamise opp.   

Veelkord palume, kui kellelgi on veidigi võimalik toetada Bongo operatsiooni rahaga, siis palun kandke minu kui ta vanaema kontole EE071010010041388017, Tiia Järvpõld ja selgituseks kirjutage, palume "Kass Bongole" . Oleme nõus kokkulepel tagasi maksma, kes tunneb, et soovib vaid laenada. Üks eurogi on abiks.
Kindlasti toetame Bongot ka ise. :)