Head jõulupühade jätku!
Loodan, et oli rõõmus ja imeline jõuluõhtu!
Minul möödus hästi vaikselt. Olin üksi mõned tunnid. Vaatasin telerit, kuulasin muusikat, sõin šokolaadi, kirjutasin paberile uusaastasoove. Tundsin end mõnusasti.
Kuigi ei olnud lund.
Ei olnud jõulupuudki... Tuba siiski jõuluehtes :)
35 aastat tagasi lebasin Maarjamõisa haiglavoodis. Pea opiga. Õhtul sain aru, et mu juuksed olid maha aetud - see oli vist lapsepõlve suurim šokk. Pea operatsioonist räägiti enne poolaastat. Oli põnevgi. Aga mitte keegi EI öelnud, et juuksed kaovad... Üldse ei valmistatud mind ette! Mul oli narkoosist paha. Mul ei olnud juukseid. Mu pea oli sidemetes. Ma ei tahtnud kohupiimakreemi kisselliga... Öökapil säras pisi nääripuu...
See on olnud elu kurvem ja valusam jõulu 1. püha. Kuigi veneaeg polnud jõule... Mäletan, et me palatis olid paljudel öökappidel siiski kuusepuud...
(Muide, paari nädala pärast pea opi avastasin, et ma ei suuda mitte midagi teha. See oli jube tunne. Ma ei jõudnud pastakatki varba vahele võtta - tegelikult olen uuesti õppinud jalgadega toimetama ja kirjutama... :) Aga ma ei hakkanud kõndima ega kätega sööma... nagu loodeti...)
Loodan, et praegusel ajal on lastel haiglates rohkem jõulurõõmu :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar