Eile sai linnas käitud. Pean taaskord ütlema, et nais - bussijuhid on palju abivalmimad kui mehed. Seda olen alati kogenud, kui sõidab nais - juhid. Eile oli üle pika aja Kaagvere - Tartu bussijuht, kes jooksis kohe appi. Tavaliselt mehed seda enam ei tee. Võib - olla meesbussijuhid on juba harjunud, et tavaliselt ei küsi abi, sest tihti ei osata ega soovita. Tartus on super hea bussiteenus, kuigi just maaliinil oleks vahel siiski juhi väike abi väga vajalik (oleneb nt bussitrepist).
Muide, Tallinnas sattusin vale trollile, mis sõitis aind lõpppeatusesse. Nais - trollijuht, hästi sõbralik, pani siis mind abistaja Dianaga õigele trollile öeldes oma paarimehele: "Ära tüdrukuid kaota, vii nad ikka õigesse kohta!" :)
Täna käidi ka mul külas.
Just näituse avamisel küsiti millegipärast minult, kas mul külalisi ka käivad... Loomulikult naeratasin jaatavalt.
E - valimine ka mul tehtud. Ümber ma ei mõtle ega hääleta. :)
Muidugi kahju, et ma ise ei julgenud kandideerita Mäksa vallas. Mõtlesin kaua... Võib - olla paljud ei teagi, et kuulun SDE ridadesse... Viimased paar aastat on olnud poliitika tagaplaanis - arvan, et mul selles veel suurt edu... :P Ja kandideerimiseks vajan kindlasti abistajat jne. Rohkem töötunde...
Ahjaa, sain vahepeal pisut targemaks. Sõjaväes tehakse vahet haiglal ja laatsaretil. Võib - olla on mõnel emal ja isal hea teada seda vahet. Laatsaret on see koht, kus sõdurpoisid elavad praktiliselt sellise tervisega edasi nagu siiani ning ootavad otsuseid. Haiglas on ravigi jne. Nii sain mina aru.
Silver laatsaretis.
Seega ma rahunesin imelikul kombel. Kuigi küsimused jäävad mul siiski... Samas tean, mis ei tapa, teeb tugevamaks! Poisi ennast ka!
"Rahu, ainult rahu," ütles Karlson ja närveeris edasi. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar