Viimased sündmused, mis head ja üllatavadki

Täna käisin üle pooleteist aasta perearstil :) Mu parkimiskaardil vananemistõbi, viimane aeg pikendada. :) Dr Marge  nägi mind taas umbes 5 minutit, kuni kirjutas tõendit. Ausalt, mul polnud jälle miskit kaevata... Dr Marge on öelnud, et olen tema tervem patsient :) Loodan, et see kestab veel aastaid - aastaid.
Vahel seisab parkimiskaart niisama sahtlis. Kasutan vähe. 

Saan öelda, et kolmapäeval teen järjekordse näituse. Mäksa vallamajas.

Loodan, et hakkan veidi ka maalimist õppima.

Eile sain UPS teada, et 26. septembril teen koos Maarjaga Avatud Lava Tartus.  See on tutvutus psühhodraamast , http://psyhhodraama.ee/ .
 Maarja lihtsalt palus mind oma paariliseks. Sushi baari ukse taga Laial tänaval. Enne, kui jõudsin arusaamiseni, millega tegu, vastasin jaatavalt loomulikult. See ju mina! Olen küll osalenud Avatud Lava üritusel, kuid   ise teha  - on hoopis teine muusika. Nüüd tuleb paar nädalat tõsist kõva tööd :) Hetkel muud ei oskagi öelda...
Üks suur unistus hakkab täituma taas :)

Samas aga halvem uudis ka. Psühhodraamat edasi saan õppida alles 2015 detsembrist... Ennem lihtsalt pole mulle sobivat väljaõppegruppi... Kui ma sellest kuulsin/lugesin, siis ohkasin  tõesti südamest: appike, kui kaua oodata...

Aga praktika on parim õppe.  Seega tuleb ise teha psühhodraamat!!! See nali, kuid põhimõtteliselt jääb mõte samaks. Tuleb  koolitada, ja nii edasi. End areneda. Endaga töötada.

Eile oli ka LEEPÜ koosolemine.

Muidugi muredki saadavad jätkuvalt. Neidki vaja ikka ja jälle. Aitavad tähelennus maale tagasi maanduda...

Puudub vaid suudlus :P :) Siis oleks mu elu vägagi ok... Mmjaa, küll seegi saab olema, kui uskuda ja unistada... :D