Nii,
pooltundi tagasi sain teada, et Silver on 99 % siiski mittekõlblik
kaitseväe jaoks... Ta pisteti hoopis haigla, kuu pärast saab koju...
komisjon vist otsustab ... Tartus tehti apsakas... M I S A S J A? Olen
emana praegu üli vihane...
ma FB-s selle jahumise alla enam ei viitsinud kirjutada... Ma olen ühe asjaga nõus - hea, et probleem avastati nüüd ja mitte siis, kui liiga hilja. Sõjaväehaiglas on muide parimad arstid koos, seega usun, et saab just seda ravi, mida tarvis ja kõik saab korda. Et komisjon jaole ei saanud, see on muidugi kurjast. Oleks palju varem saanud juba midagi teha. Mu enda poeg tunnistati ju ka kõlbmatuks, kuigi ta sportlane ja puha...Öeldi kohe konkreetselt, et koormused on teised ja võib halvasti minna, vana vigastus teeb vahest nüüdki liiga. Aga Sul on vahva poeg ja usun, et on ka edaspidi. Tingimata pole vaja sõjaväes käia, et aru pähe tuleks :D
:) Kahest - kolmest asjast ei saa aru mitte. Miks peab noormehi nii mõnitama... Miks tõesti ei lõppenud asi veebruaris või ennem, miks ei hakkatud kohe uurima ja puurima viga, vaid kas sobib sõtta või mitte...
Ma arvan, et komisjoniga kurjustamine on emotsionaalselt küll kohane, kuid siiski. Minuvanuste meeste armeepiibel, Vahva sõdur Švejk, kirjeldab värvikalt taolise komsjoni tööd...
Vastupidi. Erilist tunnustust väärib see arst või arstid, kes selles konveieris märkasid võimalikku terviseriket. Isegi kui see toimus hilinemisega. Riviteenistuse kõlbulikkus on siinkohal kõige väiksem asi.
Seda küll, kuid asi selles, MIKS aasta ja üle aasta jooksutati poisi arstide vahelt selleks vaid, et teada saada, kas poiss on võib ei ole kõlblik sõjaväe jaoks. Mitte ravi või muu jaoks... Ja nüüd ühe päevaga... Seda enam, et praktiliselt keegi ei teadnud, mis on... Nähti esimest korda sellist asja kopsus, nagu ma aru sain...
Muide, Silver tegi rasket tööd ja elas sajaga... Usun, ta on sõjaväeta Eestile kasulik ja vajalik. Kuid mind huvitab siiski, mis tal lõppude lõpuks viga on... ja kas ja kuidas miskit muuta elus...
muide, mäletan kuidagi , et ka mu papal oli miskit rindkeres, kuid too aeg ju... äkki hoopis geenidest... ma ainult oletan, sest ei tea juu... aga poiss vanaisa moodi, mõni väidab kogunisti, et koopia... ise ei saa aru... :)
muide, mäletan kuidagi , et ka mu papal oli miskit rindkeres, kuid too aeg ju... äkki hoopis geenidest... ma ainult oletan, sest ei tea juu... aga poiss vanaisa moodi, mõni väidab kogunisti, et koopia... ise ei saa aru... :)
7 kommentaari:
ma FB-s selle jahumise alla enam ei viitsinud kirjutada...
Ma olen ühe asjaga nõus - hea, et probleem avastati nüüd ja mitte siis, kui liiga hilja. Sõjaväehaiglas on muide parimad arstid koos, seega usun, et saab just seda ravi, mida tarvis ja kõik saab korda. Et komisjon jaole ei saanud, see on muidugi kurjast. Oleks palju varem saanud juba midagi teha.
Mu enda poeg tunnistati ju ka kõlbmatuks, kuigi ta sportlane ja puha...Öeldi kohe konkreetselt, et koormused on teised ja võib halvasti minna, vana vigastus teeb vahest nüüdki liiga.
Aga Sul on vahva poeg ja usun, et on ka edaspidi. Tingimata pole vaja sõjaväes käia, et aru pähe tuleks :D
:) Kahest - kolmest asjast ei saa aru mitte.
Miks peab noormehi nii mõnitama...
Miks tõesti ei lõppenud asi veebruaris või ennem, miks ei hakkatud kohe uurima ja puurima viga, vaid kas sobib sõtta või mitte...
Aru tuleb pähe elukogemustega :D
Ka mu papa ei käinud sõjaväes...
Ma arvan, et komisjoniga kurjustamine on emotsionaalselt küll kohane, kuid siiski. Minuvanuste meeste armeepiibel, Vahva sõdur Švejk, kirjeldab värvikalt taolise komsjoni tööd...
Vastupidi. Erilist tunnustust väärib see arst või arstid, kes selles konveieris märkasid võimalikku terviseriket. Isegi kui see toimus hilinemisega. Riviteenistuse kõlbulikkus on siinkohal kõige väiksem asi.
Seda küll, kuid asi selles, MIKS aasta ja üle aasta jooksutati poisi arstide vahelt selleks vaid, et teada saada, kas poiss on võib ei ole kõlblik sõjaväe jaoks. Mitte ravi või muu jaoks... Ja nüüd ühe päevaga... Seda enam, et praktiliselt keegi ei teadnud, mis on... Nähti esimest korda sellist asja kopsus, nagu ma aru sain...
Muide, Silver tegi rasket tööd ja elas sajaga... Usun, ta on sõjaväeta Eestile kasulik ja vajalik. Kuid mind huvitab siiski, mis tal lõppude lõpuks viga on... ja kas ja kuidas miskit muuta elus...
muide, mäletan kuidagi , et ka mu papal oli miskit rindkeres, kuid too aeg ju... äkki hoopis geenidest... ma ainult oletan, sest ei tea juu... aga poiss vanaisa moodi, mõni väidab kogunisti, et koopia... ise ei saa aru... :)
muide, mäletan kuidagi , et ka mu papal oli miskit rindkeres, kuid too aeg ju... äkki hoopis geenidest... ma ainult oletan, sest ei tea juu... aga poiss vanaisa moodi, mõni väidab kogunisti, et koopia... ise ei saa aru... :)
mind kummitab ka see küsimus, mis siis oleks olnud, kui Silver oleks pääsenud minu sügava puude tõttu...
vahel on siiski hea, kui ma jätan puude nägemata...
Postita kommentaar