Selline kommentaar töökuulutusele

Tiia, siinkohal peaksid siiski ehk ise peeglisse vaatama. Ka meie koolis on  
Sinu töökuulutused aastate kaupa üleval olnud. Kahjuks käib sellesama  
kuulutusega kaasa ka üleüldine arvamus, mis pärit just Sinu eelmiste  
abistajate suust. Ning positiivne see kahjuks ei ole. Ma mõistan isikliku  
abistaja vajadust väga hästi, aga Sinupoolset suhtumist küll mitte.  
Vähemalt seda, mis levib. Sedasama suhtumist tänu millele nii mitmedki  
algselt asjast huvitunud inimesed käega löövad. Arrogantsus, nahhaalsus ja  
eneseimetlus on vaid mõned märksõnad. Ehk ei ole seekord asi maailma..vaid  
hoopis Sinus ja Sinu suhtumises? Aeg hetkeks järele mõelda..

Sa ei öelnud küll, kes ja kus oled, kuid ole, palun julge ja 

tule minuga kohvi jooma kuhugile kohviku.  Teen välja selle hea 

kommi eest! Võib - olla sobime suurepäraselt kokku ja oledki 

mu järgmine kallis abistaja, kes jääbki minuga suhtlema. 

Jään põnevusega kohtumist ootama :) 

päeva lõpuks selline jama

Nii, pooltundi tagasi sain teada, et Silver on 99 % siiski mittekõlblik kaitseväe jaoks... Ta pisteti hoopis haigla, kuu pärast saab koju... komisjon vist otsustab ... Tartus tehti apsakas... M I S A S J A? Olen emana praegu üli vihane...

Sõjaväe nali ja tõsisus ehk algab uus elu etapp

Tänane hommikune äratus oli Termika Ajateenindaja :)
Silver on tänasest sõduripoiss!!!

Natuke harjumatu ja uskumatu mõelda, et mu Silver läks sõjaväkke. Samas on kergendus, et lõppes sõjaväe mineku jamad, mis algasid poolteist aastat tagasi... See oli minu kui ema jaokski väga väsitav. Usun, Silverile endale veelgi väsitav.
Ta soovis väga minna sõjaväkke. Ja siis avastati, et ta on sõjaväele mittekõlblik mees. Sest ta olevat sünnist saadik mingi veresoon kopsus vales kohas, kuid siiani ei tea keegi täpselt, mis on... Poiss jooksis üle pooleaasta arstide vahelt, arstid ütlesid, et on saadetud vale arsti juurde... jne. Esimese hooga öeldi kohe, et läheb otsekohe oppile ja ... siis sureb, kui ei ole voodis lamaja... eluaeg...
Suvepäev juunis 2012 oli me mõlemale oli sünge ja must. 21.  aastat oli laps terve nagu purikas! Siis hetkega... (Muide, tänu selle päevale olin järgmine päev Tallinnas THINK i   karjääri lõpuüritusel. Ma soovisin muule mõelda. Helistasin Lyle, kes jahmus mu häälest juba ja lõpuks jõudsime järeldusele, et parim, mis saame teha, on Tallinna laiama minna...)
Selle aasta alguses viimane arst keelas sõjaväe mineku. Vist veebruaris  komisjon otsustas, et siiski on sõjaväele kõlblik. On vaid pidevalt arsti järelvalve all.
Viimaseks oleks olnud perearsti otsus. Silver vist ei viitsinud enam joosta...
Vahepeal kadus sõjaväe minemise soov.
Ja üldse kadusid igasugused soovid... Nägin emana... Püüdsin mõista. Püüdsin rääkida, et minagi ei peaks elama, ei ole ju kauge näide... aga elan sajaga :)
Minult on küsitud, kas Silver ei pääsenud sõjaväest mu puude tõttu. Üks hetk küsis Silvergi keset jamade möllu, kas ei saaks... Oleks saanud küll. Kuid mina ise ei soovinud seda. Võib - olla olen karm ema, kuid minu puude varju ei poeta. Olen alati öelnud, et mu lapsed ei pea mind hooldama. Vähemasti praegu saan iseendaga hakkama. Silver teab seda vägagi hästi! Seega, laps (mis laps ta enam on ;) ) peab saama elada oma elu, mitte minu oma.
Olen ema. Ema, kes on ja jääb olema.
Ema, kellel on ka oma elu, mida pean mina ise elama.

Usun , et sõjaväe kuud lähevad kiiresti.
Silver saab palju kogemusi.
Mehistub veelgi . :)  
 

OOHHOO,

leidsin juhuslikult ja arusaamatult blogimise mittesaamise vea üles. Mõned päevad ei lasknud mu blogi mitte midagi kirjutada... See kõik oli arusaamatu. Mõtlesin süngeid mõtteid juba...
Praegu tegin ühe klõpsu paremal hiirel ja kõik läks paika. Postitatud - leht ilmus taas välja. :)
Ma ei ole IT - mees ega - naine, vahel siiski lihtsalt geniaalne, et oskan kasutada vahetevahel ka paremat klõpsu hiirel :P

Loodan, et edaspidi saan ikka ja alati rahumeelselt blogida. Et mu blogi ei lenda vastu taevast!

Kuna on hästi hiline aeg, siis blogin olnud sündmused tagantjärele. Lähiajal. :) 

Töökuulutus - kordus :)

Vajan isiklikku abistajat. Sobid Sina, kes oled
- kohusetundlik
- usaldusväärne
- rõõmsameelne
- rahulik
- tolerantne
- ja julge ja keskmise jõuga naine.
Töö sobib hästi üliõpilastele ja / või lisatööna.
Isikliku abistajana on Sinu tööülesanne mind füüsiliselt abistada nii kodus kui tööl, samuti kõikjal, kuhu lähen. Abistad täpselt nii palju nagu mina soovin, nendes toimingutes, mida ütlen 

ja millega ma ise füüsiliselt toime ei tule.

Sind väljaõpetan mina ise.
Kontakt 5529317 või tiia@lux.ee

 

Kuigi leidsin kuu alguses toreda uue isikliku abistaja Helina, siiski vajan veel kedagi. 

Kuna õhtul algab sügis 2013, siis soovin säravaid elamusi sellest  sügisestki kogu eluks

Nüüd tean täpselt ja jagan infot:


26. septembril 2013 kl.18.00 – 21.00
Tartu, Kommertsgümnaasiumi kodundusklass (Tartu, Anne 63)


Avatud Lava Nordic Board of Examiners'i 20.sünnipäeva puhul.


Mis on psühhodraama ? Kui Sa veel ei tea, tule ja tutvu. Kui juba tead, tule ka.
Kui tead juba kõike, tule sellegipoolest.
Meie teema on “Eriline elukarjäär”.

Kohtumiseni !
Maarja Kaplinski ja Tiia Järvpõld

Lisainfo: http://psyhhodraama.ee/avatud-lava-2013/
Palume ette registreeruda !

Kui palju on 317 tundi...?!

Võib -  olla leidub nii mõnigi arvaja veel, kes arvab sedasi, et mul vahetuvad abistajaid tihti. Mitte halva pärast, kuid siiski..., Täna ,kuulsin sellist... Vahetevahel arvan isegi nii.
Jäin mõtlema.
Tegelikult EI vahetu nii sageli. Pooleteist aastaga on olnud ja tulnud mul 4 uut abistajat: Signe, Ave, Liis ja Helina. Diana oli ennemgi seda abistaja - seega päris uus ta polnudki eelmisel sügisel tööle tulijana.  Enne seda poolteist aastat olid ligi kaks aastat Erika (talle vastu panna mul ausalt kedagi, tõsiselt ja heaga!), Merike ja Ly.
Ei ole palju!
Töökuulutusi sada korda rohkem, võib - olla sellepärast tundubki, et abistajad vahetuvad sageli. Head isiklikku abistajat ei leia nii kergesti. See võib olla õnne juhus!

Huvi pärast arvutasin kokku, kui mitu tundi oli Liis minule käteks ja jalgadeks 3,5 kuu jooksul. 317 tundi! Ma saaksin iga abistaja tunnid kokku arvutada. Vambolast alates. Mul kõik alles. Kindlasti on neid abistajad, kes kuid kauem olnud, kuid  vähem tunde... ja vastupidi.

Seega, ma ei arva siiski, et mu abistajad lähevad tihti.
Nad ju ei lähe ju kuhugile. Ei kao.
Enamus jäävad sageli suhtlema. Muutavad oma rolle. See on kihvt! Mõni tüdruk on mulle hea sõbranna, mõni võtab mind emmena, mõni lihtsalt tibina...
Ja kui väga vaja, tulevad appigi.
Kes ei ole selle vahva möllu sees, see ei saa seda mõista :)

Kas 317 tundi mu elus on vähe või palju... Kas 1 tund on vähe või palju...

Aitäh, kõik mu isiklikud abistajad! Võib - olla te ise ei ole suutnud kujutada, kui väärtuslik teie töö mu elus!

PS.üht uut tüdrukut vajan siiski veel nüüdki möllu sisse. Siis saan rahulikult talve üle elada :)

Ilus suve sügisene päev

+19 sooja  näitas Prisma juures. Päris soe! Siiski kevadel tundub +19 palju soojemana.  Küllap siin mängib suurt osa psühholoogiline roll  :)
Külm ja pime sügis saabub peagi...
Õhtuti juba kella 8 paiku panen tule põlema. Nii naljakas. Suvel ununeb tuled hoopiski. Mõnus. Mulle lihtsalt ei meeldi pime ja külm aeg...

Täna oli Liisil isiklikuna abistajana viimane tööpäev. Nagu ikka mängib elu kõikidele oma valikuid ette. Ja see on hästi tore.
Liis, aitäh :)

Mõned pildid 11. septembrist

 Ootan oma maja ees vallamajja minekut. Et näitamiseks maalid üles panna.

Muide, paar päeva tagasi oli uudis, et teadlased avastasid, et välimus on seotud tervisega. Mõtleks, kui geniaalne! Kui inimene näeb vanana hea välja - siis tervis okei ja arstile ei peagi minema... Tahaksin teada, kui kaua aega läks selle tõe uurimisele?  On ikka alles naljatilgad! Minu meelest see on siilile ka selgem :)
Aga seda pildi vaadates, ei usu ma ise oma vanust :P Järelikult, mul on okei tervis ja vananemine!!!

 



Mäksa vallamaja koridor

Abistati väga toredasti meid kruvide seina laskmisega täpselt sinna, kuhu soovisime maali ripputada. Aitäh!

Tegime valla sotsiaalnõuniku Meiliga hüpe "Hüpe" alla. Mul endal hea meel, et sain vaidlemata hetke jäädvustada ka selle maali juures :)

Meil oli aega rääkida IAT-st. Nagu iga aasta lõppu poole küsin ja uurin, kas uuel aastal IAT jätkub ja kuidas saab rahastatud. Nüüdki. Õige aeg juba. Vist. IAT 2014 jätkub igal juhul usutavasti ning võib - olla ka pisut rohkema rahasummaga. :)

Elame näeme! 

Eilne "mida asja" :D

Buss nr 20.
Rääkisime ja naersime tüdrukutega.
Äkki panin tähele, et üks vanem daam askeldab oma mobiiliga ning siis teeb pilti. Minust!!! See ei saanud mujale suunatud olla kui minule...
"Mida asja?" pommitasin rohkem iseendale kui tüdrukutele. Diana järeldas: "Oled järjest kuulsam!"
Nohjah,
kuid vaatasin küsivalt daamile otsa.
Lõpuks daamgi märkas, et olin teda tähelepannud. Naeratas häbelikult, kuid nagunii möödaminnes... Ja väljus bussist.

Siiani mul kummaline tunne!
Pagana kuulsus! Iial ei tea, mis üllatust tabab järgmisel hetkel :D :D :D

Ei ole hullu, jään ikkagi iseendaks. Ei mõtlegi muuta end kuidagi...

Järgmine kord aga sooviksin vaid, et pildistaja küsiks luba. Ma ei keelaks ju!

 Näitus oma Mäksa vallamajas üleval. Kodus kohv ja kook ka nauditud :)

Pidulik näituse lõppetamine toimub 3. oktoobril kell 12.00 Mäksa vallamajas:)

Kirjutasin väikese nupukesse ka Mäksa valla kodukale
https://maksavald.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/a2nG/content/id/6302163

Näitusest Mäksa Vallamajas

Tänaseks selgus, et kolmapäeval avamist kui sellist ei tulegi, seega ei täpsusta ma kellaaega. 

Võib - olla vallamaja rahvas soovib hoopis näituse lõppetamisel minuga vestleda :) Selleks ajaks on loetud vallalehe pisike lookenegi, mille kirjutasin ise... Ehk on huvi siis suuremgi minuga jutustada!

Igatahes kolmapäeval, 11. septembril panen näituse üles. :)

Head vanavanemate päeva!

Avatud Lava 26. septembril

26. sepptembril on kella 18.00 - 21.00 paljudes kohtades Eestis ja teistes riikides üheaegselt Avatud Lava.

Avatud Lava toimub Nordic Board of Examiners tähistab sel aastal oma 20. juubeli puhul.

Mis on psühhodraama?
Kui Sa veel ei tea, tule ja tutvu! Kui Sa juba tead, tule ka! Kui tead psühhodraamast kõike, tule sellegipoolest!

Meie Avatud Lava teema on "Eriline elukarjäär". 
Teeme oma Avatud Lava Tartus. Täpsem koht selgub peagi.

Lähemalt http://psyhhodraama.ee/avatud-lava-2013/

Kohtumiseni!
Mina Tiia ja Maarja

 Panen järjekordse näituse üles 11. septembril Mäksa Valla vallamajas, Pokal, Tartumaal. Pärastlõunast. Kahjuks kellaaega ei oska ma täna veel täpsemalt öelda... 

Sedapuhku uuemad tööd näitusel koduvalla vallamajas. Näitus üleval 4. oktoobrini.

Viimased sündmused, mis head ja üllatavadki

Täna käisin üle pooleteist aasta perearstil :) Mu parkimiskaardil vananemistõbi, viimane aeg pikendada. :) Dr Marge  nägi mind taas umbes 5 minutit, kuni kirjutas tõendit. Ausalt, mul polnud jälle miskit kaevata... Dr Marge on öelnud, et olen tema tervem patsient :) Loodan, et see kestab veel aastaid - aastaid.
Vahel seisab parkimiskaart niisama sahtlis. Kasutan vähe. 

Saan öelda, et kolmapäeval teen järjekordse näituse. Mäksa vallamajas.

Loodan, et hakkan veidi ka maalimist õppima.

Eile sain UPS teada, et 26. septembril teen koos Maarjaga Avatud Lava Tartus.  See on tutvutus psühhodraamast , http://psyhhodraama.ee/ .
 Maarja lihtsalt palus mind oma paariliseks. Sushi baari ukse taga Laial tänaval. Enne, kui jõudsin arusaamiseni, millega tegu, vastasin jaatavalt loomulikult. See ju mina! Olen küll osalenud Avatud Lava üritusel, kuid   ise teha  - on hoopis teine muusika. Nüüd tuleb paar nädalat tõsist kõva tööd :) Hetkel muud ei oskagi öelda...
Üks suur unistus hakkab täituma taas :)

Samas aga halvem uudis ka. Psühhodraamat edasi saan õppida alles 2015 detsembrist... Ennem lihtsalt pole mulle sobivat väljaõppegruppi... Kui ma sellest kuulsin/lugesin, siis ohkasin  tõesti südamest: appike, kui kaua oodata...

Aga praktika on parim õppe.  Seega tuleb ise teha psühhodraamat!!! See nali, kuid põhimõtteliselt jääb mõte samaks. Tuleb  koolitada, ja nii edasi. End areneda. Endaga töötada.

Eile oli ka LEEPÜ koosolemine.

Muidugi muredki saadavad jätkuvalt. Neidki vaja ikka ja jälle. Aitavad tähelennus maale tagasi maanduda...

Puudub vaid suudlus :P :) Siis oleks mu elu vägagi ok... Mmjaa, küll seegi saab olema, kui uskuda ja unistada... :D

Pahurpidi ja õigetpidi

Eile sai üks pilt pahurpidi. Sest ma ei osanud kallikeses õigetpidi keerata, veerand tundi jamasin... Täna aitas mind Diana selles. Keeras pildid õigetpidi.
Panin nüüd siia natukeses teises variandis pildi, kuid õigetpidi :) Erika tegi Tartu bussis mitu klõpsu. Isiklik klõpsustaja ju!


 





Usun, et mul on olemas järjekordne uus isiklik abistaja. Helina. Sain alles eile õhtul Dianalt teada, et ta juba kevadel soovis saada "Tiia tüdrukuks" :) , kuid siis oli võimalus Prantsusmaale minna... Nüüd tuli tagasi ja... täna kohtusime. Usun, et Helinast saab tõepoolest minu tüdruk :)

Ma ei tea küll mitme tuhandes tüdruk Helina on, kelle peast käis abistaja töö läbi, kuid see polegi oluline. Oluline on, et ehk päris paljud teadvustasid endale tööd... Võib - olla keegi veel mõtleb, et hakkab minu tüdrukuks ehk isiklikuks abistajaks, aga praegu lihtsalt ei ole veel see õige aeg... :)

Eile, täna...

Head kooliaastat kõikidele!

Võtsin täna augustikuu kokku. IAT tundides. Nii palju isikliku abistaja tunde ühes kuus ei mäleta ma juba ammu. Üleüldse väheseid kuid läbi aastate on olnud üle 200 tunni... August 2013 oli seda! 202 IAT tunniga. :)
Muidugi, tegin augustis pisut rohkem, kui tavaliselt ühes kuus. Käisin rohkem igal pool.
Ja ometi olin augustis 9 päeva abistaja abita. Täiesti normaalne.

Eile oli pisut nukrameelne päev Tallinnas... Pisut ootamatu sõitki, kuigi lähiajal oleksin pidanud Sauele minema, maalide järgi.  Nüüd said maalidki cargobussiga Tartusse... Tartust on juba lihtsam homme - ülehomme neid päris koju tuua... ja mõne päeva edasi uuele näitusele viia...
 Tegime rõõmsadest hetkedest Erika ning Liia ja Heikiga pilte.   Liia õmbles mulle 2 väikset õlakotti. Suurte maalide tassimiseks näituselt näitusele :) Pilt, kui väikesed ja imearmsad on mu uued õlakotid, väiksem kott suuremas!!!
                                                       

u

Minu ja Kati vahel see imearmas väike õlakott, 

teisel pool mind Liia, kotide õmbleja,

autorooli taga Heiki,

fotoka taga Erika.

Üks seik Tartu - Tallinn bussis oli kergelt ebameeldiv. Üks reisijast daam soovis täpselt ette oma kohale istuda, pileti nr järgi. Meil Erikaga olid kohad taga. Daam paanikas. Ta koha taga istuv daam pakkus oma kohta - ei sobinud talle.  Muidugi läksime Erikaga oma kohale, kuigi mitu inimest pakusid oma kohti.

Tallinn - Tartu bussis olid teistel kohad sassis, kuid keegi ei teinud numbrit. Me istusime omal kohal.   
Keset Virukeskust  oli võimalik Jaanele otsa joosta!

Mäletus onu Mihklit jääb alati...Usun, et talle meeldiks alati, kui olen õnnelik ja et minagi elaks oma elu hullumeelselt, heas mõttes... nagu tema...