Hetkede rohke reede

Hommik algas kohe jõe äärde jalutusega.
Minu jaoks oli see suhteliselt erisugune päeva algus. Ja muide veel ilma isikliku abistajata! Liis lihtsalt tuli tööle tulles tunde järgi jõe äärde järgi, kuna mind ei olnud toas :P
Sõbrad Tallinnast läksid ujumagi veel. Mina mitte. Isegi mitte jalgupidi. Mulle tundus õhk ja vesi külm... Kuid  Kati ja Kadri olid usutavasti üli rahul, nii vee kui supluskohaga! Mu rõõm. :)
Oli ilus hommik ka. Päikeseline.


Siis andsin oma esimese telefoni intervjuu.  "Õhtulehele". Isikliku abistaja teemal. Päris ausalt öeldes, teadsin seda juba nädal, kuid ootasin teistsugust interjuud... Mõtlesin mitu päeva, mida ja kuidas räägin... Täna oli kõik meelest läinud.
Usun, et homses "Õhtulehes" on siiski mõtlema panev lugu IAT-st.
Kuigi muidugi oleksin võinud palju asju veel rääkida... või asjalikumalt... 
Ajakirjanik Kristiinale oli mu kõne arusaadav. Minu meelest telefoni intervjuu õnnestus suurepäraselt!  Isiklik abistaja Liis aitas ka "tõlgida". Seega, probleeme polnud!

Veel sain teada, et tänases Saue ajalehes Saue Sõnas artikkel minust sealse  näituse puhul. Sedagi teadsin. Saatsin ise enda tutvustuse kui kunstnikust.

Meedia möll :P ;)

Veel tegin täna vahepeal hapukurke ja tomateidki.

Järgmise reedega on mul paanika. Kas saan minna Olustverre... Usun, et kõik laheneb positiivselt  ja saan edukalt... Aga, kes on mu isiklik abistaja, ma veel ei tea konkreetselt...