Kallikene jamab tähtedega, nii, et ma ei teagi, kui palju või pikalt saan kirjutada... Võin minna suht närvi klahvidele minna, kui peksan üht tähte 22 korda... Klahvid kiiluvad lihtsalt kinni.
Täna algas siis hullumeelne lahe nädal!
Täna oli esimene tööpäev isiklikul abistajal Liisil. Ta sai esimese päeva kohta suht hästi hakkama. Arvan, et olen leidnud järjekordse tubli ja asjalikku isikliku abistaja.
Ja teinegi tüdruk, Triinu, kes oli mul natuke aega kadunud, ilmus välja... Ma juba mõtlesin, et ta kohkus millegipärast ära... Kuigi mulle ei tundunud ta üldse seda tüüpi, et ta miskit kartma lööks...
Usun, et Triinugi jääb vähemasti suhtlema ja võib - olla ka abistama...
Vahvade vanade ja uute inimeste keskel on ikka suurepärane ja mõnus olla ;)
Mul on hea tunne, et täpselt õigel ajal leidsin taas lahedad tüdrukud. Ja taaskord pean tõdema, et mulle sobivad nooremad ... ;) :)
Olen täna hästi palju oma liigsele headusele mõelnud :) Kõlab lollilt, aga vahel häirib see mind ennastki, et ole n vahel palju liigset hea. Eile ja täna tuletati taas meelde, et vahel tuleb mitte nii hea... Mitte halb ka olla. Kuid enesekindlam... Kes mind hästi teavad, nad saavad aru, mida mõtlen... Vahel EI ütlemine iseendale hoopis parem, kui öelda " EI TEA, aga äkki siiski..."
Selle mõtlemiseks on andnud põhjust nii mõnigi asi mu praeguses elus, et rohkem edasi minna õnnelikuna ja edukana.
Saingi blogida tähtedega.
Aitäh kallikene!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar