Ongi 1. juuni.
Lasekaitsepäev. Hommikul tabasin end mõttelt, et on hea, kui lapsemeelsus kestab eluaeg. Kasvame küll suuremaks ja targemaks, kuid on super, kui laps jääb mingis mõttes meisse elama... Siis suudame paremini lapsigi móista.
Homme olen loodetavasti Laiusel. Lähen lihtsalt lõõgastuma. Tegelikult kutsuti Ifi kuulama :) Miks ka mitte minna! Seda enam, et homme on kindlalt abistaja olemas. Juba mitu kuud pühapäeviti väga ei ole... Seekord aga sai juba mõni nädal tagasi vahetatud Ly soovil laupäeva pühapäevaks. Siis me ei teadnud Laiusest mitte midagi... Lihtsalt kõik läks hästi sujuvalt paika. =
Muidugi kodutoimetused jäävad tegemata. Nädala lõpul askeldan muidu tavaliselt kodus. Kuid kuradile kodutoimetused!!! Nad nagunii ei saa iial otsa... Ja ega mul ka suurt segadust ei olegi... Tänagi sai köögi taaskord küüritud. Ja nõudepesu saab otsa ja algab alati minutiga uuesti ju... Kõige lootusetum töö on nõude pesemine :P
Ehk saab deprekale ka homme ravimit hr Linnalt :)
On tõesti mingi narr väsimus... Ei, see on siiski pigem tüdimus, mis minus on... Kõik läheb normaalselt paremuse poole ning siiski tunnen, et miski pole see... Aegki kaob kuhugile. Täna juba 1. juuni...
Aga mis olen see aasta teinud... Õieti midagi meeldejäävat...
Sooviksin mingit SÄRAVAT ja HEAD sähvatus:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar