Tilk tõrva peab meepotis ikka nagu olema... Muidu läheks elu liigselt magusaks... :)
Sain teada, et loodetud sügiskursus Tartu Rahvaülikoolis ei saagi nii lihtsalt toimuma nagu lootsime. Projekt ei saanud lihtsalt rahastatud HNMi poolt. Vähe projekte rahastati...
Ausalt öeldes, mul on praegu hoopis teistsugusem tunne. Ma ei ole projektijuht... Olen vaid koolitaja, kes ütles omad nõudmised.Tunne on rahulikum ja parem. Loodan, avanevad teised uued võimalused töötamiseks ehk siis koolitamiseks. Usun, et saan siiski Rahvaülikooliski teha sügiskursust, mida sai lubatud.
Mõeldes aga IAT teemale, mida minu meelest tuleks veel ja veel lahti rääkida, siis teeb projekti mitte läbiminek meele mõruks küll... Ja mida rohkem rääkida seda, seda parem on...
Loodan ja usun, et edaspidigi ikka ja jälle leidub võimalusi koolitada. Tööd teha. Ma ei soovi mitte sugugi vaid IAT teemal koolitada ja rääkida... :) ;) Sest isiklikke abistajaid ei saagi tööks lõpuni ette koolitada. Viimane hea väljaõpe tuleb siiski igalt kliendilt oma isikliku abistajale. Saan vaid seda vajalikku ja kasulikku tööd lähemalt tutvustada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar