Mõtlemisest

Viimastel päevadel olen mõelnud mõtlemisest. On kuidagi hästi kummalised mõtlemised minuni jõudnud...
Tundub, et inimesed ei mõtle üldse enam või mõtlevad üle. Minu meelest on mõtlemiste variandid pehmelt öeldes kentsakad. Usun, et kogu elu ja ühiskond areneb, inimesedki arenevad... Aga näib, et mõne jaoks areng seisab...
Toon vaid ühe näide, pehme näide. Seda küsiti üle mitme aasta minult endalt, et tahad tahad suhelda - ratastool ju... Noo, sorry, aga mis suhtlemisse puudub ratastool? Ptaegu mõtlen, et oleksin võinud vastada: tahad suhelda minuga, sul arvatavasti auto... :D Vastasin, enda meelest, pisut targemat, kuid arvan, et tema jaoks pead murdvat. Ratastool tantsimiseks, et suurele suhtlusringile veel uusi suhtlus luua... Rohkem ei ole ta kontakti võtnud. Küllap jäi mõtlema, ehk suudab veidigi mõtlemis muuta... Loodan vähemasti seda.
Ma olen veendunud, et vahel võin minagi totakalt mõelda. Püüan enne välja ütlemist küsida iseendalt, kas tean ikka ning võib - olla on probleem hoopis minus endas, et maailm näib must... Maailmas on ju ka tohutult halle toonegi...
Mõelda on mõnus ja hea :)
Kuid...