on olnud vastuoluliline.
28 päevaga olen kohutavalt palju kogenud, õppinud ja asju selgemaks saanud. Mõnel aasta jooksulgi pole olnud nii palju pingeid ja rõõme, kui nüüd küünlakuus.
IAT tunde tuli - mingis mõttes rekord - 61 pluss 19 tundi vabatahtlikult Erikalt. Loomulikult mõjutas haiguste hooaeg ja sessid. 15 päeva tulin ise toime. (Minu jaoks kõlab see "tulin ise toime" alati kuidagi lapselikult, nõmedalt... See peaks olema endast mõistetav, et 46 a naine saabki hakkama :) )
Tegelikult sai enam - vähem kõik tehtud, kuigi paar käimist jäi ära. Aga seda küll mitte otseselt isikliku abistaja pärast, osaliselt siiski...
Suvel teen tunde tagasi :D
Usaldusest olen palju mõelnud. Alati ei tohi usaldada, seda enam, kui inimene on suhteliselt võõras... Samas usaldades sõpru, võid nad lihtsalt kaotada... Üks mis kindel on, usaldada tuleb omaenda südamehäält, mitte mõistust - siis on hea. Minu enda viga on see, et unustasin selle lihtsa tõe ära... Vähemasti minuga on see nii, et usu südamehäält isegi, siis kui on mõistuse vastu. Seda vastuolekut ei saa ju palju olla :)
Mõistusega ei saa isegi armuda :) :P Selleks vaja ikka südamehäält :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar