Eile läks Tallinnaga suht hästi. Ei, päris hästi. Andsin endast parima, kuigi üleeile olin plahvatusohtlik, sest vedas viltu...
Hooldusravikliinik, Lääne - Tallinna Keskhaiglal (haigla nimi on tekkitanud segadust, kuid mina tean, et Lääne - Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliinik on ja ma ei tea, kuidas rahvas nimetab) on hästi ilus ja esmapilgul haigla kohta hubane - kui haigla üldse saab olla hubane... Aga jah...
Minu maalid on 4 korrusel. Fuaajees jäid maalid kõige ägedamalt. Kahju, et kõik tööd ei saanud siiski nii üles nagu mina soovisin.....
Väike jahmatus oli mulle see, et kliiniku personal ei teadnud avamisajast midagi. Kuigi küsisin Dianalt ju üle, kas võib ikka teha... Arvan, et kellelgi oli näpukas tehtud. Mul oli paha tunne. Kindlasti oleksin suurema reklaami ärajätnud seekord, kui kliinik oleks öelnud, soovivad vaid mu maale. Maalid oleksin pannud vaikselt üles ja ära tulnud... Ikkagi haigustehooaeg...
Muidu õdede vastuvõtt oli väga soe ;)
Tegime mõned pildid ka. Kristi saadab, siis saan üles ripputada.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Täna on halvim päev 13 aasta jooksul... Olen shokis ja tujutu... Aga õnneks mind püüdakse aidata teiste tegemata asjadest... "Tänu" asjadele, mida nagu lubati teha, kuid ei tehtud lõpuks, kuigi usaldasin, olengi seisus kus täna olen... Hommikul avastasin selle... Hetkel ei näe ühtegi valguskiirt edaspidiseks. Saan öelda, et see pole üldse seotud sellega, mida keegi võib arvata.
Aga ma kogun end. Alla ei anna.
Kuigi tegin neli aastat tagasi vea, mida soovin parandada, kuid nii rängal moel on minu jaoks karm... Kuid olen juba õppinud selles asjas, et igat inimest ei saa pimesi usaldada... Peab siiski oma südamehäält kuulama, et püüa viga parandada kas või ise... Ilma tarkade nõuandeta... Vahel on see paremgi...
Küll kõik laheneb.
Ma ei suuda kellegile pahane olla... Mis see aitaks...
Nüüd tuleb jälle mustas põhjas välja ronida ja rääkida julgelt, mis tegelikult juhtus...
2 kommentaari:
Räägi aga julgelt ja ausalt kõik ära, lahendamatuid olukordi ju pole. küll hakkab varsti jälle päike paistma :)
seniks aga pikk pai!
:) armas oled
armsad olete ka teie, kes olete toetanud mind mujal, nt fb-s. :)
AITÄH, et olete olemas!
Kindlasti räägin. See on küll hetkel minu probleem, kuid see teema puudutab paljusid teisigi... sellest tuleb rääkida.
Postita kommentaar