Mina ise ei
uskunud aastaid tagasi, et kirjutan avalikult ühes kohas nii kaua - kaua...
Momendil, kuskilt sügisest 2012 on loetavus järsult suurenenud. Loomulikult
mulle on see vaid rõõm. Mõtlen küll vahetevahel, mis mu blogis loetavat on, et
paarsada head inimest umbes loevat minu igat postitust...
Kindlasti
jätan kirjutamata üle poolte asjadest ja juhtumidest, mis tegelikult minu elus
on :) Midagi peab jääma ka muudeks
kirjutisteks. Nt raamatu jaoks ;)
Eks siis, kui
ma ühel heal päeval avastan, et minu Tiiatibu blogi loeb 0 inimest, jätan
blogimise järele :P :) Päriselt!!!
Mõtlen
sedagi, et vähemalt oma blogiga kolima vist ei hakka - muidu on mind jälle
raske üles leida teiselt aadressilt ning üleüldse on veidi keeruline see oleks
- olnud leht minu väikesele peakesele... :) Sedagi omaks saanud blogi saan
muuta ja paremaks teha.
Aitäh Mari -
Leen, kes sa omal palusid ja käskisid mul blogi teha!
Siis ma ei
uskunud, et see muudab mu elugi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar