KUKU raadio interjuu Margus Tsahknaga

http://www.kuku.ee/?pid=24&nid=6901&lang=1 

Soovitan kuulada. Erivajadustega inimeste tööhõivest.

Jaanuari IAT

See kuu on olnud IAT mul  normaalselt, kuigi siiski minimaalselt. 104,5 IAT tundi. Neile tundidele lisandub kindlasti 22 tundi, mida tegi vabatahtlikult Erika :)

Meil on küll Erikaga omavaheline kokkulepe. Erika on  minule palju rohkem, kui isiklik abistaja. Loomulik, et kõik isiklikud abistajad, kes on jäänud minuga, on palju rohkema, kui isiklikud abisttajad.

Ja järjekordset näitust veebruaris lähme jälle tegema Erikaga  :) ja Silveriga.  Meil on juba näituse tiim :)
Praegused ametlikud isiklikud abistajad lihtsalt ei saa 7. veebruaril minuga Tallinna tulla... Seda ei ütle ma halva pärast. See on minu elu. Ka nende elu. On aga ju väga super, kui ümber on inimesi, kes on valmis minuga  olema, kui nendele vähegi aeg sobib :)

Aitäh teile kõikidele :)

7 aastat tänaseks

bloginud :) :) :)

Mina ise ei uskunud aastaid tagasi, et kirjutan avalikult ühes kohas nii kaua - kaua... Momendil, kuskilt sügisest 2012 on loetavus järsult suurenenud. Loomulikult mulle on see vaid rõõm. Mõtlen küll vahetevahel, mis mu blogis loetavat on, et paarsada head inimest umbes loevat minu igat postitust...

Kindlasti jätan kirjutamata üle poolte asjadest ja juhtumidest, mis tegelikult minu elus on :) Midagi  peab jääma ka muudeks kirjutisteks. Nt raamatu jaoks ;)

Eks siis, kui ma ühel heal päeval avastan, et minu Tiiatibu blogi loeb 0 inimest, jätan blogimise järele :P :) Päriselt!!!

Mõtlen sedagi, et vähemalt oma blogiga kolima vist ei hakka - muidu on mind jälle raske üles leida teiselt aadressilt ning üleüldse on veidi keeruline see oleks - olnud leht minu väikesele peakesele... :) Sedagi omaks saanud blogi saan muuta ja paremaks teha.

Aitäh Mari - Leen, kes sa omal palusid ja käskisid mul blogi teha!

Siis ma ei uskunud, et see muudab mu elugi...

 

7. veebruaril

panen näituse üles Lääne - Tallinna Hooldusravikliinikus.

See on detsembris ära jäänud  näitus, kuid nüüd hoopis suurem näitus. :) Küllap pidigi nii minema. Head ei ole halvata ja vastupidi. Kuid arvatavasti (suuremat) avamissaginat ei toimu... Ma päris täpselt ei tea veel seda... Olen siiski rahul, et mu näitust saavad naudida kliiniku töötajad ja patsiendid. Näituse mõte ongi rõõmu teha vaatajatele:)

Palun jälgige minu reklaampostitusi.Varsti postitan konkreetsemalt infot...

Ja seekord tuleb näitus päris kindlasti!!! Vastasel juhul mina ei mängi enam eelkõige iseendaga...

Mu järgmised näitused saavad olema kolme viimase aasta uude maalidega :) St nende töödega, mida ei olegi eriti näitustel olnud. Paar maali on vaid paar tundi küll rippunud näitustel, nt Meeltepäeval Tartus või Meie jõulupeol Pärnus.
Sain ilusti maalid Lichtensteinist tagasi. Kullerfirma DHL-ga oli mul esimene kokkupuute, kuid selle - eest hästi meeldiv. Hea nali oli see, et saadetise euro - pakk ei mahtunud tuppa :P Lihtsalt tegime trepikojas saadetise lahti - oligi kõik OK :)

Mu riidekapi otsas ja üleüldse väike koduke on maale täis. Hetkel. Loodan südamest, et nad ei jää kuhugile kapi otsa tolmuma väga kauaks. Sellest oleks lihtsalt kahju. Järgmine näitus ongi kohe veebruari alguses. Loodetavasti. Päris täpset aega ei tea veel, kuupäev kindel. Igaks juhuks täna veel välja ei reklaami :)

Aga usun, et maalide pärast vajan mõne aasta pärast suuremat elamist :) :P

Need toredad bussijuhid

Sai täna linnas käia. Sõidetud Tartus paari tunni jooksul kolme bussiga, nr 20, nr 7 ja nr 6-ga. Oli lihtsalt vaja kiiresti edasi - tagasi liikuda. Taaskord tõden, et meie linna bussijuhid on äärmiselt meeldivad ja abivalmid. Tõesti on :) Sõidan küll praegu bussidega vähem, sest mul on olnud poolaastat lihtsalt auto võimalusi rohkem. Aga igakord, kui nüüdki bussidega sõidan, saan hea kogemuse juurde. Täna isegi üks bussijuht kuulas rahulikult mind, kuhuni sõidan. Diana tõlkimist ei olnudki vaja... Mul on isegi kahju, et juhid ei saanud mind Dianaga rohkem aidata, kui lasid bussid madalamale ja jooksid appi, kuid me olime juba sees või väljas. Ütlesime aitäh ja naeratasime juhtidele. Ja ikka sain naeratusi vastu.

Ikka ja jälle meenub mulle just siis mõni mõru arvamus, et Tartu bussijuhid on nii ja naa. Huvitav küll, miks minul on pea alati meeldivad kogemused... Kas sellepärast, et ma ei oska viriseda, kui kehv ikka kõik on või ma poen juhtidele naeratustega või milles asi, et mul ei ole olnud väga palju halbu bussijuhte... Või on see, et inimene on harjunud nägema halba ja - tõmbabki  halba ligi. Hea tõmbab head ligi :)
Kuidas iganes on,
kuid mina tänan häid bussijuhte!

Isegi Kaagvere bussijuht tuli Tartus bussi keskele küsima, kas teeb Kaagveres keskelt uksed lahti. Esmakordselt elus. Võib -olla oli uus juht liinil, kuid  ikka hästi hooliv. Vanad juhid Tartu - Kaagvere liinil teavad juba mind...

See on hea ju

Tänane pühapäev oli natukene erilisem. Tean, et see võib tunduda kummaline, mis siin erilist on... Käisin lihtsalt niisama jalutamas Kaagvere teel ja metsa vahel. Vist  nägime ka orava jälgigi :) Oli mõnus talveilm, pisut näppitas külm, kuid see kõik oli päris mõnus. Kui vähe saata õue, siis on vahel lihtsalt õnnetunne. :)  On ju hea vahetevahel aeg maha võtta ja lihtsalt olla!Veelgi enam - kui olla oma inimestega pühapäev :)

Ja veel. Ma saan oma  maalimisühingu ajakirja "VDMFK information. Association of mouth and foot painting artsists worldwide", mille detsembri 2012 numbris on Eesti ilusti olemas. Mella ja minugi näol. Minul on küll hea tunne, et olen/oleme väikese pannuse andnud, et Eesti on siingi kaardil... Kuigi mina ise usun, et mul on arengu ruumi veel küllaga. Ma ei ole iseendaga sugugi rahul. Kuigi teen aktiivselt näitusi jne. Ajakirjas mainiti Paldiski, Adamsoni Majamuuseiumi näitust.
Soovingi siinkohal tänada kõiki inimesi, kes on aidanud mul näitusi teha ja ka näituste vaatajaid :) Ilma teieta mina ei oleks see, keda tähelepannakse aktiivse kunstnikuna :) 

Kui palju sai tehtud tänasega + poolik maali töö

Maal on küll tänaseks pisut rohkem valmis, kuid mitte päris nii nagu vaimu silmas  näen. Peaks tulema ägedam kui foto. ;) Pildistaja Ave telefoniga. 
Arvan, et veebruariks valmiski...

Täna sai käia Kastres, ja Tartus. Oli asjalik mõtetöö päev.
Suurim rõõm on see, et kuulsin juhuslikult Kastre hooldekodu õelt vist tädi Evast, kes elab ikka Värskas. :) Olen talle mõelnud, kuid... Nüüd soovin Värska minna. Kuigi tean, mida tädi Eva ütleks... Aga ikkagi, just ta pani mind 18 aastaselt ratastoolilt voodi jne hüppama :) Maailm valla füüsiliselt tänu talle!!!

Homme blogin  veel paarist olulisest asjast...

Päevast 60 % RÕÕMU...

... peaks olema ja siis ülejäänud 40 % ei riku, praktiliselt tervendab inimene ise. Lugesin. Sain taaskord kinnitust, et naer ja rõõm on parimad ravimid :) Parimad elamisviisid :)

Kuid... tihtilugu inimene ei saa aru, milline sõnum selles peidub. Arvan ma ka. Vahetevahel mina ise kaasaarvatud.

Need toredad joogikõrred...

Teine päkapikk tõi jõuludeks 1000 joogikõrt. Hästi vajalik ja armas kink :) Selline kink esmakordselt elus.
Mõtlesin , et   nendega joomist see aasta, st kohe ei proovinud. Tuhat kõrt peaks jaguma enam - vähem aastaks, kui kasutan päevast 3...4 kõrt. Vahel kasutan paksemaid ka,  nt jogurti joomiseks. Olen harjunud ühe kõrrega üks kord jooma. Ei viitsi pesta.
Vene ajal pesti kümneid ja kümneid kordi. Joogikõrsi lihtsalt polnd müüa,

Kuid rõõm kingitusest oli lühikene. Esimestel joomistel tundus miski mulle vähe imelik. Kõrs huulte vahel läks lömmi ja katki. Auk tuli sisse. Ma imen, mitte ei näri... Ma ei saanud aru, millest asi. Kuumaga oli nii. Külmaga ka oli nii.
Silver aeg-ajalt näpib kõrsi  niisama. Mängib kass Bongoga. Vahel joob ka kõrrest... Seekord võttis kõrre sõrmede vahele keerlema - kõrs lihtsalt pudenes sajaks pisi tükiks. Proovis teist ja kolmandat ... laud oli punast pudi täis.
Meil oli ja on hämming suur.
Mina oma 45 eluaasta, ok, lahutame 2...3 aastat, jooksul EI ole midagi sellist joogikõrtega näinud.

See on eluohtlik.
Eriti väikelastele. Või ka voodihaigetele...
Võib kõrretükke kurku tõmmada.
Ja mine tea, mida veel...

Need joogikõrred on rabedad. Mis materjalist, ei saagi aru... Paber ei ole, plastmass ei ole...

Kindlasti tegelen selle teemaga edasi. Kuidas saab eluohtlikke joogikõrssi üleüldse Eestis müüa? Me natuke juba uurisime ka... Pakendi peal on infot tootja kohta väga vähe, arvatavasti on Norra toode. Kuid koduleht maas... Pakendil vaid kahe lapse joonistust...

Tänast päikesevalgust

kasutasin maalimiseks :) Sel aastal esimest korda maalisin. Tegin tööd. Kuigi... tõsi, ühel päeval proovisin pastellidega samat pilti teham, kuid mitte ei õnnestud pastelli tehnikaga seda joonistada... Ja üks päkapikk tõi värvidki mulle ja käskis, et hakka maalima :) Mul oli ausalt öeldes vahelpeal mitu - mitu nädalat, või kogunisti kuud mingi nõme loomekriis, mida panid tähele vähesed inimesed. Alati leiutasin vastuseks miskit jarburat, miks ei maali...
Vahel on vaja lihtsalt kedagi, kes märkab tagant tõuke anda :)

Ja päikesevalgust on joonistamiseks/maalimiseks parim valgust. Novembrist siiani on aga just päeva- ja päikesevalgust vähe - ehk sellestki see kriisiaeg...

Kodusest modellist... loomiseni...

                                                                Kodune sokide modell

 

Kui Diana õpetaja hindab sokid ära veebruaris, siis saan sokid päriselt endale :) Modell on tore ja kasulik  olla! Mulle kohe meeldib see töökene ;)

Lugesin eile õhtul "Loomise õpetust". Olen täiesti nõus, et olemise kunst on suurim kunst, mis olla saab. Ja sellegagi, kui soovid midagi suurt ja ägedat, siis ära unusta igapäevast elu. Ole see, kes oled :) 

Jäin mõtlema, kui paljud inimesed suudavad ja soovivadki anda iseendale parima... Teadavasti on töö iseendaga üks raskemaid töid!

Abielu ettepanekut igatahes ei tehtud, kahjuks... modellile

Mulle tehti hommikul ettepanek... Olen olnud elevil ja õhinal, et arvati, et tehti abielu ettepanek... :D :D :D See kahjuks või õnneks oli vale arvamus... Aga aasta pikk veel ning horoskoop lubab kaladele head armuelugi... Elame näeme :P

Ettepanek on veel üllatavam ja minu jaoks ootamatum! Tallinnas saab olema usutavasti kaks näitust järjest. See on ikka nii, et ei ole olemas halba ilma heata. Täpsemalt natuke hiljem, kui teada saan, millal täpselt kus.

Aasta algab küll päris üllatavalt hästi. Kohe mitu - mitu asja on juba ilusti tehtud ja kätte tulnud... Aasta on aga veel pikk ees ning küllap takistusi, jamasid, probleeme, jm sellist tuleb ka. Ja ongi hea. Siis saabki tunda, mis on tõeliselt rõõm ja hea.

 Mu jalakesed sokkides olid jälle täna modelliks  :) :) :) Arvatavasti saan varsti piltegi.

Nii ma elan ja olengi... modellina :D :P

Kas oleme sarnased :P

Mängisin Dianale modelli Räpina kooli koolitöö jaoks. Ma täpselt ei teagi, mis on ta õppitav eriala, kuid ühesõnaga, käsitööd. Säärised teeb mu jalgadele. Mõni pilt peab koolitööd ilmestama. Loodan, et õpetajad mõistavad ja ära ei kohku :) 

Tegelikult näete, kuidas ma toimetan kohvitopsigagi. Või koristan lauda... Muidugi video on parem, kuid usun, et seegi saab ükskord olema. Kas või õppemartejalina - miks mitte :)

Vahel on mõnus lihtsalt sebida. Teha iseendale ja teistele rõõmu! Aeg kuidagi maha võtta - kuigi modellitöögi  on vastutusrikas :) Tänagi enne, kui Diana hakkas pildistama, käisin "juuksuris" ning tegin end ilusaks :P Kuid elamine jäi koristamata, see selleks... 

Hetkel on see vana armas blogi turvalisem, kui uus ... Sest sealsele sisteemidele ma ei saa veel nii hästi pihta... Lihtsam on keerulisem ;)

Heateost kuni… maalimiseni ikka

Hea oli kuulda raadiost, et raadiokuulajad arvasid ka suu ja jalaga maalijate kaardide eest tasumise heategude ritta. Kuigi minu kõrva riivas just sõna “heategu”. Minu meelest meie ühingu eesmärk ja moto on pisut teine. Oma töö ja vaevaga majanduslikult iseseisvalt toime tulla.

Kui aga laiemalt mõelda, siis absoluutselt iga ost on kellegile tehtud heategu

Muide, seekordne ehk 2012 jõulukaardide kampaania möödus isiklikult mulle väga rahulikult ja hästi. Sain vaid häid vastukajasid. Suur aitäh nende eest!
Siiski tuli üks negatiivne e-kiri postkasti, kus lubati mulle teha ei-tea-mida, sest ma ei teevat õiget asja… Ausalt öeldes temale ei vastanud mitte midagi. Ei osanud ega soovindki. Mõttetea küll andain andeks (kuigi ma ei teagi, mille eest) ja soovisin head edu talle.

Eile joonistasin üle pika aja ehk esimest korda sel aastal
 

Proovisin uues blogis avaldada, aga millegipärast ei taha jääda  avalikuks... Hetkel ei ole aega rohkem, et veel proovida...

 

HEAD HEAD UUT AASTAT !

                                      
                                        HEAD JA EDUKAT UUT AASTAT
                                           kõikidele, kes olete mu südames!

                                                 Teieta ei oleks mindki... 

Sellest aastast on järele jäänud veel tervet 8742 tundi - olgu need tunnid kõik parimaid mõtteid ja tundeid ja toimetusi ja kohtumisi ja nii edasi täis. Hoidkem iseend ja üksteist! Pidage meelest armastust on edasiviiv jõud. Edu!

Soovin omalt poolt uusaasta  üllatus teha, teile kõikidele, kes loete hoolega minu e-päevikut ehk blogi, püüdsin ja püüan teha uut lehte, aadressil www.tiiachick.com . Praegu on küll suht alguses ja tühi, minu jaoks kohati raskesti mõistetav, kuidas üleüldse seda teha :), kuid proovin pika peale sulaselgeks saada, kuidas sealsel lehel see haldamine käib. Mind on lubatud selles osas aidata ka. Nii et loodan väga, et uuski blogi ja kodukas saab ükskord sama poppiks nagu vanad armsad :) Ning loodan juurde võita uusi lugejaidki ja usun et vanad jäävad niikuinii blogi lugema ;) (Neid on hetkel iga päev kuskil 80 ... 150 lugemist, on küll suht suur kõikumine, kuid minul on siiski väga hea meel, et nii paljud inimesed viitsivad mind lugeda ja minuga kaasa mõelda. Aitäh!!!)
Uuel lehel peaks tulema rohkem ka inglise keelt.
Usun, et inimene peab tegema igas asjas aeg - ajalt mingeid pöördeid ja proovima end kuidagi areneda. :)

Seekordne uusaastaöö oli tõesti väga armas ja hubane. Kahekesi Erikaga. Kass Bongo muidugi oli ka meil seltsiks. Küünlavalguses. Muusikaga. Käisime õueski. Ma polnudki 23 Kaagveres elamis aasta jooksul kordagi uusaastaööl õues käinud. Nüüd käisin lihtsalt maja ees. Hästi vahva ja ilus oli. :)
Usun siiralt, et tuleb väga edukas ja hea aasta. Aga ma ei usu, et jamad ja takistused kaoksid iseennesest... :)