Olen praegu iseendale kohutavalt pahane ja enda peale solvunud, ausalt :(
Kaia oleks saanud olla täna minuga Tallinnas... Kuid eile paanika piiril ei tulnud mulle Kaia meelde...
Veel õhtul hilja mõtlesin, et kuidas leida siiski üht võimalus veel Tallinna minemiseks. Kuigi olin juba Tallinnagi juba kirjutanud, et pean loobuma...
Ja ma ei maganud üldse hästi. Õieti ei maganudki... Ma võin küll loobuda palju, kuid on loobumisi, mis jäävad südamesse...
Hommikukohvi juues ja raadiot kuulades kliiniku avamisest... polnud üleüldse hea tunne... Ja siis äkki Kaia küsis miskit facebook´is minult, ning... siis ilmneski, miks ma ei küsinud temalt eile...
Oleks olnud auto sõidukorras, oleksime Tallinna veel õigeks ajaks...
Tõesõna - hing on täis...
HEA UUDIS ON SEE, et viin omad maalid Tallinna Hooldusravikliiniku kohe jaanuaris... Selline kokkulepe on.
Aga kunagi ei tohi mõelda, et andsin endast maximaalse... Alati võib olla midagi tegemata..........
4 kommentaari:
EI ole totu :) Saan aru, et kehv lohutus praegu, aga ju siis MISKIPÄRAST pidi nii minema...
... Iga halb asi on millegiks hea - tulebki vist taas nii mõelda...
Look at teh positive side - tuleb personaalnäitus koos personaalavamisega ;)
:)
Aitäh neile, kes täna püüdsid mind mõistvalt toetada ja lohutada, ka neile, kes saatsid emailile...
Elu läheb edasi ja kindlasti teen sadu näitusi õigel ajal :)
Postita kommentaar