Uskusin, et olen teinud isikliku abistaja abiga kõike teinud... Aga EI. :)
Täna kudusin isikliku abistaja Ly abiga sokki. Vähemasti algus sai tehtud :) Silverile sokke vaja...
Suvest harutasin oma vanu kampsuneid lõngaks - sedagi tegin elus esmakordselt.
Kui nüüd keegi õlgu kehitab, et millega see Tiiatibu veel abistajat vaevab, siis neile saan öelda rahulikult, et Lyle meeldib kudumine. :D Ja mina vist kooks ka sokke, kui vanaema oleks jõudnud kudumise selgeks õpetada... Õppida jõuan ju veel :) :P
Nii et kui mina ei sooviks kududa, siis ei annaks isiklikule abistajale sellist ülesannet. Ja vastupidi ka.
Muide, järgmine laupäev Tallinna sõites, võtame kudumistöö kaasa. Bussis hea aeg nokitseda kudumisega. Ahjaa, see on me mõte Lyga. Kumbki pole kudunud bussis :D :D :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar