Kuigi täna on juba teisipäev, ja homme poolnädalat taas selja taga, on tunne, et tuleb huvitav nädal.
Kohtun uue ia kanditaadiga. Esmaste kirjade põhjal tundub hästi tore tüdruk :)
Esinen EPNÜ töökoosolekul. Tutvustan oma koolitust, millega soovin pealelennada edaspidi. Pabistan väga :) Tutvustan sedasi oma koolitust esmakordselt. Reklaamin. ;) Kuid kunagi peab olema esimene kord, siis hakkabki minema!
Alguses sain aru, et üritus toimub Tallinnas. Eile selgus, et siiski Tartus. See variant sobibki mulle paremini.
Ja siis olen leidnud vähemasti kaks maali teemat, mida maalida soovin. Alles oli mul kriis, nüüd aga ... :):):) Tiiu just ütles, et mul tulevad mõtted ups ja mu maalid on millega seotud. Praegugi läheb see nii :)
Siis kirjutan.
Olen iseendale hakkanud ütlema, et pean end hoidma ja tegelema vaid sellega, mis mulle väga südame lähedal on.
Tõsi, sel nädalavahetusel jätan siiski ühe väga tähtsa asja minu jaoks ära. Nimelt, Baltic Moreno Conference. Ma lihtsalt ei ole leidnud kolmeks päevaks head isikliku abistajat. Psühhodraamas peab mul olema ia, kellega ei ole hetkekski ebamugavalt tunnet ning kes taipaks: see on minu südameasi, millega tegelen/mida õpin ning kas ta ise saab aru või mitte, mis on psühhodraama on, on tema probleem, mitte minu. Tegelikult, ma ei ole leidnud selleks korraks inimest, kes saaks olla 3 päeva järjest tööl. Ka mitte endiste ia-te hulgast...
Olen küll väga kurb, kuid see ei ole ju esimene ega viimane psühhodraama üritus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar