Täna hommikupoolikul kirjutasin kalender - märkmikusse midagi. Olku vaatas ja vaatas ning küsis:
"Kuidas sa ikka oskad jalaga kirjutada?"
"Elu õpetab!" vastas Villu minu eest.
Mina naersin poiste. On uskumatult targad :D
Siiski on ju õige jutt, et elu õpetab. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!
Ütlesin poistele, et õppige ka jalaga kirjutama, on koolis kergem, kui käsi väsib, kirjutate laua all jalaga...
Selle juttu peale naersid poisid mind. :)
Loodan südamest, et poistegi õpetab elu mõndagi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar