Augustikuu IAT

See kuu on olnud IAT ühelt poolt suht hea ja pisut uskumatu. 28 päeva 31 päevast olen kasutanud isikliku abistaja abi, kuid vaid kokku 119 tundi. See on esmalt hea tulemus - praktiliselt iga päev sain kasutada elamiseks abistaja abi.
Muidugi kolmel päeval aitasid mu sõbrannad abistaja rollis mind. Arvutasin nalja pärast sõbralikud tunnidki kokku ja sain 29 tundi. :) See teisalt on natu paha, sest sõbrannad on sõbrannad ning nad aitavad endast mõistetavalt mind nagunii kui võimalik on. Aga siit järeldub, et vajan kalendriskuus siiski 150 - 160 IAT tundi, siis tulen oma tegemiste ja toimetustega ilusti toime :)

Ühe isikliku abistaja töökoht on veel täitmata, kuid lootus on, et varsti on täidetud. Seda blogimisele. Ma ei olegi veel uut töökuulutust kuhugile riputanudki. Nohjah, kodukal on küll kuulutus pidevalt igaks juhuks...

See kuu on olnud üksainuke sponsor, kuid ta on juba LEEPÜ-l IAT püsisponsor. :) Aitäh, Ülis!

Aitäh teilegi, Piret, Kristi ja Liina,  kes leidsite võimalusi mind aidata mulle väga olulistel tegemistel ja üritustel :))

Niipalju siis augustikuu IAT-st.

Elu õpetab :D

Täna hommikupoolikul kirjutasin kalender - märkmikusse midagi. Olku vaatas ja vaatas ning küsis:
"Kuidas sa ikka oskad jalaga kirjutada?"
"Elu õpetab!" vastas Villu minu eest.

Mina naersin poiste. On uskumatult targad :D
Siiski on ju õige jutt, et elu õpetab. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Ütlesin poistele, et õppige ka jalaga kirjutama, on koolis kergem, kui käsi väsib, kirjutate laua all jalaga...

Selle juttu peale naersid poisid mind. :)

Loodan südamest, et poistegi õpetab elu mõndagi!

LAS kallab...

... oavarrest. Täna sai esmakordselt sel suvel vihmas joosta :) Seelik oli hetkega märg, kuid sama kiiresti kuivas ära. Poes käimisega. Tuligi aga meelde, kuidas on tunne vihmas olla. Mõnus! Pisut ebamugavgi... Täna sadas sooja vihma - seega rohkem oli mõnus.

Las elus olla
ka vanad ja nukrad lugulaulud. Ikka loobu ja loobu ja loobu - ja oledki parim inimene kogu maailmas. Aga loobuda lihtsalt raha kasuks - on sulaselge lollus. Lollus loobuda iseendast, tõekspidamisest jne.
Ausalt öeldes olen momendil kohutavalt kurb.
Kuigi ütlesin las olla vanad... , siiski soovin südamest, et neid vanu lugulaule enam ei kuuleks. Aeg on edasi läinud. Mõistmine on kasvanud, vähemasti mina loodan.
Ah, see on minu elu. Emaksolemine...

Elu on liiga lühike, et seda raisada ei - tea - millele ... Pigem öelge oma kallidele ikka ja jälle, kui kallid nad on, enne, kui hilja...

Natuke veel Paldiskist

Huvitab ehk teidki, blogi lugejad, et Paldiskis, Adamsoni Majamuuseumis käis minu näitust vaatamas umbes 148 inimest, sealhulgas ka Saksamaalt 26 inimeste grupp. Seda sain teada muuseumi juhatajalt Riinalt. Ma ei tea, kuid arvan, et külaliste arv ühe väikese muuseumi jaoks kahe nädala jooksul on piisavalt suur.
Inimesed mõistsid, et inimvõimetel ei ole piire ning halamine ei vii kuhugile, see võibki olla minu sõnum, usub Riina. Miks ka mitte!!! :)
Usun, et see näitus oli tõesti edukas. :) Igal juhul väga kordaläinud küll :)
Või mis teie arvate?!

Nüüd on vaja kuidagi maalid koju saada. Sellele juba mõtleme. Sest ees ootab uus näitus... juba 14. septembril. Mine tea, mitu näitust veel sel aastal saab olema... :)

Mõtlen,

mis mõõduga mõõta oma väärtust? Kas tühjade lubadustega, mida mõni inimene on juba mitu korda tühja lubanud... ja nii on nagu minult võetud rohkem kui juurde antud... Või hoopis oma tegude, mida teen ja tunnetega, mida tunnen  ja läbi nende annan inimestele endast midagi. Loodan, et annan siiski head rohkem.
Andmisoskus tõstab vist iseenda väärtustki.

Mulle tundub nõnna.
Annan andeks siis tühjad lubadused.

Rohkem neid aga ma ei soovi ega oota. Paratamatult tuleb tühjust ikka ette, kuid see on teine teema.

Usun, et nii mõnigi  inimene ei saa aru üleüldse, mida mõtlen.

Mõtlen, milline on minu väärtus :) :P

Oli tore, asjalik töine päev

Tehtud. Käidud. :D :D :D
Ja ei ühtegi paanikat ega probleemi. Mis paanika oli üleeile, seda  ma ei mäleta enam :):):)
Eriti täna kõik laabus. Sain kogunisti ilusti koju Ly ja Erkkiga. Kusjuures koju sebimise jätsin küll tänaseks viimaseks hetkeks... Aga see sebimine kestis vaid veerandtundi. :) Hästi! Valutult!

EPNÜ töökoosolekust Tartus tulevikus. Pean lihtsalt natuke seedima.  Kuigi usun, et me LEEPÜ-l on ka päris palju põnevat ja huvitavat tööd :) Kindlasti peab LEEPÜ kuhugile edasi liikuma. Ja miks mitte ajada oma asja omamoodi koostöös teistega... Veel reklaamisin oma koolitust :) Ma usun, et mul/meil läks suhteliselt edukalt ja hästi.
Aitäh, Liina! Tänu sulle sain mina taas olla aktiivne ja särav ;)

Ja eile õhtupoolikul sain üllatuse osaliseks. Signel sain külas käia :) Tegelikult nii oli parem EPNÜ koosolekule, kui olin hommikul linnas juba. Liina sai mind kohe vaevata kätte :) Aga tutvusin kahe väikese sõbraga, kellele meeldis järjekordselt mu ratastool :) Nagu lastele ikka!

Mulle meeldivad nii väga ootamatud üllatused. Juba sellepärast vist, et minu elus on neid siiski väga harva. Ma ei saa ju igakord järku kuhugile minna, kui sooviksingi...

Jälle probleem lahendatud :)

Homme abistab mind Liina. :)
Üle pika - pika aja saame kokkugi Liinaga, kuigi oleme soovinud ammu -  ammu soovinud taaskohtuda. Ikka ja jälle on mul tunne, et enamus kohtumisi toimuvad just siis, kui minul on kõige suurem paanika, et mul ei ole justkui kedagi abistama võtta. Kuid mitte lihtsalt niisama nt kohvikus kohvi juues nagu ikka... On see hea või halb!? Ei tea. Aga see häirib mind pisut...
Samas momendil olen rahunenud. Sain teada tegelikult juba eile hilisõhtul, et homsega on mul taas korras. Lähen ja teen pealelennu!

Heale asjale eelnev paanika on küll minu elu osa. Selleta ei saa nagu eladagi :P Ja paanikad ja probleemid lahenevad vist tänu sellele, et ma mõtlen positiivselt. See on suur töö iseendaga. Ka sellest olen aru saanud... Mõni asi ei õnnestugi veel, et ma ei jaksa koguaeg tööd teha... Oma käte ja jalgade otsimine ja leidmine on ausalt öeldes minul kõige raskem töö :=)

Tänasest ning reedeks vajan IA asendajat

Täna oli vastuoluline päev. Kõik laabus, kuid...

Signe tuli autoga tööle. Kesklinnas  parkisime auto kaheks tunniks ja siiski saime trahvi aknale. Ebaõiglaselt. Kindlasti trahvija jääb pika ninaga, kui Signe asja vaidlustab. Ja Signe teeb seda! Sest parkimis lõpuajast oli veel minuteid puudu...Üleüldse parkimispilet alles ja oli ILUSTI autoaknal nähtav...
Igatahes vandusime mõlemad :) Seda juhtub minu puhul küll harva.

Kohtusin ia kanditaadiga. Tundub, et on tubli ja asjalik tüdruk. Aga kas ta julgeb või soovib olla isiklik abistaja ja kas meil tekib hea klapp - näitab aeg... Mina loodan parimat :)

Hästi tore oli Pierre´s näha psühhodraama rahvast :) Ja küsiti, kas konverentsil näeme... Kahjuks mitte...

Ja reedega ilmnes väike probleem. IA Signe ei saa siiski mul tööl olla. Ja nüüd ongi minul küsimus, kes saab mind abistada ja hästi (ka suht kiiresti ) "tõlkida" minulegi olulisel üritusel? Võib - olla saab IA Ly, kuid seda saan teada homme õhtul ning lootus väikene... Enda poolt teen kõik võimalikku, et esineda pooltundi oma koolitusprogrammiga EPNÜ töökoosolekul reedel Tartus Dorbatises.
Esinemistekst on valmis kirjutatud ja mõeldud mul juba.

Mõistan tõesti oma abistajaid, kuid hetkel on mul jälle küsimus: MITU IA-d peab mul olema, et omi tegemisi teha ilma eelneva paanikata, kas saangi minna ja teha parimat. Ühes nädalas kahest üritusest loobuda on minu jaoks siiski natuke palju. Seda enam, et loobumine pole otseselt minu enda soov...

Usun siiski, et kõik laheneb hästi!

Sellest nädalast

Kuigi täna on juba teisipäev, ja homme poolnädalat taas selja taga, on tunne, et tuleb huvitav nädal.

Kohtun uue ia kanditaadiga. Esmaste kirjade põhjal tundub hästi tore tüdruk :)

Esinen EPNÜ töökoosolekul. Tutvustan oma koolitust, millega soovin pealelennada edaspidi. Pabistan väga :) Tutvustan sedasi oma koolitust esmakordselt. Reklaamin. ;) Kuid kunagi peab olema esimene kord, siis hakkabki minema!
Alguses sain aru, et üritus toimub Tallinnas. Eile selgus, et siiski Tartus. See variant sobibki mulle paremini.

Ja siis olen leidnud vähemasti kaks maali teemat, mida maalida soovin. Alles oli mul kriis, nüüd aga ... :):):) Tiiu just ütles, et mul tulevad mõtted ups ja mu maalid on millega seotud. Praegugi läheb see nii :)

Siis kirjutan.

Olen iseendale hakkanud ütlema, et pean end hoidma ja tegelema vaid sellega, mis mulle väga südame lähedal on.

Tõsi, sel nädalavahetusel jätan siiski ühe väga tähtsa asja minu jaoks ära. Nimelt, Baltic Moreno Conference. Ma lihtsalt ei ole leidnud kolmeks päevaks head isikliku abistajat. Psühhodraamas peab mul olema ia, kellega ei ole hetkekski ebamugavalt tunnet ning kes taipaks: see on minu südameasi, millega tegelen/mida õpin ning kas ta ise saab aru või mitte, mis on psühhodraama on, on tema probleem, mitte minu. Tegelikult, ma ei ole leidnud selleks korraks inimest, kes saaks olla 3 päeva järjest tööl. Ka mitte endiste ia-te hulgast...
Olen küll väga kurb, kuid see ei ole ju esimene ega viimane psühhodraama üritus.

Head Eesti pidupäeva jätku :)

Jõgeva mitte, Tartu küll

Jõgevale minek jäi ära. Põhjus tõesti hästi luuleline ja uskumatu. :) :( Mitte minekust sain teada juba eile. Lihtsalt keegi juht, keda mina ei tunne, sattus purjutama... Õnneks läks siiski väga hästi. Väljasõit jäeti seekord ära... Avariisid on niigi palju. Tihti mõtlen, inimesed, juhid tulge ometi mõistusele ja hoidke nii mõni õnnetus ära.

Õhtupooli eriti oli siiski Tartus mõnsa. :D:D:::D

Mõned päevad suvitan lõpuks

Nii ongi.

Olen praegu Riinal külas. Üle pika aja. v

Homme usutavasti Jõgevale :)

Vastus küsimusele

Hommikul leidsin postkastist tuttavalt küsimuse: miks teen nii tihti näitusi, see on talle ebaselge. Jäin mõtlema kohvi juues, et  küllap on veelgi neid inimesi,  kellele on mu näituste rohkus ebaselge. Otsustasin vastata kõikidele siin :)

Ma saan öelda, et ei tee näitusi iga hinna eest. EI, seda mitte. Kõik 16 näitust tulnud ja olnud kuidagi väga juhuslikult. Keegi on küsinud, kas meie juurde tuled või vahel on juttu sees tulnud tõsi asi, et tema polegi minu näitust näinud, siis olen naernud, et teeme ära :) Et ära nutta, seda annab parandada...
Näiteks Suure - Jaani raamatukogu tõi ÜLLATUSLIKULT veel kaks näitust. Kildu Põhikooli direktor Enn Siimer soovis õpilastele näidata, et puudega inimene saab ka hakkama. Mina ei näinud mingit põhjust ära ütlemiseks... Loodan väga, et nii mõnigi noor inimene mõtleb nüüd pisut  sügavamalt maailmast...
Adamsoni majamuuseumi juhataja Riina kirjutas eelmisel aastal enne jõule, kas olen nõus Paldiski tulema. Jällegi ma ei näinud põhjus, miks peaksin ära ütlema.
Nii on läinudki!
27. augustil saab muide 3 aastat esimesest näitusest :)

Minu jaoks on näitusteralli uskumatu. Sest enda meelest ei ole ma veel kunstnik :) :P Nii imelik kui see ka ei ole!
Kindlasti ma ei otsi ega soovi kuulsust.
Ma olen lihtsalt ise.
Võib - olla ongi ise olemine mu edu. Ei tea.

Iga näitus annab kogemusi. Iga näitus toob uusi tutvusi. See on see, mis mind väga rahuldab. Õnnelikuks teeb. Andmine vastastikku.

Saame sedasi üheskoos rikkamaks. Vaimselt. Hingeliselt.

Kindlasti minu aktiivne näituste tegemine meeldib Suu ja Jalaga Maalijate Ülemaailmse Ühingule. Loodan väga seda. Sest neile meeldib, kui kunstnik on aktiivne kõikjal, mitte ainult lõuendi taga. Vähemasti mina olen nii aru saanud :)
Kui mul poleks olnud Pärnu jõuluajal näitust, siis vaevalt, et oleks me ühingu ajakirja sattunud... Kuigi too näitus oli minu meelest suht väike. Joonistasin lihtsalt samal ajal  päkapikku, mis mulle endale ka ei meeldi... :) Aga minu bossidele vist meeldis/meeldib :)

Lepingust ei tea ikka veel midagi... Väike suur pabin on ikka veel mu sees. Usun, et kõik on siiski positiivne ja leping pikeneb :) Närvikõdi pabinat vaja. Siis on maalimine ja näitused õiged, mida teen.

Usun, et on hea ja rahuldav vastus :)
Kui küsimusi, siis küsige julgesti.

MTÜ LEEPÜ 6

Täna on LEEPÜ ametlik 6 sünnipäev. :) Lapsepõlv saab läbi, aeg kooli minna ;)

Pidu jääb seekord ära.

LEEPÜ sai just EPNÜ-lt hea pakkumise. Usun, et LEEPÜ võtab selle vastu. St et mina saan koolitama hakata jne. Igatahes, mulle isiklikult südame lähedased naiste ja perede teemad... KUIGI LEEPÜ jääb kindlasti iseendaks. Aga edasiminek peab toimuma. Praegu ma näen küll paigalseisu, kahjuks...

EDU ja ÕNNE!

Tallinnast tagasi

Oli väga asjalik päev. Tallinnas. Samas oli hästi armas suvine päev.

Olen veendunud, et vene keelne raamat ilmub ükskord niikunii :) Vastasel juhul ma ei lubakski tõlkida. See klõps käis täna minust läbi. Tuleb vaid takistused ületada. Luua üksmeelne meeskond. Okei, minugipoolest segakond :) Lõpuks rahagi leida ;)

Aitäh Jelenale, kellega oli esimene kohtumine imevahva ja asjalik. Sain raamatu asjades selge pilti :)

Aitäh Kristile, kes Tallinnas sõbrannana/abistajana mind abistas. Äge oli üle mitme aasta Vanalinna munakividel kihutada.

Muide, sain uue ja mugava ja luksuslikku bussiga Tallinna minna. Minu kõrval istuja oli juhuslikult Kaupo. Juba tema soojad ja siirad soovid muutsid päeva ja unistused paremaks. Mis sest, et enamust
sõiduajast mõtlesime vaikides omi mõtteid :)
Bussi telerit ma ei saanud proovida. Ei tahtnud ka.
Ja bussijuht, kellel nimesildil Mati Valge, oli sõbralik ja abivalmis :) Kuigi Tartus oli bussi ees väike segadus bussile saamise + piletide müümisega. Mõistan, et see polnud juhi süü. Järgmine kord tuleb kassast varem pilet osta, siis pole hirmu mahajäämisega...

Kokaonu oli ka parajalt hea kokaonu :)

Üks tähelepanek, mille suutsin täna välja mõelda. Eestimaal pole heinarõuke enam!  Nähes heinapalle meenusid heinarõukud...

Nüüd väsimus tapab.
Kuigi olen täna ainult istunud...

Natuke tagasi, natuke edasigi ;)

Riputasin lõpuks Viljandimaa näituste ralli oma kodukale. Pilte saab näha  siin .
 Aprill ja mai olid ilusad ning ka tegude rohket, seda tagant järele mõeldes. Siis tundus küll üks ja teine asi üldse ei taha laabuda...

Praeguseks olen Paldiki närvipingest rahunenud :) Nüüd võib jälle järgmist näitust närveerima hakata :P Ja järgmine näitus tuleb septembris! Hingetõmbeaega jagub.
Jagub maalimiseks.
Jagub joonistamiseks.
Kuigi momendil on minus loomekriis. Ei ole ühtki ideet. On õigupoolest küll, kuid poolikud mõtted.
Tegelikult pole mul ühtki loomekriisi...
Kirjutan raamatut. Vaikset. Nii nagu tuleb. Mõni päev 1 leht, mõni päev 1 rida. Valetan! Päeval ma ei suuda kirjutada... Kõige parem kirjutamistuju on siiski hilisõhtul :)
Küllap varsti teen värvidegagi taas.

On muidki loomingulisi mõtteid ju!

Väikene tööpakkumine septembrist

Olen üksinda ja oleme üheskoos isiklikke abistajatega mõelnud üht ja teistpidi, kuid ilmselgelt vajan septembrist veel üht isikliku abistajat. Mitte, et keegi kolmest isiklikust abistajast sooviks töölt ära minna. Seda mitte.
Ja mina olen Signe, Ly ja Merikese tööga isikliku abistajana väga rahul.
Ainult me muretseme üheskoos, et septembrist ei jätku mulle neid niipalju kui vajan. Neil on ju põhitöö ja omad pered, lapsed ja nii edasi. Mina ise ei soovi olla "orjapidaja", et nad peaks tingimata minu  juures tööl olema, kui neid just siis kuskil mujal vaja. Alati oleme leidnud abistajatega positiivse lahenduse, mis rahuldab meid mõlemaid.
Seega, praegu on parim variant keegi veel leida isiklikuks abistajaks. Mina saan siis rahulikult omaenda elu elada. Isiklikud abistajad aga ei pea süümekaid tundma, et nende pärast jääb mul midagi tegemata, kuna nad ei saa alati tööl olla, kui vajan.
Septembrist vajan kedagi isikliku abistajana tööle umbes 30 - 40 tunniks kuus. Siis peaks olema vajadus kaetud. Praegusel hetkel küll.
Kindlasti varsti riputan ametliku kuulutuse ka. Kuid kui on keegi, kes seda blogidust loeb ning mõtleb väikesele lisatööle, võtta, palun julgesti juba nüüd minuga kontakti. :) Võib juhtuda suure tõenäosusega, et sina oledki minu tulevane / järjekordne hea isiklik abistaja!

Miskit põnevat tulekul!?

Olen esmaspäeval, 13. augustil Tallinnas. Järjekordselt. See aasta vist saab ka eelmise aasta mittekäimise tagantjärele tasa teha :) See selleks. Seekord on taas päris tõsine asi Tallinnas. Hästi lühidalt: minu oma raamatu vene keelde tõlkimise asjus olengi pealinnas. Usun, et sellega seoses saan veel mitmeid kordi Tallinna vahet sõita :)
See isegi meeldib mulle.
Olengi jäänud kuidagi kodu ja Tartu keskmesse aasta poolteist. Võib - olla keegi teine peale minu enda ei olegi seda tähele pannud, kuid nii see on. Mind ennast on paigalolek ära tüütanud ja ära väsitanud.
Mu hing on siiski väga liikumistahtega. Ja tegemistahtega. Füüsiline keha võibki nurga istuda jääda, kuid ... See ei ole mina! Ma pean olema liikuv ja toimetaja - tegija :P

 Iga 5 ... 7 aasta tagant on mul elus miskit muutunud ja miski saanud uuele paremale tasandile. Mäletan aega, kus ei suutnud uskuda niisugust rindevalli inimese elus. Aga oma kogemuste põhjal saan öelda, et see rindevall toimib. Ja nüüd usun, et ees ootab palju põnevat ja natu uutki.

Elu üllatustest :)

Mõni õhtu on ootamatuid üllatusi täis.
Mõni nädal on toredaid üllatusi tulvil.
Elus on alati ootamatusi ja üllatusi.

Eile õhtul naersin laginal omaette. Tehti ettepanek, mis oleks olnud mõeldav näiteks veel seitse aastat, isegi neli - viis aastat tagasi. Kuid praegu on nagu hilja... Üleüldse üllatava ettepaneku täide viimiseks peaks olema parem seis, kuid seda ei ole... 
Aga naersin mitu tundi järjest :D
Nüüdki naeran :D
Lõbus on. Või natuke kurb ka.
Oleks võinud olla ju palju asju teisiti :) Mineviku ei saa muuda. Ja ma ei kavatse taga nutta seda, mida kunagi ei tehtud või ei saanud... Järelikult ei olnud selleks kõikeks õige aeg. Loomulikult sellest, mida polnud toona, õppisin praeguseks hetkeks palju. Tean, mis on iseenda väärtus ja mida soovin veel elult. :) ;)
Usun, et elu on veel aina ikka üllatusi täis.
Tuleb vaid olla suurtele üllatustele valla! Lasta need endale ligi. Tunda, et olen siiski naisena veel elus ;)

Näituse pilte

võib näha nüüd kodukal  http://www.lux.ee/tiia/?page=10023&imgpath=galerii%2FR2XY330ASQ9S . On küll pooled pildid, kuid Pireti pildistatud pildid annavad ülevaade laupäevast.

Muide, laupäev, 4. august algas armsasti. Piret saatis hommikul 6.30 mulle sõnumi "Tõuse üles ja sära! Täna on sinu päev!" Minul pole olnud kaua - kaua sellist äratust. Kuigi olin juba üleval ja toimetasin.
Nii hea, et mul on sõpru, kellele lähen ikka korda!

Super näitus

 Mina Piretiga ja muuseumi kass.

On ju tõeline näitus :)

Olen super rahul Paldiski näitusega :) Esimene näitus päris galeriis :)

Ülejäänud pildid riputan kodukale, kui saan kahelt pildistajalt - Piretilt ja Liialt veel pildid kätte, need on  Tiiu pildistatud.

Aga beibe ma ei suuda olla :P :D

Eilsest saadik ei oleks ma tohtinud mitte midagi teha, kuid... võimatu on vaadata, kuidas mustade nõude virn aina kasvab ja kasvab... Nii ajasingi suure varbakünse sassi :D :(
Seega, beibe ma ei suuda olla! Pigem olen tibu edasi - on vähe lihtsam :D Ei pea käituma beibelikult laisana ega end niisama imetlema :) :P

NB!!!

Laupäeval, Paldiski näituse avamise kell on 14.00, mitte 15.00.

Nii täna sain aru muuseumi juhatajast Riinast. Mina ise teadsin mitu kuud tund hiljem avamist... Ei ole hullu! Ikka juhtub mööda teadmisi, teisiti planeerimisi... Igatahes tulge, kes olete tulijad, varem kohale :)

Mul tuleb tasapisi näituse pabinakõdi sisse. Normaalne nähtus!

Adamsoni Majamuuseumis laupäeval, 4. augustil kell 15.00

Nüüd saan küll kindlalt öelda, et avan laupäeval rõõmsasti oma 16. näituse.  Paldiskis.  Igaks juhuks riputan siiagi veelkord muuseumi ametliku info http://www.amandusadamson.eu/sundmuste-ja-naituste-kalender .

Tegelikult ma ei tohi hetkel veel mitte midagi teha :P Kallikest ka ei võiks näppida...  Pean imetlema küüni :) ;) See on Pireti "karm" käsk!!! Muidu ajan küüned sassi enne pidulikku tundi :D
Egas midagi, mingi närvipinge jama peab mul ju olema. Kui mitte suurt jama, siis pisikene siiski. Muidu ei olekski minulik!
Saangi Paldiski minna Piretiga. Sedapuhku abistab mind sõbrants, mitte isikliku abistajaga. Isegi mitte endise abistajaga... Kusjuures, Piret on palju näinud, kuidas maalid sünnivad, kuid ta pole kordagi mu näitusel käinud...

Maalid vaatasin üle ja pakkisin taas eile.
Vaja veel ühte - teist näituse jaoks nokitseda...
Nüüd saan rahulikult hingata.

Olen sebimisest natuke väsinud. Kuigi asjaajamine oli suht tavaline, huvitav...  Soovingi öelda aitäh kõikidele, kes mõtlesid Paldiski pääsemisele kaasa ja püüdsid lahendusi leida!

Alati leidub kõigele lahendust!
Tuleb lollikindlalt uskuda vaid :)