Lugesin tõepoolest üle pika aja Postimehest kommentaare tüdrukule, kes mõtles rünnaku välja. Mind jahmatasid arvamused taas. Kui julm on maailm julmuse vastu! See on uskumatu. Minagi mõtlesin hetke, miks tüdruk nii välja mõtles, arvan, et tal oli oma põhjus... Kuid sinna mu mõte jäi. Meeldis veel, et raadio uudis ei öelnud rohkemat. Tüdrukule ei ole vaja enamat läbielamist. Nii või teisiti on ta mõndagi läbielanud. Ma tõesti enam ealeski ei loe ajalehtede komme. Ma ei soovi end kurvastada.
Maailm on niigi kurb ja julm.
Miks peame ise siis veel rohkem  maailma kurvastama ja halvemaks?
Parem maailm algab meist/minust.