Selliselt küsiti paar minutit tagasi. Naersin. See täpne küsimus minu kohta - jalad ju käte asemel. :)
Niisiis, kuidas mu jalad käivad...
Täna käisid jalad suht hästi. Erilist nad mul ei teinudki! Argipäeva toimetusi tegid. Paar kirja kirjutasid ka.
Puhastasin tund paar herneid. Oleks pidanud lõpuni puhastama... Ei viitsinud. Nüri ja tüütü töö - kaunad ei vähene, herned ei paljune kausi. :) :P
Puhastades herneid süvenesin oma mõtetesse. See oli hea. Mõnus.
Täna jõudsid maalidki Võnnust koju. Õpetaja Urmas ütles, et näitust vaadati suhteliselt palju. Suvel käivad inimesed kirikus suhteliselt palju... Mul on väga - väga hea meel, et näitusega jäeti rahule. Kunstnikule on just see oluline :)
Nüüd on minu näituste avamistel mängitud nii kannel kui orel. Võnnu kirikus mängis Riina orelit - see oli ilus, võimas ja pühalik... :)
Hoiatan teidki nõmedade kirjade eest, mis potsatavad kord aastas ikka postkasti, milles kuskil pärandab midagi või on teisse armunud... See viimase teemaga e-kiri potsatas mu postkasti. Tean, et tuleb kustutada. Tavaliselt teengi seda - kõik mitte midagi ütlevat e-kirjad avamata kutsutan silmapilkselt. Täna aga millegipärast lugesin läbi... Muigasin. Kehitasin õlgu. Einoh, sry, niisugust absurdsust polnud ammu lugenud. Seesugune armuavaldus ei lähe mulle üldse peale, ammugi, et ma mõtlemagi hakkaks... Seega, keegi, kes tahtis mu kulul kasumit saada mingil x - ajal, valis küll "ohvriks" väga vale inimese :P
Tõsi, soovin leida siirast ja tõelist armastussuhet, kuid see on hoopis teine teema. Ja sellest ma ei peagi räägima - on lihtsalt sügaval minus...
Nii käivad mu jalad täna ja hommegi :) Ikka askeldusi ja tõsisust täis :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar