Varbad pihku nüüd!!!!

Usutavasti tuleb Paldiski minekuga positiivne lahendus... Lootust on suur :)

See kuumus või närvipinge...

Algas närviline nädal. Jamadel või küsimärkidel ei tulegi vist lõppu...

Homme, teisipäev on paljudes asjades oluline. Tähtis.
1. LEEPÜ erakorraline üldkoosolek.
2. Kaugel, maalimisühingus vaadatakse mu leping üle. Seda tean juba ammu - ammu, vist aasta... See on sama tähtis, kui teistele töölepingu ülevaatamine ja pikendamine. Usun küll, et leping pikeneb. Enda meelest olen paari aasta jooksul nii maalinud kui ka aktiivselt näitusi teinud... Kuid siiski pabistan. Närvipinge on laes.
Arvan, et positiivse vastuse saamisega läheb veel pisut aega. Siis saan jälle paar aastat rahulikult hingada ja töötada :)

Praeguseks hetkeks on mulle selgeks saanud, et Paldiski minek on tõeliselt ehkki peal. Ei ole konkreetset isikliku abistajatki... Loomulikult tean, et kõik laheneb, kuid mille jaoks nii suur närvipinge mulle. Sellest ei saa aru ma. Mõistan, et abistajadki on inimesed, kel oma elu. Kuid mitu inimest peab olema korraga mul, et saan ise rahulikult ja edukalt toimetada? Ma tõesõna EI ole pahane. Momendil töötab mu juures kolm inimest ning ikka tähtsal hetkel olen null seisus... Ma soovin oma vahvadele ja headele isiklikke abistajatele vastu tulla ja neid mõista... Samas võin ise nulli jääda... Ausalt ma EI OLE PAHANE. Lihtsalt mõni hetk ajab kurvaks... TEAN, et kõik laheneb ja laheneb hästi.

Hommikupoole jalutasin Kaagvere vahel. Nägin hästi - hästi lähedalt toonekurge. Ta ei kartnud meid Signega. Toimetas oma asju edasi staadionil.  Kihvt oli. :)

1 hullumeelsus jälle tehtud!

Kuumus on vist pähe hakkanud, sest sain järjekordse "hullumeelsusega" hakkama :D

Kirjutasin just Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Mul on üks mõte ammu peas. Ja Rax soovitas kunstikooli poole pöörduda. Küsisin Raxilt  üht - teist. Nõugi. Sest Raxil head mõtted ;)
Alguses arvasin, et  kirjutan sinna pisut hiljem. Sügise poole. Kuid... mis tehtud, see tehtud! Saabki vastuse varemalt kätte :) :P

Kindlasti ma ei valmistu õppima minemiseks. Seegi pole aga veel kindel... Ükskord soovin küll midagi kunsti loomisest juurde õppida.
Usutavasti saab olema kunagi tulevikkus hea ja tore video... ;)

Praegu ja uuel nädalal...

Üllatasin iseend eile. Pool üllatus tuli minu juurde juba kolmapäeval, kui otsin Rosalindas enda jahmatusekski krisipunase juustevärvi :D
Nüüd võite 3 x arvata, mis värvi mu ilusad pikad juuksed on eilsest :)

Olen iseendaga sõber :)
Kuigi viimasel ajal oli see küsimuste küsimus, kellele olen vaja... Unustades, et mind on kõigeenne iseendale vaja...

Loodetavasti järgmine nädal laabub ka. Nii vähemasti mulle tundub....

Uudis LEEPÜ´lt

MTÜ LEEPÜ erakorraline üldkoosolek toimub teisipäeval, 31. juulil kell 19.00 LEEPÜ pesas.
Plaanime väikese juhatuse muudatust, mis on meil mõttes olnud juba pikemalt aega.
Sõbralik muutus on lihtsalt vajalik.
Elu teeb oma töö ja asjad.
See kõik on vägagi normaalne. Minu meelest küll.

Ja edasistest unistest / plaanidest edaspidi...

PS. Taaskord Paldiski näitusest täna

Sain teada, et  täna saadeti laiali pressiteated ja ka info kõikidele muuseumitele samuti ka Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi nõukogule, Harjumaavalitsusele ja kõigile Paldiski asutustele.

Niisiis, olen Harjumaal, eriti Paldiskis popp  ja kuulus tänasest. Natu hirmus see :D Natu põnevgi... Ausalt öeldes, see näitus tuleb kuidagi suurim...

Augustist ja septembrist

Nüüd on selge, et siin, Kaagveres toimub näitus 14. septembril. Päris hea. See kodune näitus saab olema sel aastal numbriga 7, kui just mõni näitus pärast Paldiskist ei tule vahele... See aasta on näituste poolt hästi ootamatu :)
Hea, kui jätkub minu kunsti vastu huvitundjaid! See tähendab, et tööd jätkub mul veel :)

Paldiskisse saamine on veel küsimärk, kuigi mitmed mu sõbrad ja tuttavad mõtlevad kaasa ja uurivad võimalusi...
Enda jahmatuseks avastasin, et Tallinnast Paldiskisse saamine on palju keerulisem, kui Tartust Kaagverre... Marsad võivad mind mitte peale võtta... Balti jaama bussijaamast maalidega minna... Ei ole ebareaalne, aga keeruline küll ... Siis peaks mul olema küll kaks abistajat... Okei, ma ei hala! Kohale saamise küsimuse lahendamine paneb natukene pea valutama või mind naerma. Minulik värk!
Loodan siiski autoga kohale sõita. Väike lootus on!

Kõik laheneb hästi alati täpselt õigel ajal ja vägagi õieti :))
Enne on lihtsalt vaja jama, muidu ei ole asi justnagu õige...

Tõenäoliselt võib mind augustis veelgi Tallinnas näha. Tervelt kaks korda... 
Kuid siiski, ühe reisi ehk asja jätan ära, raske südamega. Mul läheks muidu  augustis paari kolme kuu IAT tunnid ning pluss veel raha... Aga USUN, et ükskord elan vähemasti ühe suvekuu täpselt nõnda nagu ise soovin (kui isiklikult võimalused on)...

OOHHOO

Suvi, päris suvi hakkab vist saabuma :) Igatahes täna vedelemise suvepäev. Minul. Eile õhtul oli tunne juba, et hallitan tuppa ära... Mitte ainult ilma pärast, vaid ka asjade kokku langevusel istusin poolteist nädalat kõik aeg nelja seina vahel...

Eile sain väikese, samal ajal suure üllatuse - Pärnu näituse mainis rahvusvaheline VDMFK ajakiri. Einoh, pean siiski tunnistama iseendale, et olengi keegi, olengi kunstnik... :P Kuidagi raske seda teha...

Taaskord jahun või siis ka mitte!

Vähem kui paar kuud tagasi kirjutasin ühe soovikirja. Toona hästi põlve otsas. Siiski see soovikiri on  olnud juba edukas. Sellestki olen juba bloginud. Kuid kuna mul nüüd arvuti, siis saan soovikirjagi edasi tegeleda. Mul on sõbralik koostöö mitme sõbraga, kes on püüdnud aidata soovikirja arusaadavamaks kirjutada. Aitäh Ülis, Ave ja teisedki! Ma ise arvan siiski veel, et kiri on liiga pikk ja lohisev, kuid lühemaks kirjutada - on keeruline. Kaoks mõte vist...

Hea kirja saaja,

mina olen Tiia. Püüan elada ja elangi rikast tavalist elu. Minu rikkus on mu soov elada täisväärtuslikku elu ja olla ühiskonnaliige vaatamata füüsilistele puuetele.

Kasutan toiminguteks/tegevusteks, millega ma ise füüsiliselt toime ei tule, isikliku abistaja teenust (IAT-d). Muid sotsiaalteenuseid ega -toetusi pole ma enam aastaid kasutanud. Nad lihtsalt ei ole minu vaadete ega elustiili seisukohalt praktilised ega toetavad.

IAT-d kasutan praegu aastas kokku maksimaalselt 2400 tundi ehk 100 päeva. (Meenutan, et lihtaastas on 365 päeva 8760 tunniga). Loomulikult on IAT-ga päevi oluliselt rohkem, kuna mõnel päeval vajan isikliku abistaja abi nt 4 tundi, mõnel teisel päeval aga 16 tundi. Oleneb tegevustest/toimetustest, millega ühel või teisel päeval tegelen. Samas olen väga kindel, et mina ei vaja kõrvalabi 24/7, nagu arvab (mind tundmata) arstlik ekspertiisikomisjon.

IAT-d rahastan pooles mahus (isegi üle poole) ise, endale annetamise teel. 2011.aastast on IAT ametlik osutaja MTÜ LEEPÜ (Lõuna-Eesti Erivajadustega Perede Ühing), mille esinaine ma olen. Olen seega ka tööandja kolmele inimesele ja maksan makse.

Ka enne seda panustasin üle 10 aasta omalt poolt mitteametlikult IAT-sse ikkagi üle poole – mis mulle ei sobinud ega olnud turvaline.

Mulle on see iseenda rahastamine suhteliselt koormav, sest IAT kõrvalt pean suutma end ka elatada – ehk ka isiklikku elu elada. See on ausalt öeldes päris raske, kuid teist võimalust paremaks eluks pole ma seni leidnud, kuigi vahel on just nimelt rahaliselt keeruline toime tulla. Siiski saan rahulolu ja jaksu sellest, et tänu IAT-le suudan olla võrdväärne ja vajalik (mis on igale inimesele normaalne ja endastmõistetav).

Püüan olla kohusetundlik tööandja, kuid rahalisi vahendeid on IAT ja oma vajaduste vahel küllaltki keeruline jagada.

Minu IAT-d toetab juba 12 aastat mõistvalt Mäksa vallavalitsus, kuid vallavalitsuse poolt eraldatavatest vahenditest ilmselgelt ei piisa. Eesti Vabariigis pole sotsiaaltoetuste ja -teenuste süsteem veel nii kaugele arenenud, et mõista, et ka sügava puudega inimene soovib ja saab IAT olemasolul piisavas mahus olla ühiskonnale kasutoov ressurss – mujal maailmas on selle mõistmiseni juba jõutud.

Seega olen eluolu sunnil ja kättemängitud viisil loonud omaenda IAT, mis on mind viinud edusammudele. Mul on motivatsioon, visioon ja tahe aina edasi minna, viia ellu pooleliolevad eesmärgid, mis peavad kunagi aitama ka teisi inimesi. Olen kunstnik, soovin saada heaks koolitajaks ja nõustajaks ning kirjutada veel sellel aastal uue raamatu. Samas soovin lihtsalt olla mina ise ja hea sõber oma sõpradele, hea ema ja vanaema (aga mitte sõpradest-sugulastest rahaliselt ega muul moel sõltuda).

2012.aasta lõpuni on mul endal vaja IAT-d rahastada umbes 2800 EUR ulatuses (7 kuu kohta). Siia kuuluvad 3 abistaja palgad ja MTA-le laekuvad maksud. Olen nõus, et tegelikult on IAT kallis teenus, kuid võrreldes teiste riikidega on ta mul hästi odav. Olen veendunud, et kui elaksin nt hooldekodus, siis oleksin lihtsalt tarbija – kuid soovin olla midagi enamat, ka vastuandja. IAT-l on kindel tunnihind, mis on praegu 3 EUR.

Sellel aastal saan ise veidi rohkem raha, kui otseselt IAT jaoks vaja on. St IAT saab rahastatud, kuid samas on oht, et mõned elulised vajadused jäävad rahuldamata või lükkuvad teadmatusse kaugusse, mistõttu tekib uusi probleeme juurde. Näiteks vajan printerit ning kodu vajab remonti, kuna korter sõna otseses mõttes hallitab. Tulen omadega edukalt toime, kui sellel aastal langeb isiklikult ära kasvõi 50% praegusest IAT-ga seotud rahalisest koormusest. Soovin edaspidi teha rohkem tööd ja selle kaudu ka paremini teenida – aga see õnnestub siis, kui võin ennast IAT osas turvaliselt tunda.

2013.aastal vaatan oma IAT-ga seotud ressursid ja vajadused uuesti üle.

Kui usud, et mind ning mu töid ja tegemisi IAT kaasabil on vaja, siis palun tee annetus MTÜ LEEPÜ arvelduskontole SEB Pangas: 10220060800010. Iga euro on oluline samm minu eesmärkide poole ning aitab kaasa IAT arengule.

Kui ühel hetkel on IAT rahastamiseks sellel aastal piisavalt vahendeid, annan sellest kindlasti avalikult teada ka Sulle. Annetusi lihtsalt oma elu elamiseks ma ei soovi.

Vastutasuks võin reklaamida oma kodulehel (või mujalgi, nt näitustel) sind kui sõpra, tänu kellele saan kasutada IAT-d, mis on mulle käte ja jalgade eest.

Aitäh!

Tiia Järvpõld ja MTÜ LEEPÜ

Kontakt:

Tiia Järvpõld

Kaagvere 8-12

Mäksa vald

Tartumaa

E-mail: tiia@lux.ee
GSM: 55 29 317
Koduleht: www.lux.ee/tiia
Facebook: Tiia Järvpõld: www.facebook.com/profile.php?id=736709792


See lühem variant soovikirjast.
Samuti tänan Helinat, kes esimesel lugemisel sai pihta ja põhja, milles probleem on ning lubas inglise keelde ja levitada mujale maailma.

Usun, et ükskord laheneb edukalt kõik, mis on seotud IAT-ga :)

AGA,
usutavasti tuleb Saaremaal näitus.
Siin, Kaagveres näitus lükub sügisesse.
Seega, Paldiski näituse nr on 16 kolme aasta jooksul :):):)

Hoiatus

HOIATUS!
Kaagvere kolis uus inimene koos koeraga(Kaagvere 8-13),koer on kuri ja ette arvamattu!!!!! Kuid perenaine ütles et loom on sõbralik.
Täna 21.07 hammustas koer Piret Saart.Samas ka Belle käpp verine ja lonkav,nii et arvatavasti meeldib koerale ka kasse piinata. See ei või jääda ei esimeseks ega ka viimaseks korraks.

Korea noorte külaskäigu pildid

Riputasin ühe ilusa suvehommiku, kui Kaagveres käisid Lõuna - Korea noored, pildid viimaks oma kodukale http://www.lux.ee/tiia/?page=10023&imgpath=galerii/7IG8ENUCKMBC

Jälle näituse korraldamise sehkeldused

Varsti ongi 4. august ning avan taas näituse. Seekord Paldiskis, kus ma ei ole veel siiani käinud. Kohtki on minu jaoks väga põnev - A. Adamsoni majamuuseum
http://www.amandusadamson.eu/sundmuste-ja-naituste-kalender 

Aga nagu ikka, ei möödu minu poolselt ilma sehkelduseta. Mitu kuud arvasin teadvat kindlat, kuidas lähen Paldiski. Kõik nagu toimis... Ja nüüd on plaanid jälle vastu taevast :) Mitte midagi nagu jälle ei toimi...

Soovin nüüd küsida, kas keegi sõidab 3. augustil Tartu - Tallinn - Paldiski või saab vähemasti aidata toimetada mul maalid Tallinnast Paldiskisse? :) Arvatavasti tuleb minna bussidega.

Juba aasta alguses mõtlesin, et lähen Paldiski päev varem. Üks päev või vähemalt õhtu võin ju lihtsalt puhata mere ääres :);)  Ma võin ju aastas kord puhkust endale lubada. :P Tõelist puhkust, mis unustaks argimured ja nii edasi... Hetkel tundub küll, et puhkus tuleb taas suur seiklus ja närvesööv aeg. Egas midagi - see niiii minulik :):):)
Leidi juba mulle Paldiskis ööbimiskoht. Olevat kunsnikule hästi maaliline koht. See on hästi tore, kuid magamiskotid peaksid endal olema... Neid mul ka ei ole.

Usun, et kõik laheneb! Kui mitte enne, siis viimasel minutil ikka :D

Vahe peale st enne Paldiskit on tõenäolisusega siiski veel näitus siinsamas, Kaagveres.  Rohkemat ma ikka veel ei tea...

Oi, ,mulle meeldib näituste korraldamine!
Omamoodi kunst...

Lugesin tõepoolest üle pika aja Postimehest kommentaare tüdrukule, kes mõtles rünnaku välja. Mind jahmatasid arvamused taas. Kui julm on maailm julmuse vastu! See on uskumatu. Minagi mõtlesin hetke, miks tüdruk nii välja mõtles, arvan, et tal oli oma põhjus... Kuid sinna mu mõte jäi. Meeldis veel, et raadio uudis ei öelnud rohkemat. Tüdrukule ei ole vaja enamat läbielamist. Nii või teisiti on ta mõndagi läbielanud. Ma tõesti enam ealeski ei loe ajalehtede komme. Ma ei soovi end kurvastada.
Maailm on niigi kurb ja julm.
Miks peame ise siis veel rohkem  maailma kurvastama ja halvemaks?
Parem maailm algab meist/minust.

Minu ämblikliilia ilu ja võlu

Need pildid tegime Lyga paari päevase vaheajaga. Tänase õhtuks on avamata veel ainult üks õis. Mõne päeva pärast on suur ilu ja võlu mälestus...

Kass Bongo uurib asjalikult lille ja pildistamist. :) Tegelikult Bongs on meil hästi välja koolitatud - ühtki lille ega taime ei käppi ega näppi. Peale oma heinamaa :)

                                    Kui vaadata hästi, siis kardina taga on minu apelsinipuu.

                                    Usun, et siin on väga hästi näha ämblikliiliaõie võrratut ilu :)

Olen super õnnelik, et see lill  mul olemas on ! Nii vähe ongi õnneks vaja :)

Kuidas mu jalad käivad :)

Selliselt küsiti paar minutit tagasi. Naersin. See täpne küsimus minu kohta - jalad ju käte asemel. :)

Niisiis, kuidas mu jalad käivad...
Täna käisid jalad suht hästi. Erilist nad mul ei teinudki! Argipäeva toimetusi tegid. Paar kirja kirjutasid ka.

Puhastasin tund paar herneid. Oleks pidanud lõpuni puhastama... Ei viitsinud. Nüri ja tüütü töö - kaunad ei vähene, herned ei paljune kausi. :) :P
Puhastades herneid süvenesin oma mõtetesse. See oli hea. Mõnus.

Täna jõudsid maalidki Võnnust koju. Õpetaja Urmas ütles, et näitust vaadati suhteliselt palju. Suvel käivad inimesed kirikus suhteliselt palju... Mul on väga - väga hea meel, et näitusega jäeti rahule. Kunstnikule on just see oluline :)
Nüüd on minu näituste avamistel mängitud nii kannel kui orel. Võnnu kirikus mängis Riina orelit - see oli ilus, võimas ja pühalik... :)

Hoiatan teidki nõmedade kirjade eest, mis potsatavad kord aastas ikka postkasti, milles kuskil pärandab midagi või on teisse armunud... See viimase teemaga e-kiri potsatas mu postkasti. Tean, et tuleb kustutada. Tavaliselt teengi seda - kõik mitte midagi ütlevat e-kirjad avamata kutsutan silmapilkselt. Täna aga millegipärast lugesin läbi... Muigasin. Kehitasin õlgu. Einoh, sry, niisugust absurdsust polnud  ammu lugenud. Seesugune armuavaldus ei lähe mulle üldse peale, ammugi, et ma mõtlemagi hakkaks... Seega, keegi, kes tahtis mu kulul kasumit saada mingil x - ajal, valis küll "ohvriks" väga vale inimese :P
Tõsi, soovin leida siirast ja tõelist armastussuhet, kuid see on hoopis teine teema. Ja sellest ma ei peagi räägima - on lihtsalt sügaval minus...

Nii käivad mu jalad täna ja hommegi :) Ikka askeldusi ja tõsisust täis :)

Ämbliklilliast kuni... paljuni

Hetkel on ämbliklillial lahti 5 imelist õrna valget õit :) Enne lõunat, kui Lyga pildistasime, oli vist lahti 3 õit. Üks õis õitseb umbes kaks pool päeva. Ainult. Selle - eest on ämbliklillia õitsemine üli ime võimas.
Aitäh, Kamila, et tõid lille aastaid tagasi minu hoolde! Usun, et lilliale meeldib siin minu juures väga. Miks muidu on ta neljal aastal oma ilu ja rõõmu avanud. :)
Varsti panen piltigi.

Nüüd veidi poolaasta IAT-st ja paari sõnaga soovikirja tulemusest siiani.
Jaanuarist juuni lõpuni oli mul kokku 841 ja pool IAT tundi. Tuletan meelde, et pooles aastas oli 4358 tundi - mõelge nüüd ise, kui palju või vähe tunde tulen toime ise üksi. Ausõna, soovin lihtsalt öelda, et kõik on võimalik minu jaoks... Ning olen tänulik, et olen oma puudega nii hästi kontaktis, et suudan peaaegu kõikega ise toime tulla nagu parimates aastates naine peabki tulema ;) 
Kindlasti aga vähendada IAT tunde näiteks veel - see ei tule kõne allagi. Siis tuleks täielik katastroof... Ma ei saaks olla lendavalt aktiivne. Energiline. Usun, et seda musta variandi ei saa olema ealeski... Seda peab vahel lihtsalt mõtlema, silme ees läbi laskma, siis näeb, mis on hetkel siiski hästi.
Soovikirja tulemusena andi IAT jaoks natuke üle 120 eurot. Suur aitäh! Minule on see summa vägagi  suur, kuigi see läks kohe kasutusele.
Kes soovib täpsemalt infot, palun, võta minuga ühendust :)

Kuna nüüd on mul jälle arvuti, siis tegelen soovikirjaga edasi...

Ma tean täpselt, milleni soovin jõuda ja kes soovin olla. Tiiatibu jätkuvalt :) See, milleni soovin jõuda, tuleb samm - sammult. Läbi raskustega. Vahel näiliste loobumistega - st alati on vaja miskit otsida ja leida ja jälle kaotada...
Poolaasta on olnud tegelikult keeruline. Pingeline. Kuid kogemused õpetavad uusi kogemusi otsima.

Natu tulevikustki

Püüan jälle harjuda arvutiga olema ja elama. Ja avastada uue Kallikese hingeelu :) Usun, et  Kallikene pöörab mu elu, mis oli tegelikult mõned kuud pisut pahurpidi ja väsitav, jällegi endisse rööpa. Muudab veelgi edukamaks, kui siiani on olnud.
Kallikest on juba igapäeva toimetusteks vaja. Näiteks netipankas käimiseks, oma raha korralikuks haldamiseks.

Kindlasti jätkan või õigemine alustan kolmandat korda teise raamatu kirjutamist. Võin tunduda lollikindel, kuid seda olengi. Sihikindel. Järjepidev.

Hakkan taastama koolitusprogrammegi.

Ainult maalima Kallikesega ei hakka iialgi :P

Muide, ka raamatut püüan esmalt ikkagi paberile kirjutada. Paberil ja pastakal on kuidagi võimsam hea energia ja edu, kui arvutil. Neil on hing. Kuidagi suurem hing.Minu hing, mida paber edasi annab ja kannab. See veider. Kuid kogemused näitavad, et see on lihtsalt nii.

Blogimist jätkan ka kindlasti :)

MUL ON UUS KALLIKENE :) Paar tundi juba... või alles... ;)

Mulle tehti suur üllatus :)

See siin on esimesi kirjutisi uue kallikesega...

ÄMLIKLILLIA ÕITSEBKI

Ämbliklillia hakkas õitsema :)  Paar tundi tagasi ei olnud veel õis lahti... Sain ka just põrutava hea uudise kuulda... Vaatan külmkapile ja imede ime - lill õitseb !!!!!!!!!!

Heast ja halvastki, mis on ka lõppkokkuvõttes hea

Olen kaks tundi täna öösel maganud. Kuid ega ma magada praegu päeval ei viitsiks... Kasutan juhust ja olen sõbra Allari arvutis.

Enne, kui meelest läheb blogida, eelmine kord juba läks meelest... siis mul on kaks head uudist. Mõlemad uudised on umbes nädala aja vanused. Nii et suht värsked :)

1. uudis. Minu raamat "Ärge lööge mind enam" saab vene keelde :) Selle tõlketöö võtab käsile Tatjana, kes kohtas mind alles 15. juunil Olümpias THINK´i üritusel. Talle nägi mind väikese ja õrna tütarlapsena :) Ja THINK´i raamatust minu koolilugu lugedes hakkas mind lähemalt uurima ja piiluma :);) Luges mu raamatu läbi. Ja otsustas raamatu vene keelde tõlkida. Enne muidugi  küsis, kas on olemas juba vene keeles...
Raamatut saab lugeda praegu eesti keeles. Ise olen soovinud ja mõelnud inglise keelset tõlket.
Aga juhuseid pole olemas. Öelge, mis iganes. Juhuslikult, läbi häda ja jama sattusin ikkagi teist korda Tallinna. Tänu Ly juhuslikule vabapäevale. Juhuslikult nägi mind Tatjana... Kõik oli ju juhus :)
Juhus oli seegi, et helistasin murelikult Lyle, kuna soovisin shoki jagada. Nimelt, Silverile öeldi sõjaväe komisjonis, et ta kopsus on mingi asi.... Olin isegi tõesti veidi endast väljast ja soovisin lihtsalt teist õhku. Vähemasti sõbrannaga rääkida... (Tänaseks teame, et Silveri kopsus on  mingi soon valesti, seega sünnist saadik eripära. Arstid aga polevat sellist asja ennem näinud...)
Kas see kõik on aga juhus :)
Kunagi ei oska ju mõeldagi, mille heani viib halb...

2. Sebisin selleks kuuks veel ühe näituse. Võnnu kirikus on näitus üleval 15. juulini. Arvatavasti järgmine nädal teen väikese kohtumise ja lühiajalise näituse siinsamas Kaagvere külaseltsis. Oma trepikojas. Kuupäev ja kellaaeg veel paika panemata. Jõuab veel :)

Tegelikult viimasel ajal on olnud kohutavalt palju pingeid ja jamasid, mis on ikka lõpuks midagi head teinud. Vahepeal mõelnud isegi, kuidas suudan veel naeratada ja rõõmustada... Aga see olen ju mina.

Eile õhtul karjusin hääle ära. Päris tõsiselt. Täna aga tean täpselt oma soove. Ja ma ei suvatsegi alla anda!!!

Olen olemas juba lindudega

Olen täiesti olemas- ärge muretsege :) Ma avastasin, et nii mõnigi inimene on hakanud mind taga ajama. Lihtsalt ma ei ole läpakasse saanud. See ajab mind ennast närvi- nii palju jääb tegemata. Ehk ei jää tegemata, aga lükkub edasi.

Laupäeval juhtus midagi väga erilist. Hommikul ja õhtul. Bongo oli maal mamma pool suvitamas ja seega olid aknad lahti. Ja siis lendas linnuke tuppa, nii hommikul kui ka õhtul. Ei ole sellist juhust veel olnud. Aga õnneks nad pahandust ei teinud, lihtsalt lendasid sisse ja välja. Õhtune oli üks viis minutit hirmunud aknalaual; mina püüdsin temaga rääkida nagu linnuga ikka :D Aga kuidas linnuga rääkida, ma ei teadnud :P Siis ma nägin nii lähedalt ta silmi ja see oli hästi tore hetk. Ta nagu sai aru, mida ma talle räägin ja lendas vabadusse. Hästihästi lahe.

Võnnu näituse pildid ja uus maal

  Minu uus maal, mis tuli täiesti lambist laeplaadile. Kujutatud kividega kevadpõldu.

Võnnu kirikus.

Võnnus tegi pilte isiklik abistaja Ly. Isiklikku klõpsutajat Erikat ei ole ju enam. Ma loodan väga, et isiklikeks klõpsutajateks saavad Ly ja Signe :) Ja ülejäänud pilte panen kunagi kodukale.