Ära ütle iial iial. Ütlesin küll, et Tallinna ei lähe, aga ikkagi läksin. Viimasel minutil- kogemata. Ma ei leidnud ühtegi abistajat, enne kui juhuslikult eelmisel päeval helistasin Lyle, kellel pidi olema tööpäev, aga ei olnud. See tähendas, et ikkagi oli Lyl tööpäev- isikliku abistajana :) Thinki karjääripäevade lõpp oli lahe.
Oh sa imede ime- et see koolilugu, mis ma tegelikult põlve otsas kirjutasin ja mis mulle endale jäi lühikeseks ja poolikuks, sai meeles peetud. Kolm parimat said kingituse ja mina ka :) Nojah. Kallikest ei olnud, aga see ei takistanud paberi kasutamist :P
Tallinna bussijuhid olid mõlemad hästi hästi sümpaatsed. Nad viisid mind ise bussi tagumistele kohtadele, sest ees lihtsalt polnud kohti. Aitäh neile! Kui kõik juhid oleks sellised, siis ma sõidaks iga päev Tartu- Tallinna vahet :P
Kodu keerasin ka pea peale. Ma arvan, et keeran veel. Aga mulle meeldib see keeramine.
Aitäh neile, kes on juba IAT-d toetanud! Tasapisi ma hakkan aru saama, et soovikiri oli hea mõte, et ei olnudki nii hull, nagu ma kartsin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar