Niisiis, paanika ja unistuste täitumine käivad vist ka käsikäes. Kuna eelmine kord oli kodus tõeline paanikaosakond lahti:P, siis nüüd premeerisin ennast, et selle kõik välja kannatasin. Kaks eluunistust täitusid - esiteks, mul on punased kingad, ja teiseks, mul on mikser. Kujutage - minu elu esimene päris OMA mikser, nii naljakas kui see ei ole. Nii vähe ongi õnneks vaja :)

Nojah, nali naljaks, aga Eesti Energia võib küll vahel hulluks ajada - ja kõik muud asutused ka... Ja siis veel metssiga... Räägin VÄGA tõsiselt. Laupäeval oli pingelangus nii suur, et ei jõudnud isegi nelja tassi kohvi juua:P

Eurolaul - Oti "Kuula" oli algusest peale minu lemmik. Minu meelest Eesti eurolauludest üks parimaid. Isegi kass Bongo vaatas - kelle poolt ta hääletas, seda mina ei tea:P

Täna oli isikliku abistaja kandidaadiga töövestlus, ja olen veendunud, et mina valin Signe. Oli küll teine kandidaat ka, kuid esimest korda nende aastate jooksul ütlesin kandidaadile ära. Mul on küll endal natuke paha tunne, aga paraku on nii et kõik inimesed ei sobi - ja isiklik abistaja peab minuga sobima. Mõelge nüüd ise, mis saab, kui mu oma käed ja jalad mulle kuidagimoodi vastu hakkavad - nii ma ei leia ju endaga kontakti... Võibolla olen juba valivaks muutunud - aga see tähendab mulle endale ju ainult head. St et OSKAN valida, oskan ennast väärtustada ja oskan ka tööandjana ei öelda - nii kurb kui see tööotsija seisukohast ka ei ole.