Täna saab papa surmast neli aastat. Uskumatu. Ühelt poolt on see lühike aeg, aga teisalt kui mõtlema hakata, siis on selle aja jooksul kohutavalt palju olnud ja juhtunud, et see on liiga pikk aeg. Ja ma olen täitsa hakkama saanud. Neli aastat tagasi ma ei mõelnud, kuidas elu edasi hakkab minema... Oli päris hull aeg, kuid täna tundub see kuidagi hästi hea õppetund või kogemus või kuidas seda iganes nimetada. Ja papa hing elab kuskil siiamaani, olen selles täiesti kindel.
Eile sain oma uue ID kätte. Pilt on küll jube. Ma olen nagu purjus. :D Aga noh, viie aasta pärast teeme uue pildi. ;)
1 kommentaar:
Seda ID-kaardi pilti ei vaatagi keegi minu meelest. Mul on seal ka sihuke peletis, üldse pole minu nägu (prille ju ka ees pole) ja kuskil pole probleeme tekkinud...
Postita kommentaar