KÜLMAST ja muust heast

Õige talv on lõpuks käes. Vist liiga õige. Pagane on liiga karm...

Olen Erika arvutikeses praegu. Minu kallikene läks mõni päev tagasi "siniseks" ja on seda jätkuvalt. Homme saan ta viia ehk parandusesse... Aga soovin osta uue kallikese samuti... Vaatan, kuidas saab. Aga kallikene peab mul raudselt olema :D Naljata!!!

Kuna mul pole hetkel oma kallikest, siis on jagunud aega näiteks 23. veebruari projekti jaoks ning vedelemisekski. See viimane pole küll päris minulik :)

Uued maalid ja joonistus :)

Panin selle maali nimeks
"Vabaduse ingel".
Mulle lihtsalt tundub sel maalil hästi palju vabadust olevat.
Pärast Pärnut nägin ikkagi nina otsaga vaeva ikka mitu nädalat...

Bongo on asjaosaline alati. :D
Muide, selline kirju põrand ongi tagatoas. Minu kunstitööruum :)

Kas tuleb tuttav ette? :)
Kel on ajakiri Tiiu detsembri 2011 number, siis tal on kergem vastada. Sest kaanepildilt
naeratab Anne Veski. :) Loodan, et mu joonistus sarnaneb pisutki selle pildile :D
Igatahes mu mamma ütles küll, et väga tuttav, aga ajas prillide udu süüks mitte äratundmise... :P:D

Võilill.

Mõned tööd on mul pooleli... Nagu päkapikk...

Laupäevane rahulolu iseendaga

Siin magadakse. Päevaund.
Tasakesi mängib ELMAR.
Akna taga on veel valge. Eks lumevalguski annab päevavalgusele juurde. Kuid kindel on see, et pimeaeg on taas üle elatud.
See on hea.
Rahustav lootus...
Laualamp põleb küll juba.
Lõpetasin koristamise. Täna oli eriti mõnus koristada. Mõtlesin omaenda mõtteid. Mulle meeldib rahulikult endamisi tegutseda ja samal ajal mõelda...
Annab energiat.
Selgust.
Rahulolu.
Tuleb tasakaal.
Ja palju muud head.

Mu elu on pakkunud mulle meeletult palju. Pea(ksi)n kedagi /midagi tänama selle eest.
Ja mind häirib, kui iga päev pean mõtlema puuetele ning kaasnevatele eitustele- nii iseenda kui teiste omadele. Arvatavasti suudan olla neist väga üle. Ja mulle on siiski tähtis inimeseks olemine ning sellest arusaamine...

Seda mõistsin põrandat pestes.
Kuigi pesen põrandat ebatavaliselt, kuid siiski väga tavaliselt. Mitte keegi ei saa mulle öelda "oh, sa vaesekene..." jne.

Ühesõnaga, mina elan oma elu.
Ma ei ole enam tüdinenud. Nagu eile õhtul...

Soovin, et igaüks leiaks end üles :)

Klõps(ud)

Õhtul käis klõps, et olen jubedat tüdinenud ja tülpinud, väsinud ja mis iganes. Miks ma sedasi äkiliselt hakkasin end tundma - ma EI tea. Võib - olla tänane päev oli justkui orava ratal. Rutiine. Tõsi, oli suhteliselt hea ja rõõmus päev. Midagi enneolematut ei juhtunud. Enam - vähem kõik oli nagu ikka.

Päris tükk aega olen mõelnud ühele asjale. Lühidalt öeldes on see ikka, mis varemgi olnud küsimuste küsimus minu jaoks. Ja usutavasti paljude jaoks. Puudeastmed ja inimese iseseisvus... Kuidas ma EI tahaks oma praeguses ja tulevastes nõustamistöödes peatuma jääda inimese puudele ja sellele kaasnevale teenuste ridadele andmaks järele nagu puude ja sotsiaalteenused ongi kogu elu inimese olemuse ümber. Või ka raha... Minu meelest, on inimeseks olemine hoopis sügavam ja laiem, ja seda tulebki inimesed mõistma panna.
Nukker on mõelda, et puudele rõhutakse nagu mingile privileegile või nagu "olgu olla" kõik vaesekesele, samas aga võttes puudega inimeselt tema probleemis enda kanda tema elu...

Vist liiga keeruline mõttekäik...
Kuid see painab ja piinab mind momendil...

Millal tulevad inimestes need klõpsud, et tähtsad on olemine ja tegutsemine, mitte puude ja materiaalse vahendite taga ajamine, esile tõstmine... Raha on kindlasti vaja - ma ei ole selle vastu. Mõnel inimesel, ja isegi paljudel on puue - sedagi tean vägagi hästi...
Ja siiski on veel olemas inimeses hing, eneseusk ja veel hulk tundeid, millel tallamine on ... kuritegu. Minu meelest küll. Püüdakse üle aidata, soovides aga siiski vaid head ... See on mõttelaad...

Põltsamaalt tagasi

jälle targemana ja kindlasti kohtumistest rikkamana.

Olen tõsiselt õnnelik, et siiski otsustasin minna. Takistustest sain hetkel ka üle...

Muide, mul sai psühhodraamast neli aasstat :) Just umbes sel ajal, jaanuari keskel läksin esmakordselt Põltsamaale psühhodraamasse. Täpse kuupäevagi leiaksin üles, kuid ma praegu ei jaksa otsida.
Eilne ja täna on olnud mõnusasti väsitavad õppimispäevad.
Neli aastat... Usun, et psühhodraama sõltuvust jagub veel 40 aastaks vähemalt. :) Järjest enam tajun, et olen valinud ühe õige tee iseenda leidmiseks ja otsimiseks. :) Peale kunsti tegemise :)

13 ja reede - kuid ma ei saa alla anda

Põltsamaale psühhodraamasse sõidan homme hommikul. JESSSS ::)) See otsus tuli viimasel hetkel. Mõtlesin juba loobumisele, kuid loobumine pole ju minulik...

Õnneliku lõpuga reede, kuupäevaga 13 :)

Appikene UPS!!!

Olin ja olen praegugi suhteliselt rahutu ja nukker. Mitme asja peale. Ka homset ei tea veel, kas lähen pühapäevani Põltsamaale või mitte... Kuigi Põltsamaa psühhodraama päevi tean juba mitu kuud. Loomulikult soovin minna. Pealegi õpetaja/psühhodraamatik Ruuda ootab mind vägagi...

AGA
närvilise oleku juures sattusin joonistamishoogu ning paberile tuli - uskuge või mitte - Anne Veski. Mina ise ei usu veel...
Mamma tõi ajakirja Tiiu, mille kaanepildil on Anne Veski. Natuke sirvisin ajakirja. Kuna olin pingul, rahutu, nukker ja mis iganes, siis hakkasin lihtsalt pliiatsiga joonistama. Sellistel hetkedel on mul vaja teha midagi sellist, mis juhiks vastikud mõtted eemale. Kindlasti ei tohiks jääda ma tuimalt ootama, mis saab edasi...

Usun nüüd, et otsin nüüd Anne Veski üles ja näitan tallegi joonistust, kui see päris valmis saab ;) Kuigi ma pole elus tähtedele kirjutanud, kuid ma pole neid ennem joonistanudki :P

Esimest korda arvatavasti ei oska ma oma isikliku abistaja Erikale öelda, mis teen sel nädalavahetusel teen ja kas ta peab kolm päeva järjest tööl olema... Õnneks tean, et Erika on arvestanud ka mitu kuud, et peaks tööl olema, sest mina peaks Põltsamaal olema...

Kummaline aasta algus.
Igatahes värvikas aasta algus.
Palju on olnud 12 päeva jooksul head.
Palju on olnud jama.........

Seinast seina päev

Keskpäeval mõtlesin blogida, et alustatud on isiklik projekt, mis kestab ühe päeva s o 23. veebruar 2012. Läbiviimise koht Waide motell. Osalejate arvu oskate ehk teie kõik kokku panna, kes sinna soovivad kohale tulla. Projekti nime veel mõtlen.
Täpsem info edaspidi. :)

Seejärel sain puuga nagu pähe :) Tõsiselt. Naljata. Õnneks olen kõva pähkel, et mind on väga raske hammustada katki.

Kuna sain puuga pähe, siis õhtul venitasin närvide rahustuseks end taha tuppa ja hakkasin Inglil nägu nikerdama ning nägu tuligi enam - vähem välja, isegi Ingli sea nina pole enam sea nina :D

Usun, et see aasta tulebki hästi värvikas ja kõike muud aasta. Märke selleks on piisavalt palju juba...

See nädal on aga küsitav, kuidas pühapäeva õhtuks kujuneb. Loodan väga - väga, et niisuguseks nagu loodan kujunevat. Kuid 100 %-lt kindel ma selles siiski ei ole... Kahjuks. On asju, mille taha võib üks hea asi jääda...
Mulle meeldivad valikud.
On valikud, mis mulle ei meeldi. Kuid ebameeldivates valikutes tulevad ilmsiks vahel kunagi head valikud...

Taiwani kohvi juues :)

Aitäh Leelole, kes saatis kaugelt Taiwanist üllatuse! Mul meenus ka lauanurkade jutt, mis oli mitu - mitu aastat tagasi. Siis, kui Leelo mul külas käis... :) Tal oli meelest lauanurgad - nii armas!!! Saadetud nurgad läksid suurepäraselt lauale, mis on sama laud, millele Leelo soovis nurki.
Kindlasti blogin edasi, Leelo! Usun, kui ma ühel hetkel ei blogiks enam, siis peaks küll mingi katastroof tulema... Ja nüüd on facebook´ki, kuhu kirjutan pidevalt...

Eile toimus niisiis Pisikene Uusaastapeokene Kotka keldris. Kihvt ja vahva oli! Jõuluvana Virko oli päris jõuluvana! :) Kuigi ütles, et nii hilja pole ta vist töötanud... Jõuluvana seisis ka pea peal! Liina sai ema kinki kätte pea peal seistes!!! Jõuluvana ja Kaupo aitasid ja julgustasid teda.
Oli laulu.
Oli juttu.
Oli naeru.
Mina sain oma pakikese lubadustega teha see aasta võimalikult palju, kuid vähemasti ühe koolituse ning vähemalt neli näitust :D
Lõbu kõrval oli ka tõsisemad jutud...

Aitäh Kotka keldrile ja Vampsile!!!

Loodan, et meil seisab aasta läbi iga päev meeles, et saab olema värviline ja õnnelik aasta!

Uusaasta tõi juba hea ja laheda mõte ja soovi minu sõbranna tütrelt: kas tuleksin nende kooligi endast kõnelema ja oma maalidega.

Olen vägagi nõus. :)

Minu meelest on lahe, kui noored inimesed ise soovivad teada, kes olen ja millega / kuidas tegelen/toimetan... :) Või üldse natuke teistsugusemad inimesed...

See kool Tallinnas ;)

Jõuluvanast IAT-ni

Ehee, 6. jaanuaril LEEPÜ Pisikesele uusaastapeokesele Kotka keldri on oodata siiski jõuluvanagi :) Päris kindlasti kohe :) Küll mitte jõuluvana Tarmot, kes olevat ameti ammu maha pannud, küll aga jõuluvana Virgot...

Veel tegelen uute isiklikke abistajate otsimisega. Minu kui tööandja ja kliendi latt uutele abistajate kandidaatidele on kõrgel. Praegu küll ei tea veel, kas leiangi kohe Erika - Margoti - Sandra - Pille jne kõrgtasemega tüdrukuid... Kuid küll leian.

Eelmine aasta oli kokku 1809 IAT tundi. 2011. a. oli aga 8760 tundi... Kõik ülejäänud tunnid sain ise hakkama... Kuigi kui oleksin olnud veel aktiivsem, siis oleks pidanud ilmselt vähemasti paarsada tundi veel olema.
Kuid hoidsin kokku... :P
Rahaline pool paneb aga rohkem mõtlema: kogu IAT 2011. a. kokku 6714.00 . Ütleme nii, et see summa kokku on suur, kuid samas on normaalne. Kindlasti mitte väike. Seda enam, et suurem osa on minu enda rahast...
Tean, et need arvud panid juba koduvaldagi mõtlema. :)
See on hea!
Ma tõepoolest ei virise.
See on lihtsalt tõsielu.
IAT on kallis. IAT-ta aga mina ei oleks see, kes ma olen :)
Usun, et mina olen veelgi kallim ;) :P

2. päev 2012 aastas

oli heade ja põnevate sõnumide päev :)

Aasta algas minu jaoks küll hästi.

HEAD UUT AASTAT :)

Valgust!
Armastus!
Leidke aega iseendale, siis suudate palju rohkem.
Et vähem oleks sel aastal raha ja kiiruse jutte, sest elurõõm ei ole ainult raha ja kiirus.
See aasta tuleb hea, kui hoiame iseend ja teisi :)