Vana - aasta viimasteks tundideks

Veel mõned tunnid, õigemini 9 tundi ongi 2011 aastat. Aastat, mis mulle isiklikult vist jääb meelde tavalise aastana. Väga suurt ja erilist nagu polnudki...

Kuid soovin viimasteks aasta tundideks kõikidele, mu sõbrad, armastust ja kokkuhoidmist, üksteise mõistmist, isegi siis, kui see tundub raske ja mõttetu. Ärge olge vihased. Ärge olge kurvad.
Olge rõõmsad, mis on ja mida veel sellel aastal ei ole tulnud. Rõõmustage, et on lootus - kõik võib tulla uuel aastal...

Armastavat ja head aastavahetust!

Pärnu jõulupeo mõned pildid

Mina tegelikult ei soovinud INGLIT üldse üles riputada... Sest pooleli on, võtsin ta näidisena kaasa, et näitada kuidas maalin...
INGLIST sai ühe hetkega mitmede lemmik :)

Minu 10. näitus
ehk
Meie jõulupidu lõppes ilutulestikkuga :)

Palju teisi pilte leiate Teehead kodukalt

Pärnust tagasi

Olen / oleme elusalt Pärnust tagasi :)
Usun, et mina andsin oma parima panuse. Isegi joonistasin koha peal päkapiku. Kui seda joonistust veel pisut täiendada, saab sellest ilus lapsemeelne jõulumeeleoluline joonistust.
Muidu olen veidikene pettunud, sest rahvas oli kuidagi vähe. Ja sotsiaalminister jäi hoopis tulemata...
Ausalt öeldes, mis mind häirib, et taas ei olnud nt ratastoolis lapsi... Kuigi täna oleks võinud vabalt olla. Kõik oli nagu olemas, ligipääs jne.
Homme pikemalt.

Aitäh kõikidele, kes mind abistasid ja toetasid ning mu pärast muretsesid. Suur aitäh isikliku abistaja Erikale ja autojuht Silverile, kes kahekesi panid ka maalid üles :)

Homme PÄRNU

Sebisime Pärnu sõiduks auto. Autojuht on ka ikka :) Silver. Sõidame homme pärast lõunat ära.
Loodetavasti laheneb öömaja küsimuski...

27. detsembril tulge Pärnu :)

Mina olen seal ilmtingimata :)
Oma seltskonnaga :)

Ja jõulud jätkuvad ilusti :)

Häid jõulupühi!
Hoidke ja mõistke üksteist!

Valgust ja armastust!

Jõulutunnet otsimas

Tartus. Täna.

Oli üllatuste rohke päev :)

Käisin surnuaiaski. Papa haual. Kõik oli ilus. Natu oli maagi valge ja külmunud, nagu olema peabki jõuluajal. Päris palju küünlaid põlesid ka juba...
Ostes pärga hauale, ütles müüja härra: "Kas te olite tantsumöllus? Tantsumöllu tegi ju Hagi Šein... Elate ikka Luunjas ... Aa Luunja lähedal... Olete ju kuulus..." Kogu jutt oli hästi sõbralik. Tore. Lõpuks andis müüja härra kuuseoksa pealekaupa.

Jõudsin veel Risttee jõulujumalateenindusele. Atlantises. Nägin mitmeid inimesi, kellele soovisingi jõuluaega soovida.

Bussis tuli vestlema proua, kes oli kunagi 30 aastat tagasi nö Villemi külas naaber. Kuidas ma enda mälu ei pingutanud, ei tulnud ta meelde. Küll meenus teine proua, kellega ta olevat meil käinud.
Ja veel sain teada täna nii mõndagi...

Soovikene siiagi

Kui keegi sõidab 27. detsembril varahommikul Pärnu, siis ehk mahume kolmekesi ka peale - see on hetkel üks suurim soov, mis võiks täide minna. Maalidega on lihtsalt turvalisem autoga minna jõulupeole, kui bussiga.
Või 26. detsembrilgi võiks sõita Pärnusse, kuid siis on mul vaja öömaja otsida.
Ehk keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes sõidab pühadeajal Tartust Pärnusse. Võtke julgesti minuga ühendust hiljemalt pühapäeva õhtuks :)

Meil on küll nüüd autojuht, kuid autot veel ei ole :( Loodan, et lähiaastatel saab ka autogi olema. :)

Mul ausalt öeldes ei ole veel siiani jõulutunnet. Kõik on nii argine ja nii edasi... Mul pole kunagi varem olnud, et ei ole jõulutunnet...

Väike kirjakene jõuluvanale

Kirjutasin praegu e-kirjakese jõuluvana - Tarmole :)

Meil, LEEPÜ, on 6. jaanuaril Tartus, Kotka Keldris kell 18.00 Uusaastapeokene.

Siia, blogi polegi jõudnud veel riputada seda reklaami, nüüd on aga see veakene parandatud.
Mina ise usun küll, et väikene möll kohe uusaasta alguses tuleb kasuks. Annab energia laksu!!! Mis sest, et LEEPÜ-l napib raha... Usun siiski, et rõõmu ja energia laksu tegemine ei sõltu üksnes rahast... Oleme kehtetanud omaosaluse 10 eurot ja kõik variandid on võimalikuks tasumiseks, ka osadena... Nii palju selleks korraks rahast.
Soovime jõuluvana - Tarmotki veel peokesele, kui ta pole juba Põhjamaale tagasi sõitnud. Kuna ma pole ammu, märtsi saadik jõuluvana - Tarmoga suhelnud, siis on hetkel öelda miskit konkreetselt. Ja olen ka kaotanud jõuluvana mobiilinumbri ja e-aadressigi... Ägedad jõuluvanad tänapäeval ikka :D Saab helistada ja puha... Üks kontakt äkki veel on , kuid see saladus :) Sinna ma niisiis kirjutasingi... Loodetavasti õnnestub jõuluvanaga kontakti saavutada :D

LEEPÜ jätab see aasta jõulupeo vahele. Saab liiga palju jõule. Jõulutunne kaob pidude möllus...

:):):)

http://linnaleht.ee/?page=99&id=2831

Allkirjastatud ammune unistus

Käisime täna LEEPÜ juhatusega, mina ja Erika, Mäksa vallamajas ning allkirjastasime koos Mäksa Vallavalitsusega lepingu, et (esialgu minu) IAT osutab algaval aastal MTÜ LEEPÜ. Nüüd on kogu teenuse minu endale LEEPÜ käes :)
Viimaks ometi.
Siiani oli kuidagi lõhestatud. Viimane aasta on olnud MTÜ-lt töövõtulepingud, mis tagavad töövõtjale sotsiaalsed hüved... Muidugi see süsteem on küll mulle rahaliselt lisakoormus. Annetan ju iseenda IAT-le märkimisväärse summa iga kuu. Nagu Muhv, kes kirjutas endale kirju :D
Kuid tööandjana soovin isiklike abistajatele turvalisi töötingimusi igaks juhtumiks.
Ausalt öeldes, MTA peab ootama iga kuu mõne nädala maksude laekumist. Arvan, et see on väike probleem...

Usun, et vald on andnud ja annab parima. Just rahaliselt mõttes. Kuigi jah, minu meelest ei olda aru saatud vist, et isiklik abistaja on palgatööline. Usun, et selles küsimuseski saab selguse. Oleks tobe olla siinkohal lõputult noriv. Isegi ministeeriumil ei ole veel lõpuni selge, kes on isiklik abistaja... Seal teadakse hästi, et palgatööline, kuid muu on segane. Minu vallal on vastupidi pisut ning see on paremgi.
Oma raha lugemine ja arvutamine on tähtis igalpool.
Nii vallas
kui minul endal.

Loodan südamest, et see tänane samm allkirjastada ammune unistus aitab tuleval aastal ja kaugemas tulevikus kaasa (vähemasti minu, kuid miks mitte palju laiemale) IAT-le arengule ja levimisele. Kuid samuti LEEPÜ arengule.

Pärnu Jõulupeost ja...

Lugesin eile hilisõhtul facebookis, et tänasest hakkab suur Meie jõulupeo reklaamine Pärnus. Igati lahe ja vägev :)
Ja ürituse avavad sotsialminister Hanno Perkov ja Pärnu abilinnapea Jane Mets.
Kuid miks on keegi Tiia Järvpõld ürituse kuulutusel esimene - sellest mina küll aru ei saa :):P
Kuidagi kummaline hakkab kohe :D
Liblikad lendavad kõhus :D
Nohjaa, üks päev soolasin ahjukartulid üle ning siis avastasin, et olengi armunud. Armunud probleemidesse ja jamadesse!!! Nii võib ka ju mõelda :D:P

Kui juba olla superstar ei saa ometi ilma jamadeta !!

Ei, päriseltki, elu kõigub seinast seina. St, et ma elan. Ja tulen toime sellega :)

Mul on veel küsimus, kuidas Pärnu lähen... lähme... Arvatavasti 26-l ja bussiga. Sest 27. hommikul ei mängi mitte kuidagi välja... 27-nda hommikul sooviks ikkagi laste ees olla särava näoga... :)

Niisugust töö - möllu minul küll ei ole olnud veel jõuluajal... Mina võtan tööna. Sest töö ongi kunstitegemine mul :)

Varsti võib vist bussid unustada... ;) Vähemasti vahetevahel...

Maximas on tekkinud probleem

Ja päris närvi ajav probleem mul. Viimased paar kuud, kui ostan Maximas suitsu - Silverile või kellele iganes, täiskasvanule, see pole üldse oluline - nõudakse minu isikliku abistaja dokumendi. See on absurdne!!!
Arvan, et KUI ostaksin alkoholi, mida ma pole nüüd vähemasti poolaastat ostnud, nõudakse ka teise inimese dokumendi.
Isiklik abistaja Erika ulatab alati mu ID, kuid see ei rahulda Maximat.
See on alandav.

Mul on tunne, et pean kaupluste kettegi - eriti Maximat - koolitama hakkama, et ostja olen MINA, mitte isiklik abistaja.

Eile oli nagu superstari päev. Täiesti juhuslikult. Üllatuslikult. :)

Tartus vist tunnevadpaljud mind varbaga joonistajana. Valgusfoori tagagi tullakse juurde, öeldakse häid sõnu loominguks ja soove jõuluks. :)

Käisin THINKi teabepäeval karjääri tegemise võimalustest. Tartu Londoni Hotellis. Mulle meeldis hästi, et ei tehtud vahet noorte/inimeste vahel. Olgu puudega või puudeta noored/inimesed, karjääri tegemine on siiski inimese enda teha.
Siis vaatasime Pealtnägija lõiku Mellast. Ja minu üllatuseks olen minagi selles :)

Vaata Pealtnägijat | Eesti Televisioon | ERR

Kuidagi imelik tunne oli mul. Mulle eriti ei meeldi ennast näha...

Suutsin ühe ammuse soovi ja mõte teoks teha. Räägisin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli avalike suhete juhi pr Pihlega ja küsisin isikliku abistaja ameti kohta. Vastus mind ei üllatanud... Kuid meil jäi nüüd kokkulepe, et ehk saan uuel aastal mõne loengu IAT teemal.
Esimene, küll väike samm on jälle astutud omaenda karjääriteel :);)

Kindlasti tuleb väga hea IAT mõnel nii noorel kui vanemal inimesel karjääri tegemisel kasuks. Nagu kõik teised teenused, mis peaks olema väga hea kättesaadavusega. Nagu viipekeele tõlk...

Lootus jääb!

Heade üllatuste aeg

Esmaspäevast on olnud kuidagi väga tore. Tore vist ei olegi jälle õige sõna...

Paluti mind küla jõulupeole. Tuldi kohe mulle koju mind kutsuma. Üllatasin hästi armsalt! Arvasin, et kodu külarahvas ei võta kunagi mind nii omaks - kuigi meil on ju väike küla. Kõik peaks või võiks kõiki tunda... Jne. Mina ise tegelikult olen tagasihoidlik, ma ei lähe suhtelisele palju ligi, et siin ma nüüd olen... Võite küll mõelda minust vastupidist. :) Kahjuks ma ei saa küla jõulupeost osavõtta, kuna lähen teisele üritusele, THINKi karjääri tegemise teabepäevale ja jõulupeole. Kahjuks või õnneks on mul tunne see kuu eriti, et mind võiks olla kohe mitu - mitu, et jõuda kõikjale...
Aga jah, hästi armas on see ikkagi, et külaprouad märkasid mind. 22 aastat olen siin elanud... Muidugi me kõik teretame nt bussipeatuses. Vahel vahetame mõned sõnadki, nagu muuseas viisakusest. Rohkem ei midagi... Inimestel on siiski oma eelarvamus, et ehk ei saa minust aru, ei teada, kuidas peaks minuga suhtlema. Seda on öeldud nii mammale kui Piretile aastaid...
Loodetavasti saab olema uuel aastal siinsamas Kaagveres minu näitus ja kohtumine minuga. Pakusin selle variandi ise mitte jõulupeole minemise vastu. Mulle tundus, et nüüd on õige hetk küla inimestega endalikult suhelda. Võib - olla natuke taas tõestada end, et olen ikkagi täiesti tavaline inimene :)

Tartu bussijuhid hüüdsid mitu korda meile Erikaga: "Ma ju tahtsin aidata, aga te juba lähete!" Nohjahh, mis teha - me ei oota tavaliselt Tartu bussidest kaldtee võtmist. Nii on kiirem ja minu puhul on see võimalikki. Saan aru, et bussijuhid tahavad aidata ja nende kohustus ongi aidata, kuid... Igal juhul juhid saavad minult naeratuse, kui torman bussi esiotsast mööda. :)
Üleeile küll ei oskanud üks bussijuht eriti abistada, kui me väljusime bussist. Me liigume bussideski nagu treppidel. Oskamatu abistamine vähendab turvalisust ja raskendab oluliselt isikliku abistaja tööd. Iga abistamine tuleb südamest. Aga võiks enne abistamist kindlasti küsida, kuidas seda teha ja kas ongi vaja abistamist :) Siis tunneksime kõik rahulolu ja rõõmu :);) Juba küsimine teeb minu südame soojaks. Paneb naeratama.

Eile Kaagvere bussile minnes, ootasin keskmise ukse avamist, tuli minu juurde keegi vanem daam ja ütles: "Tere! Sinul on head ja ilusad maalid. Olen sinu maale internetis vaatanud. Maali ikka edasi. Olen ise ka kunstnik."
Soovis veel häid - häid jõule ja loomerikkast uut aastat.
Mul oli väga hea ja uhkegi tunne :)
Ma muidugi ei tunne eriti kunstnike nägu pidi, seega pole aimugi, kes daam oli. Kuid tunnustus oli küll see jälle. Ja paratamatult pean hakkama iseendale tunnistama, et olen kunstnik :) Seda on mul siiski raske tunnistada. Olen ju nii vähe veel kunstiga tegelenud...

Veel nägin sõpra ja ta peret. Poolteist aastat ei olnud näinud - kuulnud... Minu oma viga ka!!! Huvitav, kuid mõtlesime hiljuti teineteisele ja ennäe trehvasimegi juhuslikult kokku. Poolteist aastat pole ju pikk aeg, teisalt on väga pikk. Üllatus oli see, et Paveli poja juba kõnnib :D Alles ta sündis, minu meelest...

Jõulutunnegi tuleb tasapisi. Eile sai päkapikk pärjaga uksele, tuppa ehted... Iga aasta mõtlen, et ostan uusi jõuluehteid. Mitte ei saa ostetud. Ikka ajan läbi vanadega :) Usun, et see pole ka veel jõulu - elu lõpp! Jõulutunne on ju, peaks olema südames, mitte x - asjades vaid... Bongogi sai oma korvi jõulukarda :)

Head 2. advendiõhtut!!!

Pange küünlad kindlasti põlema. Niisamagi. Vaadake leeke. Ja mõelge, kui hea ja mõnus on siiski palju vaatamata kõigele.

Kummitab vot see laul http://www.youtube.com/watch?v=H3aDbTrRcEA - päris tõsiselt ja mõnusalt. Loobisin minagi asju minema - tegin ruumi uutele :) Mõni vana asi takistab uut luua...

Kuid uus aasta võiks ikka mitmeid uusi asju ja muid seiklusi tuua...

DETSEMBRIT HEAD

ja aasta viimast kuud. :)

Tänase õhtuks tean, et tuleb sebimisrohke kuu. Lisaks kalender - märkmiku täidumisele, arvutasin IAT tunde, kas ikka jätkub tunde... Kui nüüd tuleks mõni üritus või käik veel juurde, siis tuleks nuputama hakata, kuhu minna - kuhu mitte...
Momendil on mul 125 -/+ 5 IAT tundi. Rohkem ei ole hetkel lihtsalt võimalik...

Kuigi mul pole veel absoluutselt jõuluootuse meeleolu, vähemasti hetkel, siis ma ei otsinud täna ühtegi jõuluehetki välja. Mitu - mitu aastat olen seda just 1. detsembril. Kuid jah, nüüd lükub ei - tea - kunaseks... Või olen vanaks jäänud :P Tegelikult on ilmgi ebamäärane... Ehk seegi mõjutab jõulutunnet...
Ja ma ei igatse ka lumehangesid ega -20 külma...
Ma ei teagi, mida igatsen.
Kuid usun, et aasta lõpeb hästi. Igatsusedki tulevad mu sisse tagasi. Ma ei sooviks, et jääks pikaks ajaks mu sisse rõõmutu ükskõiksus. :)