Hästi hea tunne on mul siiani eilsest näituse avamisest. Ma ei teagi, kes eile rohkem olin, kas kunstnik või raamatu autor :) Arvatavasti olin kõigeenne mina ise.Igatahes sain esmakordselt ka raamatukogus olevale oma raamatule autogrammi kirjutada. :) Ja raamat läks vist lugemisele...
Tõrvandi raamatukogu on ilus ja armas. Eriti meeldis mulle pisi hubane kohvik, kus ajasime jutu umbes tunni. Minu meelest oli sõbralik õhkkond, kuigi algul vaatasin küll nagu esimestel kohtumistel ikka, et inimesed on kuidagi kohmetud... Kuid see kohmetus läheb alati üle. :)
Näituse pilte võite veel näha mu kodukal . Pildistaja ikka Erika.
Raamatukogu juhataja Liivi ütleb lõpu sõnu. Kuid vestlusring jätkus sellele vaatamata.
Ja siis saabub ootamatult kõikidele üllatus, mis minule meeldis väga - väga :) Kuna raamatukogu asub Ülenurme gümnaasiumi algkooliga ühes majas, siis soovis 3. klassi õpetaja lapsi vaheajal paariks minutiks minuga kohtuma tuua. Armas ja asjalik soov. :) Lubati proovida jalaga kirjutada... Õpetaja loodab, et laste käekirjad paranevad... :)Aitäh, kõikidele, kes mind aitasid Tõrvandi näituse korraldamisel! Aitäh Janale, Silverie, Märdile, Merikesele, Liinale ja loomulikult Erikale :)
Eile juhataja Liivi ütles, et viisime üleeile, kui panime maale üles, raamatukokku naeru. Jäime Erikaga mõtlema, et me ei naernud palju. Tavaliselt. Aga võib - olla naeramegi iga päev palju, et ei panegi tähelegi... See on nii hea ju - naerda nimelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar