Eilne päev möödus saginaga. Jõudsin palju asju korda ajada, mis hetkel oli vaja :)
Linnas käimisel oli kiirkäimine! Oli vaja maalimisvahendeid. Jooksin oma lemmik kunstipoodi Tartus.
Kõige meeldivam oli kuulda valla uuelt sotsiaalnõunikult Meililt, et vald jätkab 2012 aastalgi IAT rahastamist. See on väga hea uudis! Natuke halvem on ehk see, et summa valla poot ei suurene... See tähendab, et mina annetan oma IAT-le kaks pool korda raha. Täpselt nii nagu tegingi paar nädalat tagasi iseendale IAT 2012 projektikese.
Egas midagi - elu tahab ju elamist!
Kindlasti minu Mäksa vald annab ka oma parima! Olen sellest veendunud.
Kuid väga meeldiv uudis on veel see, et uuest aastast hakkab kogu klient Tiia ehk minu IAT-t
pakkuma ja majandama MTÜ LEEPÜ. Detsembris kirjutame lepingule alla. Seda sammu olen isiklikult oodanud umbes 5 aastat, et parandada oma isiklike abistajate töötamisturvalisust. Ja endagi turvalisust, et näiteks isiklik abistaja lihtsalt tööle ei ilmu...
Loodan südamest, et mina ise ei jää MTÜ LEEPÜ-le ainukeseks kliendiks :) Ja kui jäängi, pole ka hullu!!! IAT osutasime kogemus peaks olema nüüd MTÜ LEEPÜ-l küll. Ametlikult jaanuaris 2012 juba aasta... Isiklikult see kogemus 1999 aastast...
Minule on isiklik abistaja sama tähtis, kui mõnele auto :D:P
Muide, auto ostusoov on mul samuti. Juba mitu aastat. Unistustel on kombeks ühel ootamatul hetkel täide minna ning võib - olla ühel ilusal päeval kihutangi oma autoga ringi... :D
Aga jah, auto on minu jaoks vähem tähtis, kui isiklik abistaja...
Loodan leida ka sponsoreid, kes toetaks IAT-t. See leidmine on raske, kuid kui hästi lahti seletada ja korduvalt, lollikindlalt :) , siis mitte siiski lootusetu. Tuleb tegutseda vaid heaga ja sihikindlalt :)
Ja kõige tähtsam on selle kõige kõrval elada oma elu. IAT ei tohi saada kinnisideeks, et see ongi täisväärtuslik elu. Eemm, nüüd väljendasin end vist segaselt... Tähendab, IAT on täisväärtuslikku elu alus - ülejäänud võimalused on ikkagi minu enda teha.
Vahel tundub, et räägin liig palju IAT-st. Muid teemasid nagu polekski mul... On. Tõesti on. Aga jah, sellist eluviisi isikliku abistaja abiga teadakse veel pagana veel. Eile just uurisin sotsiaalnõunikult Meililt, kas Tartu Ülikool räägib kas või natukenegi IAT-st. Vastus oli EI. Kuidagi kahju on, et puuetega tudengid räägivad, kui oluline on IAT ning siis ... on null seis.
Ikka veel.
KURB.
Kuid jällegi MITTE LOOTUSETU.
Kui on usk, lootus ja armastus,
siis laabubki pika peale samm - sammult elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar