möödunud...
Usun, et kõik head hinged leidsid rahu ja rõõmu kodudes... Usun, vanaemade ja papa hinged on alati kuskil lähedal ning valvavad. Uskuge või mitte, aga papa hing on tihtilugu köögis... Algul oli kuidagi kõhe. Mõtlesin, et kujutan ette...
Aga maailmas on siiski midagi, mida ei oska seletada. :)
Ja maailm on nii suur ja võimas, et siia mahume kõik ära. Mitte ainult mälestused inimesed ei ole meil, vaid ka nende hinged... Või vastupidi, ehk hingedel oleme meie... Me ju ei tea, mida hinged tegelikult mõtlevad, tunnevad... KUI me arvame, vahel usume, et hinged tulevad koju, siis peaksid nad muudki tegema, kui kodu tee üles leidma...
Vahel on seda nähtamatult siiski raske uskuda.
Ja ometi olid kunagi inimesed, keda enam ei ole, meile omased ja kallidki... Seda pole ju raske mäletada...
Püüdsin maalida. Vihastasin tõsiselt. Muidugi enda peale - mitu korda võib üht nägu pesta ja uuesti maalida... :) :P
Võib - olla sebi(si)n 2012 aastaks juba ühe konkreetse näituse juurde. Viljandimaal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar