Tea(dsiI)n küll, et vägivalla vastane päev on olemas, kuid selle unustan ikka - see pole ju pidupäev... Unustamine tuleb vist sellestki, et mingil ajal tõrjub mõistus vägivalda mäletamist... Ega kalender - märkmikuski ei leia igat päeva.
Kuid võitlekem vägivalla vastu :)
http://petitsioon.ee/eesti-vagivallast-vabaks/
Tänaseni mõtlen enda ette sageli, miks armastusest sai õudus unenägu. Ausalt öeldes, ma ei mõista seda siiani, KUIGI olen püüdnud kõik lahti mõelda ning ometi ei saa aru, miks armastus peres ei viinud armastuseni, vaid hoopis...
Mitte keegi ei peaks tundma vaimset ega füüsilist vägivalda. Siiski näen üha enam nö varjatud vägivalda st nagu püüdakse head teha inimesele, kuid samas ""sõidetakse" inimesest üle. Psüühiline/vaime vägivald...
Olen kogenenud valu.
Kuid tänu sellele kogemusele olen suutnud rohkem silmi ja südant avada. Loodan, et mu südames on tänaseks palju rohkem armastust...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar