Mõni hetk jääb meelde kogu eluks. Mõni hetk ja päev, mis tundub esmapilgul tavaline ja igaviku kaduv, saab siiski eriliseks ja jäävaks läbi elu.
23 aastat tagasi ei suutnud uneski näha, et 14. oktoober muudab mu elu tohutult. Ja ometi on mul tänaseni meeles isegi tolle hommiku tunne. Mida muidugi ei öelnud siis kellegile. Ma ei osanud seda tunnet seletada iseendale ka seletada. Tunne oli "täna miskit juhtub". Päev pidi tulema täiesti tavaline päev. Minu meelest oli 1988 aasta 14. oktoober ka reede nagu täna. Võin selles ka eksida... See nädala päeva nimetus ei olegi tähtis!
Tähtis on see, et minu seletamatu tunne, ei petnud mind.
Olen palju mõelnud, kas oleksin 14. oktoobri elamata jätnud, elus vahele jätnud, kui oleksin ette teadnud kõike juhtuvat... Vastust on alati EI.
Tänu sellele päevale oluliselt, olen täna see, kes olen ning kogenud tuhandeid häid ja halbu kogemusi.
Ja ma ei tea, milline oleks mu elu täna, kui ei oleks olnud just toda 14. oktoobrit... Arvatavasti oleks mul kõrgharidus, kuid mis veel oleks - ei tea....
Tänaseks olen teinud elurallit sajaga.
Ja kavatsen edasi rallida sajaga.
Ja ma EI ületa kiirust!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar