Olen elusalt Olustverest psühhodraama konverentsilt tagasi kodus.
Oli hästi tore ja ka töine nädalavahetust. Kui saab nii öelda, siis vaid kolm päeva siiski endale. Olin selles mullis, mis mulle meeldib. Tegutsesin selles maailmas, mis mulle meeldib. Sain uusi kontakte iseendaga. Nende abil saan enam ja enam teiega olla ja teiega üheskoos tegutseda...
Eile ööse tantsisin oma põlve valusaks :D Nii pole õnnestunud mul veel tantsida :P Aga noh, küll x - peoks põlv paraneb :D Kui mitte enne, siis nt veebruaris saab taas loodetavasti tantsida ning ega eriti muud ma siis ei soovigi...
Okei, veebruarini on veel aega...
Olen küll pisut palju mõnusasti väsinud. Üht tean aga raudselt, soovin iga hinna eest psühhodraama õpinguid. Psühhodraamas olemist ja tegutsemist. Iseenda ülesleidmist ja alles hoidmisega maailma mõistmist.
Homme hakkab uus nädal. Argimuredega. Rahaliste küsimustega. Mind hetkel ei kohuta. Muresid ei jaksa muretseda ja sellega lisanduks veel üks mure: kuidas suuda muretseda kõiki murede pärast... Ei. Samm sammult lahenevad mõned neist, ja tulevad kohe uued asemele...
Usun, sel nädalal seisab ees üks oluline kohtumine, mida mina olen ammu - ammu soovinud ja oodanud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar