mu südamehääl!
Olen unustanud jälle omaenda südamehäält kuulda. Jaanuaris lubasin oma südamehäälele, et iga päev teen talle rõõmu ning kuulan teda. Nii saan iseendale pisutki elada. Aga täna...
Kuidagi viltu on momendil kõik. Tasakaalust väljast. Olen endast palju andnud ja olen ikka samas punktis... Veel keerulisemas punktis...
Mu südamehääl soovib hetkel nutta.
Ma ei tea, kas lubada nutmise rõõmu südamehäälele.? Nutmine ei aita ju. Ehk kergendaks hingamist. Löäks pea selgemaks.
Naermine või väike naeratustki suunurgast endale ei aita ka hetkel...
Seda kõike ei soovinud täna blogida. Sooviksin blogida hoopis muud, kuid ... ei tee seda.
Olen lihtsalt väsinud. Tüdinenud. Nähtamatu klaasseina vastu peaga jooksmast.
Tahaksin vaid, et oleks keegi kellega otsustada, mida kuidas teha. :) Rääkida kõikest. Ausalt. Avameelselt. Ilma moraalita. Õpetussõnadeta. Ilma vastuootuseta. Ja nii edasi.
Lohutamist ma ei vaja. Päriselt ka.
Kuigi ma ei ole tugev. Olen nõrk täna. Äritun. Mossitan. Nutan...
Ja vahele naeratan siiski :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar