Juhe koos. Äkki on maailm uimane. Elu mõtetu. Kõik halb ja hull. Alati saab halvemaks ja hullemaks minna - see on ainus lohutus momendil.
Midagi ei juhtunud. Ausalt.
Ainult lootsin, et juuni algab paremas seisus... Rabele. Tulemusi ei näe.

Elu on ootamatusi täis :)

Mul tuli meelde, et 1 maal on veel, kuid sellest pole pilti, kui valmis sai... Niisiis, mul on 47 maali :)

Veel parem, kui 46 maali :P

Elu on ootamatusi täis :) Vahel meenub heasti miski ammune, mis nagu ammune ununenud... Vahel, kuid hoopis rohkem, kui meenub heasti, tuleb ootamatused sealt, kust kõige vähem ootad...

Kunstist kodukal

Niisiis, üle 5 aasta kunstitööd on ka nüüd kodukal enam - vähem järjekorras. Loodan, et said kõik maalid ja joonistused. Mul peaks olem 46 maali + joonistused.
Vähe?
Palju?
Ei tea...
Jahmatus mulle endale on see, et on olnud kaks suuremat loomepausi. Esimene seostub papa surmaga... Teine hullumajaga, mis oli aasta tagasi... Ega ei olegi vist võimalik tööle värvidega sundida, kui on miski viltu...
Tegelikult olen olnud tubli ;)

Kodukas on vahepeal nagu ununenud. Täna täiendasin piltidega isiklikke abistajate albumit. Kurb, et kõikide isiklikke abistajate pilte ei olegi...

Nüüd peaksingi koduka uuendamise käsile võtma... Isegi kõiki maale ei ole mul kodukal üheskoos :(

Õues klopitud vaibad

ja jalatalla all väga imeline pehme puhtus.
Võidki õnneraasu tunda :)

Kui vähe on murest vabaolemiseks vaja... :)

Nüüd küll tüdimus...

Näe vaeva. Mängi rahaga. Ja ikka ei näe mingit tulemust...
Praegu õhtupoolikul, umbes kella 16-st 19-ni polnud meil internetti. On TELE2 netipulk. Ajutisest lahendusest on saanud püsi net. Mul on Elionis ammune võlg... OK, kui nüüd helistasime TELE2 klienditeenindusesse, siis vastati, et internetti piiramisetks ei olnudki põhjust. Lubati veerandtunniga net lahti, mida tehti kolmveerand tunniga. Tele2-s pole kunagi võlga olnud, küll viivitan tihti nädala üle... Viimase aasta jooksul on pidevalt naljakad jamad olnud TELE2-ga.
Juba pikemalt aega kaalun teisi mobiili firmasid, kuhu üle oma numbriga minna... Õnnestuseks on netipulgaga kahe aastane leping, mida arvatavasti ei saagi nii kergesti lõpetada...

Ma ei ole bloginud omast rahast. Ega ma nüüdki rahakoti ei ava. Ei, mitte seda ei kavatse teha. Ütlen vaid, et tänu rahaliste jamadele olen ise palju tugevam ja kogemusrikkam. Loomulikult ei ole nad head. Nad on vastikult ees ja sees. Valgus tunnelis paistab. Oli aeg, kus mõtlesin, et sassisõlmed ei saagi enam ealeski lahti sõlmitud...
Küsite ehk kohe nüüd, kuidas see sassipundar üleüldse sai juhtuda... Kõik halb võib juhtuda ettekavatsematult ja tihti tulebki pauk sealt, kus seda kõige vähem ootad... Ei süüdista midagi ega kedagi. Lihtsalt arvan, et kõike jama on olnud millegiks vajalik ja kasulikki.

Päris ausalt, kui saaks IAT (jällegi jõuan isikliku abistaja teenuseni) ükskord normaalse mahus pakkumiseni, saaksin kolme - nelja kuuga kõik isiklikud probleemidki korda. Seni valik, kas liikuv eluviis isikliku abistaja abiga või istumine nelja seina vahel rahahunniku otsas, mis vähendaks oluliselt mu motivatsiooni üldiselt edasi veel minna.

Küll toime tulen.
Nagu siiani. Nagu alati.

Ei blogi virinaks. Lihtsalt tekkis tüdimus rahaga mängimisest. :) Kui üks suur firma saab lubada selliseid apsakaid nagu TELE2 täna, siis...
AGA siiski lõpuks oleme kõik inimesed, kes armastavad raha ja teevad apsakaid :) Ja kõikidel meil on vahel rahamängudest tüdimus...

ÕNNE valem :)

Ja mina ei olegi väga mööda pannud rääkides õnnest :P

Hea on pipar olla :P :D

See tõsiasi saab üha selgemaks, et hea on pipar olla. Veelgi parem on valge pipar olla. Kibe. Mõru. Kui just ei saa teisigi maitsseaineid pipraga kokku segada nagu näiteks kaneeli... :D

Ja mina olen vähem soolane :D :P

Ma pole segi keeranud. Ainult üks ammune asi sattus mulle valet pidi ette. Arvasin siiralt, et mina ise kujutasin valesti. Ja soovisin südamest, et ma ometi eksin... Aga EI eksinud.
See aus teadmine EI tee isegi haiget. Praegu ajab lihtsalt laginal naerma ning õpetab ka rohkem pipar olema :):);)

Täna oli mul tööpäev. See siin pildil on mu esimene põlveotsa aitaja tööruum. Ma ei mängi tõsist tööd. Seda ma ei võikski teha, sest olen liialt palju higi ja vaeva näinud, et hakata nõustamistööd tegema. Mul on tõsiselt hea meel, et leidsin ruumi, kuhu kutsuda kliendi/kliente. Esimesi häid tulemusi on saavutada selles ruumis siiski mugav ja hubane. :)

Usun siiralt, et ükskord ja õigevarstigi saab olema mul päris oma tööruum keset Tartut :)

Minu "kiir" maal, mis tehtud pühapäeva pärastlõunat kahe - kolme tunniga. Ehk tõmban kuhugile värvi, kuid seda hästi vähe...
Nimi võiks olla "Hetk bussiaknast" , kuid mõtlen ja kaalun nime.

Mõtted iat-st ja tehtavast projektist

IAT projekt peab õnnestuma :) Juba mitme teise asja pärast, milles võib nii mõnigi kogemusi kõrva taha :) Mina isegi. See Innove projekt on küll esimene projekti töö, mis juba kaks - kolm kuud on sihinat ja saginat täis. Ettevalmistusega. See projekt pole kindlasti kirjutatud ühe laua taga mõne päevaga...
Mulle meeldib selline hoogne tööstiil!

Täna käisin vallamajas. Vallamaja mõistvast suhtumisest IAT-sse ei saa mööda ega ümber selles projektis päris kindlasti. See mõistev suhtumine on kestnud ca 11 aastat... Loomulikult tulev projekt ei lahenda kohe kindlasti kõike, mis on seotud iat-ga. Vaid ehk kergendab minu järjepidevalt unistust olla ükskord hea ja proff aitaja/koolitaja teoks teha.
Vallavanem Taivo pole vallas teisi ratastoolis inimesi näinud. Tema kabinetis ei meenunud mullegi... Nüüd meenus, et on laps ratastoolis... Bussis olen mõnikord näinud. Aga rohkem ma küll ei tea. Pole teadnud eluaeg. Lapsena arvasin tõemeeli, et olen ainus, kes ei kõnni ja see mind ei häirinudki. Nüüd häirib küll, et inimesed ratastoolides käivad siiski ikka veel väga vähe väljas, eriti vist kehtib see maa kohtades... Võin eksida, kuid...
Igatahes nüüd tuleb mõned nädalad projekti pühendama. IAT toetusraha saab olema suureks arenguks. Nohjah, kui äkki projekt ei peaks läbi minema, siis ei jää ka mu elu seisma, vaid otsin võimalikke lahendusi ia tasutamiseks aina edasi... Sest isiklikkest abistajatest sõltub minu töine karjäär ja üldse elu heaolu. Vallavanem Taivo esitas väga asjakohase küsimuse, miks siis maksan oma rahast, kui ... Kui ma EI oleks kindel, et see rabelemine iat ümber ei aitaks ennekõige mind end, siis kindlasti poleks ma nii hull. Aga iat AITAB mul end elus hoida. AITAB mul see, kes tegelikult olen. Arvatavasti olen olnud eluaeg. Ainult nüüd 11 aasta jooksul on minu mina võimendanud mitme kordselt. Sest olen saanud ise toimetada ja nii edasi.
Arvan aga, et mul enda sees oli iseseisvus ammu enne olemas, kui iat on. Olen muutunud lihtsalt täisväärtuslikumaks.
Nüüd, kui ma peaksin kukkuma iat ärajäämise pärast sügavale põhja, siis sealt ma enam ei tõuseks.
Kõikidega teiste probleemidega suudaksin ja suudan olla. Mul on lootus ja usk, et ükskord ikka saab hästi. Mul on ju iseolemine.

Mis teha, kui Eestis on IAT ikka veel vähe arenenud ja...

UUUUPPPPSSSS!!!

Hästi kummaline ja hea on kuulda elus kordki, et olen siiski hea :) :P

Nüüd ärge, palun, lugege mulle sõnu peale!
Tean niigi oma väärtust. Tänane imestus ei ole see, vaid... Noojaa, aeg teeb oma tööd jätkuvalt. Siiski, on sõnad ainult... Ometi mina jään ikka iseendaks! Tulgu mis tuleb... Hea ja avatud olek võidab kurja ja lollusedki...

Uue nädala

plaanid on enam - vähem paigas. Juba mõni aeg... Muidugi niikuinii tuleb ettearvamatuid olukordi ja muutusi, mida ei oskagi ette arvestada, kuid üldiselt ees on töine nädal.

Eile maalisin uue maali nö ühe hingetõmbega. Täna hommikul vaatasin töö üle - päris kihvt. Võib - olla mõni pintslitõmme veel ning ongi maal valmis.
Kaua aega pole ma suutnud nii kiiresti maalida ega joonistada miskit head. Sedasi, et panedki värve õigesti lõuendile või tõmbad pliiatsijooni paberile ning tajudki, et pildil ongi kõik nii nagu peabki olema :)
Kuid mitu poolikut tööd on vaja lõppetada. Niisiis, tööd jätkub värvidega.

See nädal on ka projekti kirjutamis nädal. Ei oota seekord taotlusvooru tähtaja viimaseid minuteid :P Esitaks projekti vähemasti paar päeva enne viimaseid minuteid.
Homme vallamajjagi projekti arutama...

Veel soovin teha 10 teist asja, mida olen koguaeg edasi lükkanud :) Pean ka jamadega tegelema, kuid küll kõik saab korda ning tulevad uued probleemid.
Sellest olen veendunud :D

Ja veel pean otsima veel uut isikliku abistajat. Olen kohtunud mitme tüdrukuga, kes soovisid ia tööd. Kuid neile kõikidele tulid suveks teised plaanid... Ehk sügisest, kui mul ongi siis vabu töökohti, on head ja asjalikud isiklikud abistajad olemas.
Praegu on hea aga, kui leian ühe isikliku abistaja.

Superlux

Lõpuks ometi sai veevärk korda :) Tänu Alarile :) Poolteist pesin nõusid. Kuivatusrest kuhjaga puhtaid nõusid täis. Homme jätkan nõudepesu. Samuti pesu pesemist, mida on ka veel hunnik, kuigi täna sai suure masina täie pestud...
Mulle meeldivad sellised kodused laupäevad :)

Palun andke kannatust !

Paaalun andke mulle tõesõna kannatust ! Ehk siis - KAUA võib nii olla, et kui üks asi hakkab jsutkui sujuma, siis sajab kuskilt mujalt mingi "pammpõuk" kaela... See ON nagu kellegi kuri käsi, mis viimasel ajal minu elus toimetab.

Kuid küllap "head" võidavad jälle :) Mul on ju selles vallas rikkalikult kogemusi :) Lihtsalt mõnel hetkel ma tunnen, et enam ei taha, ei suuda, mix ma pean lollakal kombel puid ja maid jagama inimestega, kes ei saa asjadest aru, ega vist tahagi saada.

Mulle on vist nii paks nahk selga kasvanud, et võin siiski öelda, et tänane päev oli lõppkokkuvõttes üsna edukas. Kuigi praeguseks hetkeks on mul järjekordselt juhe nii koos, et hirnun ise lollakalt:P See ON märk sellest, et tibul on juhe koos, ja kõik pole päris nii OK, nagu võiks olla.

Igatahes üks hea asi tänase segase päeva lõpuks - saime ametlikest allikatest kinnituse, et meie kallis IAT-projekt peaks kõigi eelduste kohaselt ikkagi kvalifitseeruma. Nii et, läheb esitamiseks ja suureks tööks - kuigi palju tööd on juba ära tehtud. Ja kõige naljakam on see, et nagu kogu aeg, nii ikka ja jälle ja järjekordselt olen mina iseendale partner - kuigi mõtlesime väilja, et häid partnereid on meil tegelikult päris mitu veel. Aga partner annab raha, ja mina annan iseendale IAT-raha. Nali naljaks, aga tegelikult on mul hea kõhutunne, et (projekti)asjast saab asja - kuigi tohutu töö on veel ees. Vaatasime ennist üksteisele otsa ja lubasime, et kui nüüd projekt läbi läheb (ja mix ta ei peax - muidu ma EI mängi :)), siis paneme kambaga PEOjekti püsti. Sõnast "pidu",muidugi.

Lugemissoovitus kaasmõtlemiseks

Siin on Urve Palo arvamusartikkel:

http://pluss.postimees.ee/?id=443464

Lugege. Kas ei ole mõtlemapanev ja päris õige... Mul on täna endal üks ametlik töötu kodus, ja minu jaoks on ka see hästi kummaline, et riik nõuab temalt rangelt aru kõigi majanduskulude kohta, kuigi kõik arved tulevad minu kui korteriomaniku nimele. Et kui vanem täisealist töötut last toetab, siis tal nagu polegi vaja tööle minna, ja endale isiklikku sissetulekut tekitada, või kuis ? Huvitav-huvitav...

See on ju absoluutne motivatsiooni äravõtmine - või mis teie arvate ?

Nii- nii, arvan, et elu kingib jätkuvalt põnevaid hetki. Vähemasti juuniks - juuliks.

Naiteleht ajab mind taaskord taga. Mul on juba superstari tunne :P Ausalt ka! Kuigi see teadmine mu ninakesele eriti ei mõju :D Mina elan ikka iseendana edasi ning mu ninakene ei tõuse taeva poole ;) Tegelikulkt, kui nüüd tuleks Mari - Leenult mu kohta ka miskit uut, siis on ju ajastus loole päris hea Naistelehes...

Ehk õnnestub suve jooksul kaks näitust teha - Pärnus ja Muhumaal. Esialgul on mõtetes ja läbirääkimisel tasandil.

Möllu jagub igasse päeva !!!

Nii head kui halvemat möllu. Igatsen praegu kõige rohkem veetoru korda ning korras elamist ja värvide töötamis saamist...

Küll saab see igatsus teoks... :)

Täna sai mulle selgeks, et kauaoodatud nö. IAT-projekt - KUI ta ka rahastatud saab - on suhteliselt pisikene projekt minu valitud teel. Kindlasti ta aitaks mõnikümmend kuud elu edasi elada. Et ma ei peaks mõtlema 101 asja peale, vaid võiksin piirduda 100-ga :) Küllap 2014. aastal saab ka kuidagi elatud, kui just täna ja praegu hakata selles suunas liigutama.

Käisin Innove hoolekandemeetme infopäeval. Kahju on sellest, et tegelikku sihtgruppi esindasin mina üksi, kes ma tõepoolest IAT-d vajan, et ise tööd teha ja ka teisi tööle aidata. Ntx kasvõi LEEPÜ kui praktikakoha esindajana, nõustaja ehk aitajana, jne. Kuidagi hästi kurb tunne jäi, et taaskord otsustab keegi teine selle üle, mida meie vajame. Kõik on ju OK, väga hea, kui toetavad teenused kasvavad ja arenevad, aga...

Mina ja meie LEEPÜ usume küll, et see projekt saab raha, ja meie näeme temaga 3 aastat higi ja vaeva edasi. Ja kui ei lähegi läbi, no OK siis - siis näeme edasi higi ja vaeva sellega, et üles leida kabinetiuks, kust sisse marssida ja öelda, et "See on meie jaoks ELUKÜSIMUS !!!"

See olen ju MINA :)

Hetk

Üksainus hetk. Ma tean ühtäkki, kes olen ja kui palju olen endast andnud. Võibolla hindan praegu ennast natuke üle. Usun, et nüüd ei saa blogi lugejad üldse aru, mida silmas pean. Ütleme nii, et väga kummalises kohas (Kaubamaja parklas) elada on uhke ja hää. Oh ei, ei olnud ühtegi kriisimomenti, et mõni auto oleks selga sõitnud. Mitte midagi õieti ei toimunudki. Ja ometi toimus NII krdi (või jumala) palju - ise ka ei tea...

Ausalt öeldes tahaks lihtsalt karjuda. Karjuda ennast välja. Ja ometi olen kõik karjumised juba endast välja karjunud. Niisiis läksin lihtsalt Toidumaailma, ostsin iseendale "Printsessi" tordilõigu ja läksin tööle.

Töö juures imestasin iseenda üle. Suutsin olla algaja nõustaja kohta suht professionaalne. Endal sees veri kees. Täpselt selline tunne mul oli - ja on muide siiamaani.

Aga elu läheb edasi.

Armastus jääb nii või naa kestma - kuigi ...

Akna taga jälle vihmasabin. Oli küll suht ärakeeranud päev, mul oli vist juhe nii koos, et ajasin ainult lollusi suust välja :P Aga neil päevil olen siiski hästi palju ka LEEPÜga tegelenud - see meeldib mulle. Usun, et MTÜ töö läheb pikapeale käima. Praegu tundub küll, et selleks on paremad eeldused, kui kunagi enne. Muide, lisaks muule on LEEPÜ juba 5-aastane. Päris suur laps teine :) Ja olen suht kindel, et augustis, registreerimise aastapäeval, läheb tordisöömiseks:)

Ma ei ole peaaegu nädal aega koju saanud, ja vähemalt kaks päeva jõlgun veel linnas. Kodus on jätkuvalt kevadine üleujutus (kui peakraan lahti keerata) :P Kuigi, ausalt öeldes POLE enam väga naljakas. Aga nohh, loodame parimat - st et asi saab peagi VÄGA korda, ja ehk pääsen ilma kindlustusega jamamata, kes nagunii leiab 101 põhjust kindlustusraha mitte välja käia, nt et teie oma süü, ja mida iganes. Tõesta siis, et sa kaamel pole. Katastroofi likvideerimiseks olla vaja mingeid spetsiifilisi tange, mis olla jube kallid ja mida ehk homme saab päris santehniku käest küsida. Nii et, asi justkui ikka edeneb.

Nii minulik - kõik võtab aega, ja lõpuks saab ikkagi kõik korda :)

Oh seda elu-elukest :) :P

Järgmise aasta eurolaulul osalemine jääb vist ära. Aga mix ka mitte Bakuusse minna :D. Tegelt oli üsna hea armas laulukene. Kuigi, Eesti tulemust nagu ei osanud oodata. Elu teeb nalja !!!

Elu teeb tõesti nalja. Kõike, mis on mulle selle nädala jooksul pähe sadanud, ei blogiks vist ilmaski. Vähemalt pooli asju sellest. Aga elu teeb tõeliselt veidraid keerdkäike. Või on siis see koht, et neil läbielamistel peab mingigi mõte ja positiivne tagajärg olema. Iga raskus on millekski hea olnud. Ja tuleb välja, et ma polegi maailma kõige hullem inimene, kes mitte kedagi ei salli ega oma ninaotsast kaugemale ei näe :P

Elame-näeme, mis keerdkäigud elul VEEL varuks on. Igal juhul toimub huvitavaid asju - ka positiivses mõttes, arvan !

Eile avastasin, et täna on rahvusvaheline perepäev. See oli kirjutatud kalendrisse, mida lugesin WC-s :P Nii naljakas, kui see ka ei ole. Igatahes, ma ei teadnudki, või siis vähemalt ei mäletanud, et ka selline tähtpäev olemas on. Valgust ja armastust peredele :)

TT-reklaam

Peale linnaskäiku olen ikkagi paar tundi asjalikult tööd teinud. Juba pikemat aega mõtlesin (ja mitmelt poolt ka soovitati) ennast nõustaja ning koolitajana reklaamima hakata. See siin on esimene samm eduka karjääri poole. Ennast on hästi nõme kiita, aga ega vist päris ilma ei saa ka;)

Niisiis võite esimest korda kohe, siin ja praegu minu reklaami lugeda - ja olen valmis teid vastu võtma. Kohe ja praegu, kui vaja :)

Tiia tööreklaam ehk TT-reklaam :)

Olen Tiia. Sündisin küünlakuul 1967 Tartus. Olen põline Tartumaa elanik. Õppisin Tartu Riiklikus Ülikoolis psühholoogiat ja eripedagoogikat, kuid õpingud jäid lõpetamata (puudus isikliku abistaja teenus).

Kuna olen aastaid soovinud oma teadmisi ja elukogemust jagada, siis olen otsustanud hakata tööle nõustaja ning koolitajana, mis on olnud minu eluaegseks sooviks ja millist tegevust olen ka juba alustanud. Tänaseks olen läbinud psühhodraama koolituse Psühhodraama Instituudi (vana nimega Rootsi Moreno Instituudi) juures, saanud assistendi tunnistuse ja soovin õpinguid jätkata ning selles valdkonnas tegutseda, et iseenda ja oma kogemuste kaudu aidata teisi. Olen juba leidnud toetajaid olemasolevate klientide ja kolleegide hulgast, kes usuvad minusse kui võimekasse nõustajasse.

Olen ema ja vanaema. Pean emaksolemist üheks kõige olulisemaks ülesandeks, mida mul on elus õnnestunud täita. Olen ilus, ülitark ja parajalt paks vaba naine oma parimates aastates. Pean ennast hästi soojaks, kannatlikuks ja rõõmsameelseks inimeseks. Olen avatud kõigele uuele (ja ka vanale :)) Oskan naljast lugu pidada. Minu parim omadus on enda meelest andestamine. “Nõustamise” asemel kasutaksin parema meelega sõna “aitamine”, seega ma AITAN neid abivajajaid, kes tunnevad, et nad tahavad kõige enne ise ennast aidata. See tähendab, kellel on rõõmud ja mured, nagu tavalistel inimestel ikka. Tihtipeale võivad ju ka rõõmud jääda välja elamata. Väljaelamata rõõmust võivad saada ränkrasked probleemid, kuna inimene ei julge enam iseendaga kohtuda, ammugi mitte teistega suhelda ja kohtuda.

Minu abivajajad võivad olla nii puueteta, kui puuetega inimesed. Minu jaoks ei ole oluline nende füüsiline seisund, vaid ma püüan mõista igat inimest nende hinge kaudu. Samas võin ma toetada ka puuetega laste vanemaid. Arvan, et suudan neid julgustada nägema ka puuetega lapses ennekõike LAST, kelle ülesandeks on kasvada ja areneda iseseisvaks inimeseks. Hea meelega aitan ka noori inimesi.

Teen oma aitamistunde psühhodraama meetodil, kasutades igasuguseid sümboleid, rollivahetusi, joonistamist-kirjutamist, jm. Minu aitamistundide üks eripära on see, et minu kõrval võib olla isiklik abistaja, kuna mul on häälduspuue, ja esimesel korral võib olla natuke raske minust aru saada. Kuid pikema koostöö puhul usutavasti üksteisemõistmine paraneb, ja vajadus isikliku abistaja järele kaob ära.

Minu aitamisteenuse hind on praegu 10 EUR/tund, kuid alati on võimalik läbi rääkida. Kuna mul ei ole hetkel veel oma vastuvõturuume, siis olen nõus kõikjale Eestimaale kohale tulema. Ka kohtuma abivajajatega, kes võibolla ei saagi kodunt välja. Kuigi olen veendunud, et selleks ON alati võimalus olemas. Pealegi pole abivajaja oma kodu aitajaga kohtumiseks just see kõige parem koht.

Kui soovite mind kutsuda läbi viima ka pikemaid koolitusi või gruppe, siis võite julgesti minuga kontakti võtta e-maili aadressil: tiia@lux.ee, või mobiilil: 5529317. Sama kehtib ka individuaalvastuvõtu kohta.

Rõõmsa kohtumiseni,

Teie Tiia

• Tunnen Tiiat umbes 6 aastat. Tiia on sooja südamega ja väga selge mõtlemisega tark inimene. Tema tugevuseks on soov aidata, huumorisoon ja pidev, jätkuv õpihimu.

Kaupo Saue

OÜ Creates

• Tiia on kaasaaegne, tänapäeva asjadega kursis. Tegeleb / saab hästi läbi noortega

  Erika Taukul

• Järjepidevus, usaldusväärne, aus ja otsekohene tütarlaps :)

Ragnar Kekkoken

• Ma arvan, et Tiia on hea nõustaja sellepärast, et Tiia on väga palju erinevaid asju ise elus kogenud ja tal on olnud väga rikas elu. Oluline on oskus pöörata kõik kogetud raskused positiivseteks õpinguteks elus ja neis omandatud kogemusi nõustamistöös kasutada. Tiia on rõõmsameelne ja positiivse ellu suhtumisega, oskab hästi rääkida ja ennast väljendada nii kirjas kui suuliselt.

Anita Kurvits,

kogemusnõustaja

• Tiialt saab õppida sihikindlust ja elurõõmu!!!

Ester Väljaots

• Milline on siis koolitaja Tiia?

  Hästi hea on olla Tiia koolitustel osaleja, kuna tunnen alati, kuidas ta hoolivalt julgustab kõiki end avama ja motiveerib minema endas aina sügavamale. Koolitaja empaatilisus ja kogemused annavad turvatunde. Tiial on suurepärane oskus erinevad inimesed panna ühel lainel hingama.

Jaane Aer

• Tiia on parim!

Maarja,

klient

• Tiia on inimene, kes on kui sündinud nõustaja rolli. Tema innukus teisi aidata nõu ja jõuga, oskus kannatlikult kuulata, õigel hetkel rääkida ja vaikida, on see, mis iseloomustab üht väärt nõustajat.

  Margot Valdmets,

  Eesti viipekeele tõlk

• Psühhodraama õpperühma kaaslasena oli Tiia avatud ja otsekohene, pakkus kaaslastele tröösti ja innustavaid lugusid ning väärt vaatenurki. Meenutan toredaid õhtusi mõttevahetusi ja ühislaule.

  Uku Visnapuu,

kaaslane psühhodraama väljaõppegrupist

"On ju täna esmaspäev ?"

Täpselt sellise küsimusega tuli üks joodikuonuke meile vastu. Küllap tal oli joomaperiood, kes teab, kui kaua juba... Üleüldse on sel nädalal purjus mehed minult igasugu imelikke asju küsinud - ntx Arhitekti peatuses küsiti, kas siin ühtegi taksot ei sõida. Ja et, kus ma õieti olen :P Et kuhupoole teletorn jääb, ma oskan ainult selle järgi kohale minna. Oh seda hädakest küll :P Ja täna oli Turu tänaval see esmaspäeva-küsimus.

Alkohol teeb inimesega ikka imelikke/imelisi trikke. Nuta või naera.

Käisin täna ilma rahata šoppamas. See ongi kõige parem šoppamine - kiusatused jäävad ära :P Lihtsalt mõtled selle peale, mida tulevikus vaja on, mitte tingimata täna, siin ja praegu. Esimest korda jõudsin isegi Tartu Prismas ära käia, ja mööblipoes avastasin, et tulevikus on mul vaja osta maalimistöö jaoks just täpselt selline lauake, nagu seal nägin. Suht kallis lõbu, aga ma arvan, et heal kunstnikul võivad ikka head töövahendid ka olla :)

Jah, praegu mu maalimistöö seisab, kuna ma ei saa jalgu pesta. Saagu pihta, kes saab :P Ja pea terve selle nädala olen linnas vedelnud.

Aga täna laupäev ja eurolaul.

Muidex, üks kevadiselt ärakeeranud mõte - kas teate, kuidas sead üksteist sõimavad ? Äkki ntx inimeseloomadeks ?

Nimetu :)

Vihmasabin akna taga. Vähemalt üle talveaja pole neid helisid kuulnud - päris armas on:)

Tegelikult oli töine päev. Projekti põhjendus sai esialgsel kujul valmis ning tutvumiseks ja kritiseerimiseks laiali saadetud. Loodan ikka ja jätkuvalt, et projekt - mille taotlusvoor muidex avaneb alles esmaspäeval - läheb kõigest hoolimata paari kuu pärast käima. See lihtsalt EI SAA ju teisiti olla:)

Kes ei looda, see on lootusetu loll, exju ;)

Homme hoian varbaid, et Eesti eurolaul võidaks. Mitte et eriline eurolaulu-fänn oleksin, aga ikkagi natuke uhke tunne olex. Ja mix ei võix järgmise aasta Eurolaul Tartus olla :P Nagu Marko Reikop arvas, et Eestis on konkurentsivõimelisi linnu päris mitu :) Ja siis polex minul ka põhjust öelda, et mina ei lähe, et nii kaugel ju. LÄHEN ja kõik.

Laatre näituse

pildid

Dilemma

oli eile ja on täna: kodu või linn, linn või kodu :D
Eile õhtul otsustasin siiski linna jääda. Vaatasime siis eurolaulu. Meeldejäävat laulu polnudki. Näis, millised laulud homme õhtul on... Igatahes homme on natu huvitavam, sest Eesti laulgi :)

Mul oli eile tegelikult kopp ees. Sellepärast olin ostutamisvõimetu, kuhu minna või mida teha...

Vee jama saab ka korda. :)

Uue isikliku abistaja otsimine käib nüüd hooga. :) Usun, et leian taas parima isikliku abistaja...

Valged liblikad lendlevad

kummalises ja pöörases maailmas :)

Jalutasin metsa vahel. Hästi palju lendles valgeid liblikaid. Ma ei tea küll, mis valge liblika nägemine kevadel tähendab, kuid Erika arvas, et ehk hästi palju kapsaid... :P:D
Nohjah, nö kapsaid ongi juba igal pool :)
Pauke lendas mulle tänagi juba üleliia palju. Lihtsalt uskumatuid ja usutavaid pauke !
Täna on mul hästi tujutu tuju hommikust saadik. Mulle ei mõju ka ilus päikeseline ilm. Kõik on kuidagi viltune. Ja siiski väga hull pole veel.

Mis saama hakkab?
Hakkab saama korda!
See on tänane ainus mõistlik mõte.

Aga maailm on jätkuvalt ära keeranud, milles on tähtsad vaid kiirus ja raha ja vahel ka kuulujutud. Kuidagi väga kurb on see...
Unustades, kui armas on noppida nurmenukke vaasi ja lihtsalt öelda (vähemasti iseenda südames): kõigele vaatamata armastust sulle...

Hull ajakene hetkel vist ees ehk küsimused iseendale

Kõik tundub hetkel häda ja viletsus. Kui hakkab miski nagu sujuma, siis miski hakkab kindlasti upputama. Sõna otseses mõttes. Köögikraan jamab umbes juba nädal, eile oli valamukapi all nagu purskkaev... Elu veeta, sest pea - veekraan on kinni keeratud. Silver püüdis eile parandada, kuid ei õnnestunud... Praegu ajan töömehi taga, kes kiiremini saaks appi tulla. Võin küll olla kannatlik, kuid on hetki, kus ei saa kannatlik olla. :) Ei saa parima soovi korralgi.
Mingit firmat appi kutsuda ei ole hetkel võimalik.

Kas naisel on ikka hea olla ja elada ilma supermeheta? Kust leida supermeest, kes oskaks absoluutselt kõike teha...

Ei, tõsiselt. Olen pisut väsinud, et pean ise teadma, mida ja kuidas teha, ja mis viga jne. Olen niigi vist mitme naise eest väljas. Ma ei suuda olla veel olla mitme mehe eestki :D
Olen sellestki veendunud, et ükski inimene, olgu ta mees või naine, ei peagi oskama ja suutma kõike.

Nii, loodan, et probleem laheneb tänase homsega. Loodetavasti leian torulukksepa.
Kõigeenne pean leidma kellegi, kes vett annab. Ei ole joogivettki. Mustade nõude virn kasvab ja kasvab...
................................................
Käis mamma. Piima tõi. Aga mõtleb ka, kust leida meest kraani jaoks... Vett sai poes. Täitsa kraanivett. Kannu. :D

Ehee, elame veel!!!

Üks päev sain meili boxi info Pereteraapia kursuse kohta. See sealt, kus öeldi mulle, et mina ei kõnni ega kõnele... Tegelikult see lõpputöö jäigi mul täiendamata, sest mu tolleaegne klient sai abi, ning protsess oli ilusti töös olemas... Mõnedele teaduslikke küsimustele ma ei vastanud kliendi jutu kaudu, sest probleem polnud seal. Kui "ülemarstid" nagu ütleb mu psühhodraama õpetaja Ruuda, poleks mõnitanud, siis oleksin kindlasti tööd paremaks kirjutanud, kuid mul kadus motivatsioon...
Nüüdki tundub, et läheks - kuid milleks... Veel suure summa eest...
Psühhodraama annab rohkem...

Lõpetan hetkel, kohe jõuab Erika siia.
Lähen vist välja. Tuulutama.

Momendil üksainus pilt

siiagi Laatrest :)



Rohkem pilte võite varsti näha mu kodukal. Praegu olen lihtsalt unine, et jälle 5 tundi laadida pilte :)

Aitäh Erikale ja Natašale, kes tegid pilte ning saatsid mulle ka :)

Emadepäevaks

IGIPÕLINE

Koduaknas kodutuli

kodutules valgus

valguses on kodusoojus

soojuses on malbus

koduarmastuses hellus

helluses on kodu hing EMA

Laatre näitusest ja...

Olen praeguseks juba kodus.
Just nüüd tehti mulle "ilus" emadepäeva kink - kõik mu hea tuju tuules. Tahaks nutta...

Aga siiski,
eile oli armas näituse avamine Laatres. Minu üllatuseks oli mu näitus Laatre Vabaajakeskusele esimene. Isegi torud seintele said vist paar päeva tagasi alles. Kohalik rahvas oli elevil, eriti Vabaajakeskuse perenaine Riina.
Riina on väga armas inimene :)
Vabaajakeskus oli vanasti kool. Erikagi oma õdedega ja vendadega on seal koolis käinud. Paar aastat tagasi tehti majale remont, nüüd Laatre küla keskus, kus jõusaalist saunani. Ja seal käivad koos nii noored kui vanad, kuid noortele on ikkagi noortekas.
Kuna homme on emadepäev, siis tähistati koos näituse avamisega emadepäevagi. Väikese kontserdiga. Paar tantsu ja laulu vanematelt daamidelt ja mulle meeldis eriti vanahärra, kes laulis. Mõned luuletused.
Kahjuks noori ei olnud kohal, sest eile oli koolis kevadpidu. Kuid hullu ehk pole, sest noortele jääb piisavalt aega mu näitust näha. Näitus on üleval mai lõpuni.

Eile sai maali "Ema pilk" alla esmakordselt mu luuletus :) Olen ammu mõelnud, et võiks teha näituse, kus maalide all oleks oma luuletusedki. Siis polekski vaja luulekogu... Oleks geniaalne ja ideaalne :P Ainult üks väike viga on - mul ei ole luuletusi nii palju nagu maale ;)

Loodan, et võitsin enda sooja olekuga taas inimeste poolehoiu. Kuigi hetkeks läksin jubedalt närvi, kui ütlesin endalt avasõnu. Miks - ma ei teagi. Võib - olla Erikal oli pärast õigus, kui arutasime omavahel, kuidas läks, et jahmusin vanematest daamidest (väga suur sorry!), sest olen pidevalt ainult noortega ja noorematega suhtelnud. Õnneks, pinges olek möödus mõne minutiga, kui tajusin, et inimesed on jälle ühel lainel minuga :)
Tegelikult oli hästi soe ja südamlik õhkkond. :)

Mu imestuseks oli üks daam, kes teadis mind, kui olin 12...17... Loomulikult mina ei tundnud teda kohe ära...
Nohjah, mine üks - kõik - kuhu, ikka leidub keegi, kes mind tunneb :D

Aitäh Erika emale, Natašale, kes imearmsalt võttis mind omas kodus vastu :)

Pildid tulevad lähipäevil.

Minule jäi meelde Riina soovitus edaspidiseks: naerata ikka armsalt. Just mu naeratus oli see, mis eilegi mõjus nii, et kartused ja asjatult kujutlevad piirid minust kadusid peaaegu kohe...

Veel hästi armas oli see, et Erikat peeti ka minu kõrval meeles. Ta tegi tõesti väga head tööd... :) Erika ise naerab, et sai Laatre peal kuulsaks tänu mulle :D Arvan, et ta on seda väärt :)

Eilsega sain energiat juurde, mis kippus taas ära kaduma, et vastupanna argimuredele ja probleemidele... :)
Küllap hommegi tuleb hea ja ilus naeratuste rohke päev :)

Olengi Laatres

Olen homseks täitsa valmis. Vist :):P
Esimene kord sai tuua maalid kohale bussiga. Õnnestus edukalt. Kuigi kodust Tartu bussijaamani aitas toimetada Margus. Aitäh, Margus! (Tean nüüd, et loed ka vahel mu blogi ;) )
Laatre peatuses oli Erika emme Nataša vastas.
Näituste juures ongi minu meelest kihvtim külg korraldamine. Nii äge on pabistada, kas kõik saab olema nii nagu ettekujutan.
Alati saab hoopis teistsugune tulemus. :)
Nii seekordki
Veel üleeilse õhtuni ma ei teadnud kellega ja kuidas maalid saavad Laatre kohale. Aga kohal nad on!!!

Pabin kestab kindlasti homse õhtuni :P'

Tänane päev oli planeeritud pisut teistmoodi, kuid pole hullu - elab üle, et mõni kohtumine ära jäi...

Kevadpäeva pildid

Riputasin Meelte päeva KOGE TAJUMATUT pilte 5 tundi!!!!! Kannatus pani taas mind proovile :P
Pilte võite näha siit :)

Kaks pildikest tööpäeva lõpuks

1. Raekojaplatsil tuli vastu 9 - 10 aastane poiss mehelikke sammudega käes RAAMAT - ta luges õhimal. :) Sellist asja ei näe eriti tihti tänapäeval, et laps loeb raamatut ning tänaval kõndides.

2. Pierre kohvikus on mul juba sümpaatia tekkinud. :);) Pierre kohvik on iseendast sümpaatne, kuid üks kelneri onu on seal eriti armas ja kihvt :) Seda hästi heas mõttes. Alati naeratab, küsib, kuidas mul läheb, teeb silma... Täna küsis, kas nägin ta koera :D Oli jah ilus kuulekas koer. Algul mõtlesin juhtkoer, sest koer lammas rahulikult...
Ups, kas see tähendab mida? :D:D:D
Igatahes minul ja Erikal oli tükk aega naerukihinat ning tuju läks veelgi paremaks!

Muidu oli töine päev. Hommikul nõustamistöö.õ
Siis andsin nö intevjuu magistritöö jaoks ühele Liinale. Mu tutvusringis on nüüd neli Liinat :) Varemat ei tundnud ühtegi Liina - nimelist tüdrukut.

Homme olen kodus. Teen kirjatööd. Vb ka maalin...
Ülehomme juba Laatresse sõit.

Jäägu õnnerööv ära :)

HÄID KEVADPÜHI!

Mul on mitu aega küsimus, kas on ikka õige röövida õnnetunnet puudega inimesel? Põrkan ikka ja jälle kokku röövitud õnnega... Haletseme ja keelame tavalist rõõmugi, mis on puueteta inimestel nii endast mõistetav.
Isiklikult tõsiselt ei tunne end hästi, kui keegi arvab, et ma polegi puuete pärast õnnelik. Nagu oleks õnnetundmine ülisügava puudega, sellepärast, et jalad ei kõnni, vaid on käte asemel mul.
See arvamus teeb mind tõesti õnnetuks.
See on peale surutud õnnetu tunne.

Mina ei ole kunagi viitsinud oma puudele õnnetult või haletsevalt mõelda. Mul pole selleks aegagi jäänud... Mind kasvatatud juba nii, et mitte kõndimine ei võta õnnetundmist ära. Ei luba viriseda päevast päeva. Elus on palju muudki, mille üle õnnelik olla, kui vaid kõndimine.
Just nii see ongi.
Mul on süda ja hing avatud, mitte haavatud.

Just praegu arvati fasebookis, et mul pole julgust tõele näkku vaadata, et mul on puue, mis tekitab viha... Lühidalt oli arvamus selline.
Mul on puue. Ma pole kunagi seda eitanud.
Viha puude pärast pole mul tõesti.
Olen andestanud.
Viha ei paneks mind kõndima, raskendaks mu elu veelgi. Viha on koorem, mis ei laseks rõõmul hinge voolada.
Andestus teeb elu kergemaks.
Andestus ei lase kibestusel hinge pugeda.

Elu ei käi ümber minu. Minu elu käib küll ümber minu. Igaühe elu käib ümber tema. Ise asi, kuidas keegi elab oma elu. Halb on see, kui keegi ei jaksa arusaada omaenda elust, kui ta pole veel kohtunud iseendaga. Kui püüdakse enda eest põgeneda...
Nii kerge on ju teiste eest otsustada, kuid tihti tuleb võõrale otsus täpselt selline nagu otsustaja endale teeks.
See on kurb.
Mina ei soovi kellegile sellist rasket elu nagu mul on olnud. Ka vihavaenlaselegi. Ma ei soovi kellegile öid nutta, et siis jälle naeratada... Ammugi ei soovi, et armastus sureks vägivalda, et mõista, mis on eluväärtus...
Ma ei suuda soovida halba ega kurjust. Seda on niikuinii liigpalju...

Inimene ei suuda koguaeg õnnelik olla. Kole oleks, kui inimene oleks pidevas õnneseisundis. Siis muutuks õnnetunne harjumuspäraseks - ja ta ei tunnegi enam õnne.
Samas inimene ei suuda ka pidevalt kurb olla. Siis on võimalus langeda drepeka, mille ulatus võib olla ettearvamatu... või hakata taas rõõmukilde otsima.
Mina pole koguaeg õnnelik.
Luban endale tihti nukrust.
Ma olen vahel nõrk, ja ei varjagi enam seda.

Tänan Jumalat südamest järjest enam, et on andnud mulle seesuguse keerulise ja samas õnnetunde nagu on. Kergemat elu ma ei soovi. Keegi teine olla ma ei soovi.

See pikk blogimine pole mõeldud moraaliks mitte kellegile või norinaks. EI, seda kindlasti mitte. Lihtsalt loodan, et ehk pani kedagi kaasa mõtlema...