on tänuvõlg.
Vahetevahel võtab lõpmatud suured "tagasimaksed".
Jäin mõtlema, kui kellegile öeldakse, et hoolimise eest ollakse nüüd tänuvõlgu, mille hind on summades, kes teab kui suur, siis, kas see oligi siiras hoolimine... Minu meelest, tänuvõlg on siiski nähtamatu, arvuta tajutav rõõmu vastuandev tunne. Rohkem ja muud see ei saa olla.
7 kommentaari:
Nii on...
tänuvõlg on see, mis on meeles ja sageli on saajal rohkem meeles, kui andjal. Seda rahasse ümber arvutamine on äri. Hoolimine on see, kui saad loota inimestele ja see hoolimine on vastastikkune.
:) mmhh...,
Tiia, just - saajal on alati see meeles, aga ümber arvutamine rahasse võib hoopis hoolimissuhte tappa...
Mina olen ka Tiiaga nõus, et just saajal on see meeles. Kui on andjal, siis see pole hoolimine, vaid ma isegi ei oska öelda, mis asi...
Minu meelest positiivne on see võlg siis, kui paneb ka saajat ennast enam teistest hoolima, sest headus kasvatab ikka headust ju :)
Me, siin väikeses vestlusringis (köögilaua, teetassi taga) jõudsime lõpuks samnadele järeldustele.
See on rahustav.
Kuid kuidagi kurb, et on neidi, kes nii ei mõtle ja kellele ei jõua kõik see kohele...
Tundub,et sul endal on taoline negatiivsusesse kalduv kogemus...?Aga mul tuli kohe meelde,kuidas minu sugulane mulle midagi pärandades hakkas varakult rääkima,mis see kõik t e g e l i k u l t tähendab,kusjuures sõdisin pärandusele vastu kuis jaksasin...Ei ma pääsenud sellest ega "tänuvõlast"!:D
Ei, mul isiklikult endal praegu õnneks päris kogemust ei ole..
Aga mul eluaegne tänuvõlg, mille suuruses olevat 2 autot + maja - see "nõue" on küll vaid sõnades olnud... aastaid tagasi...
Usun siiralt, et selle "nõue" on mul muuga mitme kordselt tasutud ;) ja kindlasti tasun aina edasi, kuid mitte materiaalselt... :)
Postita kommentaar