Laupäev laupäeva moodi

Toimetasin.
Koristasin.
Arutasin Merikesega lillede ümberistutamist. See ei ole küll isikliku abistaja tööülesanne minuga arutada kuidas - millal - miks teha, kuid on nii, et igaühele sobib iseasi paremini teha ja on asju, mis meeldib teha ühele rohkem ning teisele vähem. Ausalt öeldes, ega ükski isiklik abistaja ei ole kunagi midagi minu eest ära teinud. Arutame igasuguseid asju aga küll. Sest see töö on siiski niivõrd lähedane...
Käisin dshussi all.
Tegin süüa. Ma ei usu, et söök, mida täna tegin, paljud ongi söönud ;) Nimelt mannapuder maasingikastmega. Mamma toit. Esimene kord umbes 30 a tagasi mamma pool olles pidin algul oksele hakkama, kui mamma tegi. Mannapuder on ju magustoit! Ja siis sõin kolm taldrekut... :D
Kindlasti peab olema maasink. Poe sink pole siin üldse hea.
Pesin pesu.
Rohkem ei jõudnudki miskit teha.
Vaatasin veel postkaste. Paar "armastuskirja" leidsin ka :) Viimasel ajal on vähe kirju. Peamiselt tulevad valimistega seotud e-kirjad ja neid ikka jätkub. Kuulun sotside ridadesse, kuid olen mõistnud, et mina poliitikuks ei sobi... Ihiii!
Külalisi ei käinud.
Isegi mitte ühtki patsi ei käinud ukse taga. Muidu käivad patsid suitsu tahtmas. Täna pole ju mõtet tulla. Mul niikuinii suitsu pole. Ja kui olekski, siis neile MINA vaevalt annaksin :P
Praegu "Õnne". Silmanurgast vaatan. Vaatan ka eurolaulu ka. Lemmikut mul pole. Sellest on pisut kahjugi. Pinge jääb ära. Ei ela ju nii kaasa lemmiklaulu pingeta.

Laupäev missugune!

Veel. Tibu helistas ise mulle :D Nii armas! Küllap sai kogemata mobiili kätte ja mobiilist mu numbrigi kogemata... :D:D:D

Mida veel päevast tahta!!!

Üksinda kodus :P

Olen täna õhtul ja öösel üle mitme - mitme nädala üksi. Onu Silver läks hommiku vara sünnadele. Ida - Virumaale.

Täna saab väikemees 1. aastaseks. :) Küll aeg lendab. Lapselapsega lendab aeg veel kiiremini kui enda lastega... Tundub nii küll.
Jah, meil on veebruaris sünnipäev sünnipäeva otsa! Hästi vahva ju!

Täna on siis mu kallike ainult minu päralt. Saan teha segamatult vajalikke asju edaspidiste tegevuste jaoks. Mul on mõned soovid ja plaanid, mida soovin lähiajal teoks teha. Usun, et sel kevadel tulevad vahvad ja põnevad tegemised. Võiks ju mõelda, et mu elus on praegugi sajad tegemised, kuid... Mulle tundub, et süsteemi vaja ja konkreetsut ja rohkem järjepidevust... Ja kindlasti jään üksikuks hääleks nagu siiani. Ma ei ütleks, et üksik hääl kõrbes. Seda ma ei ole. Sest mul on siiski toetajate ja sõprade ring ümber. Kuid tegija olen ikkagi mina ise!
Isepäine olen ma ka :P

NB! Kaagvere Erikooli ees on veel tänagi jõulupuu tuledes !!! Nagu eelmisel aastal säras sama kuusepuu kevadeni...

On möödunud kaks toredat sünnipäeva - enda ja Eestimaa :)

Täna jäi üks tere ütlemata. Mellistes, spordihoones. Valla Iseseisvus aastapäeva üritusel. Ma ei leidnud õiget hetke teretamiseks.
Mul on väga paha tunne seepärast.

Väga väga kurb... mis Haapsalus juhtus...

Selle talve esimene nädal saab mõne tunni pärast otsa, kus ei astunud ma sammugi õue.
Külm on...
Raha ka on olematu hetkel...
Tegelikult vahet ju pole. Minu jaoks on olnud selle talve väljas käimine super hea :)
Ongi hea aeg maha võtta. Korraks. Nädalakski :)
Külma ma ei kardagi. Köögiaknal on niikuinii jää :D Elamine on niivõrd rõske, et... Aga varsti kevad !

Eile alustasin uut maali.

Puhas vesi!!!

Jätsin ööseks vee jooksma. Külmumise ohu pärast. Sätisin nõudepesusvammi veenire alla, et tuppa ei kostaks nii hästi. Mind segab magades igasugune häiriv helin... ja veesolinaga ei ole ma eriti harjunud, kuigi mõni aeg köögikraan "jooksis", et kohe aitas. (Nüüd uus kraan.) Hommikul läksin vett kinni panema ja jahmatasin: sinine svamm oli pruun. Rooste vesi!!!

Ja siis imestan veel, et miks valamu on alailma rooste joonte ja plekkidega... Miks kohvimasin ja veekeetja vajavad iga nädal äädikaloputust...

Ma tean ammu, et vesi pole puhas, kuid sellist asja, et svamm muudab värvi...

Hommik kohvita on nagu hommik suitsuta.
Arvan ma.
Üle mitme aja ei olnud mul kodus kohvi. Mitte ühtki raasu ega puru...
Närvi ajas.
Seda enam, et minu kallike on veidi viiruses ... Peab teda tohterdama pisut...

20 aastat

olen olnud praegusest hetkest ema! :)

Uskuge, ma ei vahetaks seda hetke 20 aastat tagasi ega 20 aastat täis rõõme ja valu mitte millegi vastu :)

Loodan vaid, et mu tütargi mõistab seda... :)

"Tarkus tarviline vara - õpi hoolega"
Sellise lause leidsin täna oma esimesest kuke - aabitsast. Kuupäevaga 1. september 1976.
Koristasin raamaturiiulit. Sätisin raamatud süsteemi. Kasti täie raamatuid annan vist kuhugile taaslugemisele :) Prügikasti ei viska. Sest kirjanikud on kunagi higi ja vaeva näinud - ka nõuka ajal. Kuigi palju on välismaa kirjanikke ja nende raamatuid.

Õpin aga pidevalt edasi... :P Ja vahetevahel on ikka tunne, et mitte midagi ei tea ega oska!

Põrandaküte lõpuks

dšusiruumis!!!
Ainult aasta ja üks kuu ootasin, kui saab elektrivool põranda alla :P

Täna tehti veel põrandaküte panemisega üllatus sünnaks! :)

Remond ikka läheb samm - sammult edasi... Tänan selles nii iseend kui teisi, kes soovivad ükskord remondi lõppu näha!

Kardan vaid, et lõppu polegi... :D

MINU ELU ON MINU OMA

Tean seda ammu. Vahel kipub aind ununema: minu elu on minu oma. Aga on ju ja unustada seda tõsiasja ei tohiks ealeski.

Lugesin "Karjääri ja õigete valikute feng shui´t". Tuletasin nagu iseendale meelde, et karjääri ja valikute tegemisel on inimene tervik. Seda hõlmavad kõik eluvaldkonnad. Üllatusin siiski, sest isegi peeglid kodus ja töökohas. Võib - olla olengi eluaeg soovinud sellepärast peegleid, et teha valikuid... Peeglita nagu puudub miski... Peegel tasakaalustab puuduvat ruumi...
Ja viirukid ja veel sajad pisi - igapäevased asjakesed, mida vaevalt seome karjääri ja õigete valikute tegemisel.

Siin, blogi lehel on mul akvaarium, mida mul kodus küll pole, kuid mis omab kasvavat ja rohkemat energiat ja tasakaalustavat toimet. Ei mingit tähtkuju, vaid feng shui ravivahend.

Naljakas.
Ometi usun, et mingi tõde neis feng shui ravivahendides on. Ka karjääri ja õigete valikute tegemisel.
Ja mina olen kõik oma ellu mitteteadlikult valinud. On lihtsalt sobinud kuidagi minuga kokku...
Aga juhused? Vaevalt...

Nüüd tuleb aina edasi püüelda - täna ja praegu. Teha valikuid, mida olen ammu - ammu soovinud ja ikka kartnud, et ehk keegi naerab mind välja... Hirmul nüüd nimi. Seljatasin sellegi hirmu.

Enda poolt soovitan, olge iseendaga suurim sõber, siis on palju sõpru teie ümber!
Usun seda.

Hea sõbrale

on avatud mu hing ja perekonnaring...

Leopoldi laul meenus.

Head sõbrapäeva!

Minust ja minu plaanidest

Mina olevat väga paha inimene. Paluti kirjutada tõetruult, milline tegelikult olen... Nohjah, mina ise usun siiralt, et olengi selline nagu olen. Ma ei saa olla ei parem ega halvem. Tean endast nii häid kui halbu jooni.

Kui rääkides tõemeeli, siis on uus nädal loodetavasti hästi asjalik. Usun, et lõpuks saab dšusiruumile põrandaküte ning mõtlen pingsalt nõutamisele ja koolitustele st soovin mtü käima lükkada...

Arvan, et ükskõik milline ma ka ei oleks, olen suht vanakene juba (:P) , et kõiki plaane aina edasi lükkada. :)

Pärnu vallutatudki :)
Pärnu vallutusretk oli käkitegu võrreldes umbes 150 m Tartu Võru tänava lumise lõikuga, mis on Sõbra keskuse, Maxima ees. Selle talve kõige jubedam läbipääsemine. Aga siiski jäime Erikaga püsti ja ellu! Mõlemad hoidsime jõuga tasakaalu, et mitte ratastool lumme ümber ei kukkuks. Üle tee oli normaalne läbipääsetav kõnnitee, kuid nägime liiga hilja... Ei saanud tagasigi minna...

Natukene teistsugune reede õhtu - olen nimelt Erikal külas.
Erika koduke meenutab mulle mu kunagist Ravila tn kodu. Sama süsteemiga korter. Olen sõnatu - kuigi see on hoopis teises linna otsas ja hoopis teine kodu. Aga mingi nostalgia tuli peale. Aga homme hommikul tõmbame Pärnu!

Kõik tänaseks, läheme pannkoogitama.

Käisin endise isikliku abistaja Helena Läksi luulekogu "Helena läks" esitlusel. Genklubis. Helenale on esimene luulekogu. Lahe, mõtlema panev ja noorte pärane :D
Mul on loovad isiklikud abistajad!!! Ma arvan, teistsuguste inimestega lihtsalt puuduks klapp. Kõik abistajad on olnud ja on omamoodi loovad ja loojad :) Täna jäin just sellele mõtlema... loovus on meil ühine nimetaja.

Helena luulekogu lugedes teadke, et ta oli kunagi mu hea abistaja :D

Helena oli mu kõrval ka kurvemal hetkel, kui sain papa surma sõnumi... Ta tegi kõik, et mina end rahulikumalt tunneksin... Samas on olnud meil koos ka väga naljakaid sündmusi ja olukordi...

Veel mõistsin täna taaskord, kui tähtis on mtü-l hea raamatupidaja. Koolitustel on alati rääkitud raamatupidaja tähtsusest ja koostöö sujuvusest. On rõhutatud, et head raamatupidajat on leida raske. Meie mtü-l on see nüüdseks õnnestunud :)

Ups! Bussijuhidki tervitavad mind tänaval!!! Okei, tervitus oli bussijaama ees, ta lihtsalt kõndis minust mööda... Teretasin vastu.

Jah, mulle sobivad hästi tumedad juuksed. Olen selles jätkuvad veendunud ;)

Elul on aga tasakaal. Miski on hea, miski halb...
Veelkord hoiatus kõigidele: ärge usaldage interneti tuttavaid, keda pole ihu silmaga näinud. Kui tekibki lahkheli, siis on võimalik, et ka siis ei taheta kohtuda, et rääkida rahulikult asjad läbi... Täpselt selline olukord on mul praegu. Ma ei tea, kas olen rumal või mis, kuid minu arusaamised on, et e-kirjad ja tava kirjad ei ole siiski need, mis kohtumised :)
Kuid tuleb, mis tuleb... :) Usun siiski, et kõik halvad asjad lõppevad heaga :) Peab lihtsalt uskuma...

Head uudised

Mõned minutid netis ning mõned mured ongi kadunud - hurraa!

Ma ei hakka blogima ükshaaval, mis mured need olid. Minu oma süda on ülimalt rahulik ja tänulik, et lootus ei olegi veel täiesti kadunud... Vastupidi.

Kui minna veel ÜRO arvamuse juurde tagasi, mitte norival toonil, siis on ikka... (pehmelt öeldes) hale seis Eestis... Palju on neid, kes suudaksid iseendale lisa iat pakkuda nagu mina? Üks ... kaks ... kolm... Arvan, et rohkem küll mitte. Ja siiski, usun, kordi rohkem on neid puudega inimesi, kes suudaks iat toetusel tööl käia ja end väärtustada ühiskonnas.
Mina olen hetkel nõus maksudega tagasi andma Eestile selle, mille annab mulle. Sest olen ju mtü kaudu tööandja isikliku vahenditega. Nagu toetan meie sotsiaalsüsteemi. Olgugi, et iseenda iseseisvuse ja eluväärtuste nimel. Ja ma ei kahetse seda. Siiski olukord on üheltpoolt ausalt öeldes jabur! Teisalt on ainus võimalus niiviisi iseend aidata ja normaalselt sajaga edasi elada. Sest olen juba parimates aastates naine, tahaksin siin maailmas veel ühte - koma teist ära teha! :P:)
Aga kõik ei ole nii hakkajad.
Ja ei peagi olemagi.

Muide, mõtlen hoogsalt enda visioonile. Esimene variant tuli selline: Iseenda kaudu aidata teisi . Arvatavasti mõtlen edasi, kuid mingi taoline visioon jääbki. Usun, et selline visioon on mind saatnud juba sünnist saadik... kui hästi järele mõelda ja tunnistada ... :)

Päevalehes on mõtlema panev artikkel.

Ma ei soovikski kommida...

Laupäeval võib mind ehk leida lõpuks taas Pärnus :) Teeme Erika ja Kareliga lumise sõbrapäeva ralli :D

See nädal on suht töine. Täna sai mitu asja korda aetud - tulemeid on näha usutavasti lähitulevikus.

Koristasin niiti - nõelte sahtlit.
Lõpuks, Erika naeris: "Tundub nagu oled suur õmbleja iga päev" Sahtli põhi oli paksult nõelu täis.
Ma ei ole aga aastaid midagi õmblenud. Pole vajadustki.

Kanal2 näitas täna käteta naist, kes tegi vaipe ja kõike muudki. Maalis ka. Kuigi ta sai kõndida ka, seepärast pliit tundus olema tava kõrgusel... Muide, ta oli õpetaja...

Miks siis mina ei saa hakata päris koolitajaks lõppude lõpuks?

Kes mind keelab!!!

Mitte keegi. :)

Tartu tänavatel on kevade märke - hurraa :) Juba psüühiliselt on talv väsitanud, rääkimata füüsiliselt. Toppi riidesse ja pääse läbi lume / jää...

Igatahes unistan kuumast ilmast :)

Zeppelini "Sulemehe" müüja saab minu kõnest väga hästi aru :) Kogesin täna ostes. Nii kaua kuni tema seal müüb, on see mu lemmikpood.
Muide, ta ütleb mulle vastu tuleski juba "tere". Armas ju!

Meil, siin Kaagveres põles pood. Täna öösel, vist kella 3 ajal...

Mind end hämmastab, et ma ei kuulnud mitte midagi või... olen harjunud juba, et maja ees on öösiti möll noorte meeste poolt... Lihtsalt lülitan end segavast välja. Nii tegelikult ei võiks harjuda...
Magama läksin umbes 2 ajal ning siis oli purjus kamp veel õues...

Aga jah, kurb uudis oli hommikul küll. Eriti arvatavasti vana memmedele, kes peavad mõned nädalad poeta toime tulema... :(

Pood on muide minu majas, teises trepikojas...

Jään ISEENDAKS

- on mul aastaplaanis, mis on kirjutatud A4-le pastakaga, lõpus kirjas. Võimalik, et oleksin pidanud kirjutama need kaks sõna - jään iseendaks - hoopiski lehe ülaservale. Punaselt või vähemasti paksult.

Ikka jälle põrkan kokku inimestega, kes tuletavad heaga meelde mulle jääda iseendaks. Tihti mõtlen teistele, kas minu käitumine nii või naa, on teistele hea. Mõtlen, et ehk olengi egoist... Eksin vist. Olen siiani olnud mina ise - ja järsku just seepärast olengi nii kaugele jõudnud nagu olen...
Tean isegi, et edasiminek sõltub iseendas. Teised saavad/võivad aidata ja toetada... Teiste soovide järgi tehes võib hoopis vastupidise tulemi saavutada ja endale jääb märk, et näed siiski ei teinud õieti...

Filosoofia...
Ehh, ei ole.
Elukogemus pigem, millele edaspidi toetuda ning aina edasi minna...

Sain emailile kassi ehk jänese aastaks lubadused...

Sellel aastal luban, et
kardan vähem ja loodan rohkem,
söön vähem ja mälun rohkem,
halan vähem ja hingan rohkem,
räägin vähem ja ütlen rohkem,
kritiseerin vähem ja kiidan rohkem,
vihkan vähem ja armastan rohkem,
sõidan autoga vähem ja jalutan rohkem,
joon vähem ja degutseerin rohkem,
töötan vähem ja teenin rohkem - siis tulevadki kõik head asjad minu juurde...

Ning lisaks mõned soovitused ja postulaadid algavaks aastaks:
- Tänane töö lükka ülehomseks ja sul on kaks vaba päeva
- Kui töö valmistub raskusi, lase seda teistel teha!
- Suur puhkus pole kedagi hauda viinud.
- Kui sul tekib tööisu, istu ja oota - ehk läheb üle.
- Elu on kurb - palk ajab naerma.

Minultki HEAD KASSI / JÄNESE AASTAT!

Kui mahti saan, siis kirjutan sellestki, kuidas olen nüüd päris tööandja. Õigemini mtü LEEPÜ... Ainult hetkel rahastan poolt IAT-t ise... Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi peab ju saama :)

Uus maal

TIBUD PEOS On ju minulik ehk Tiiatibulik idee... ::)) Või nagu Märt arvas maali nähes: täpselt nagu sina, kes usub, et oled väikene siin maailmas...

Maalinud olen seda maali novembrist... Tegelikult minu lemmik maal ei ole, sest mulle üks koht ei meeldi praegugi, mis ei tulnud kuidagi välja...

Pisike soov

üheks selle kuu päevaks st sünnipäevaks :) Mõtlesin kaua, kas julgen soovida... Kes soovib mulle kinkida midagi, siis palun vaid kalli või raha :) Sest mõtlen, et nänn võib ju olla, kuid vajan hetkel nt uut korralikku tolmuimejat ja mitmeid muid asju hetkel.

Parim kink on aga siiski KALLI :)

Ilusat veebruari!

Mõtlen ja mõtlen - küll ma mõtlen :) Lähiajal blogin ka, mida välja mõtlesin :)

Suurele ringile küsimus: mis tähendab Kaagvere noorte keeles kõõl :) Meil kodus on olnd kuu hästi palju kõõlust juttu. Need, kes juba teavad kõõlu, palun vaikige vastust :D