Üks vana nali

See oli oktoobrikuu öösel, kui üks poiss "põgenes" Soomest ilma töötasu ja kõige muuta. Mina olin Silveriga mobiilitsi kontaktis. Oli kokkulepe, et kui ta Eestisse jõuab, siis annab endast märku. Saatiski sõnumi, et "olen Eesti mandril" (Noormehel on ilmselt geograafiast omad arusaamad!!!) , ja meie Maarjaga saatsime suures õnneähmis sõnumi: "Väga hea, valvaku sind kõik inglid". Paraku läks sõnum esimesel katsel valele aadressile - turvafirmasse, kust tuli hetke pärast mornil toonil kõne, et "kuhu te enda arust selle sõnumi saatsite ???" Seletasime, et see pidi minema Silveri-nimelisele noormehele, kelle number telefoniraamatus kogemata just enne nende oma. Selle peale vastati, et "OK, pole hullu".

Me Maarjaga naerame ja mõtleme siiamaani, et mine tea, võibolla oligi turvameestele sel ööl ingleid vaja - mis siis, kui nad ka inglitesse ei usugi. Siin elus pole ju teadupärast midagi juhuslikku:)