Ongi uusaasta taas võtnud argipäevanäo.

On küll täna puhkepäev. Aasta teine laupäev. Kuid laupäev on sama näoga nagu olnud kõik tavalised laupäevad, mis ei erine teistest laupäevadest kuigi palju... Viimasel ajal on mõte, et aeg on imelik küll... ja tegelikult aeg on kuidagi inimestest üle... Mulle tundub, et lõpmatult aastavahetusi vastu võtnud, kuid neid on olnud vaid 43 - kas ongi lõpmatult või palju... Samas võib mõelda ka nii, et AINULT 43 aastavahetust on olnud mu elus alles...

Kuusepuu andsin mammale tagasi. Ahju. Iga aasta on kuidagi kahju kurb jõulupuud lammutada... Püüan panna varsti kohe piltegi siia, milline jõulupuu seekord oli...

Elu läheb edasi.
Aasta on alganud hoogsalt. Loodan, et hoogne edu kestab aasta läbi. :) Eelmine aasta oli mingi paigalseis, kuigi tehtud sai siiski suht palju. Eelmise aasta jamad ja probleemid peavad lahenema sel aastal. Vähemasti osad neist :) Ebanormaalne oleks lootust anda iseendale, et ühel hetkel pole ühtegi probleemi...

Loodan, et suudan hästi palju töötada. Et kunst ja koolitust ja nõustamist palju :)
Ja psühhodraama õpingud jätkuvad iga hinna eest :)
Mul on tegelikult A4 leht aastaplaane täis.
Kõige suurem aasta soov on jääda iseendaks. Arvan, et raskem soov see!

Üks kurvem sõnum ka: mul pole sellest aasta algusest lauatelefoninumbrit. Natu minu süü ka - unustasin õigeajal maksegraafikut pikendada. Samas kahtle(si)n, kas lauakat tasubki alles hoida. Loomulikult arved tulevad ära maksa, kuid... Lauakale helistavad reklaamijad. Sõbrad ja tuttavad kasutavad mobiile ju. Isegi mamma! Mammagi muide soovitas lauakat lihtsalt kaotada, maksad arveid ilmaasjata... Mõtlen veel. Väike lootus on, et saan oma vana hea numbri tagasi, kui maksan võlasumma ära. Kas see on vajalik ongi... Võib - olla on kavalam muretseda kodune mobiil, nii igaks juhuks.
Lauatelefoni mitte olemine ei ole maailma lõpp veel!

Täna on selle aasta esimene päev, kui olen päris üksi. Üksinda kodus! Suht puhkuseks. :)