Aasta on ees... Väga head õppetunnid eelmistest aastatest tulevikku ..

Sain eile hommikul Märdilt hea teadmise, et see aasta on ka "üksteise" aasta :)

Paar sõna ISEENDA kohta, süngemas värvis... Kui see ehk polegi süngem värv, sest probleemid on olnud alati minuga kaasas. On inimesi, kes teavad minu probleeme. Sealhulgas rahamuresid. Ma usun, et neist blogida pole mõtet...
Küll mõtlen rahateemat raamatus kirjutada...

Praegu on suht keeruline olukord. Tahaksin kõikidele südamele panna, et olge ettevaatlikud kõikvõimalikesse heategudesse ja üldse rahaasjadele. Tehke lepingud või mis tahes paberid. Siis ei tule aasta kolme - nelja - viie pärast mingi ootamatus ega negatiivne üllatus. Ei tule tülli. Seda päris tõsiselt. Ja kui on võõram inimene, saage enne kindlasti kokku ning veenduge, et üksteisest mööda ei kõnele.

Kui tulebki lahkheli, siis on ehk kergem lahendust leida.

Õnneks on mul enda rahaasjades 100 %-line täpne ülevaade, ning tean, mis on ja mis ei ole. Tean oma seisu euro pealt (nii sooviksin kirjutada krooni pealt!!), mis väga hea pole veel. Kuid on olnud hullemaid aegu. Eelmine aasta esimesel poolel võtsin vastu enda sees tähtsa otsuse, mis on küll raske, kuid peab sihile viima lõpuks. Jäägu saladuseks siin, mis otsus see on. Sihile viib minu töö ja higi, mis on seotud otsusega.

Võiksin alla neelada paljugi, kuid seda, et olen koolistuste raha kerjanud vist endale - see on küll oletus. Olen koolitustele peale maksnud... Dokumendidki olemas. Mul endal võivad olla, jamad ja probleemid, kuid mitte minu mtü-s ega töös!

Veel püüan toetadada iat-t, mis on oluline, et elus püsida. Vahel õnnestub paremini, vahel halvemini. Kui ma eile selle summa kokku lõin - sain jahmatuse. Päris suur summa oli! Mul on hetkel võimalik teenust toetada, sest ma soovin veel elada ja ma ei kahetse, et olen valinud sellise valiku. Kuigi raha on kindlasti muukski vaja. Oma elu - olule. Samas isikliku abistaja olemasolu on mu peamine elu - olu. Ja seni kuni Eesti ei suuda luua tugevat sotsiaalsüsteemi, tuleb midagi muud välja mõelda, et üleüldse elus püsida. Aga see on teine probleemteema. Olen tänulik, et olen suutnud Mäksa valda ja iseend iat-ga toetada.

Ma ei tea, mis nüüd selle blogi looga võib juhtuda... Ehk saab kohtus minu enda vastu :) See oleks küll veider, kui napisõnaline pihtimus keeratakse minu vastu...

Lubati küll. Mõni päev tagasi...

Samas paluti mul blogisse kirjutada, milline ma tegelikult olen. Seda ma ka teen :) Mitte midagi kartmata. Manipuleerija olen. Kerjaja olen samuti, lausa pressin inimeselt kõik välja. Ammu tean, et olen vägivaldne - seegi mind ennast ei üllata. Olen proovida ka vanduda, selleks on vaja veel palju õppida. (Mõnikord ajab lihtsalt vanduma ning siis läheb hing rohkem täis, et ma ei oska seda teha.) Tulevikus olen asotsiaalgi... kui ei oska teisiti elada, kui välja petmisega...

Kurb.

Mind isegi ei aja naerma.

Jah, mul on mured.

Ja mul on kuulsuse mure... Ohjah, mulle meeldiks, kui ma kuulus ei oleks. Tõsiselt. Tahtmatult aga olen ning selle teadmisega tuleb leppida. Saatus vist on teinud oma valiku ning mina isegi - vastasel juhul oleksin kuskil hooldekodus koolihariduseta... Enda mina´ta... Ehk keegi annetaks mulle või õigemini hooldekodule midagi...

Oh, kui sünge...

Usun siiralt, et see praegune kujunenud olukord, on millegiks hea. Parim õppetund.

Ja selle aasta elan kindlasti edukalt ja õnnelikult üle.

Täpselt sellisena nagu olen.

Loodan , et mina ei muutu eal enam. :)

Usun, et kõik probleemid saavad heaga lahendusi, kui mitte täna - homme, kuid aja jooksul päris kindlasti.

On ju ÜKSTEISE aasta :)