Lille Majast Ahtme näituseni

Minu joonistus

Mina koos isikliku abistaja Meriliga enne näituse avamist

Maalide ülespanek

Olen praegu Lille Maja töökojas. Jane saatis lõpuks Ahtme näituse pildid. Nüüd näete teiegi, et näitus ikka toimus. :P
Praegu ma jälle rohkem ei kirjuta - nagu ei ole aega.

Avastasin just praegu vene aja poekaalu, mis oli ema poes ka. Siin töökojas on igasugu huvitavaid asju. :)

Sõna paar... Varsti lendan Valga ning õhtul koju, kus olen taas ikka arvutita... Südames loodan, et mitte enam väga kaua arvutita...

Tegelikult kõik olnud jamad on omavahel seotud. Usutavasti. Kõik viidab sellele. Ka sissetungijad... Tean nüüd, et nad otsivad Silverit taga...
Ma olen alati öelnud, et tuleb aeg, kui olnud keelamine kohtus ja lastekaitses mõjub kuidagi rängalt... Muidugi võib ka nii mõelda, et noored tahavad oma elukogemusi ise leida ja otsida. Vanem ei saagi õieti midagi teha. Saab vaid öelda õige või vale.
Nüüd olen kindlasti karmim ema. See ei vähenda mu armastust. Hoopis vastupidi. Noor inimene peab iseendaga hakkama saama. Emana saan öelda ainult enda arvamusi.

Proovin oma elu taas korda teha. Läbi põlemist oht on möödas. Mind on lihtsalt vaja paljudele veel. Tean, et ees on veel palju, mida ei ole kunagi ennem olnud...

OK, nüüd lähen Valga Kamilale külla.:)

Vaikin nüüd taas mõni aeg...

Olge paid ja mõnusad!
Päike on alati olemas, ka pilvede taga olles:=)

Olen aiagrillilt tagasi. :) Sain paartundi jälle lihtsalt olla. Vedeleda päikese käes. Sellest piltki. Blogi jamab, ei lase teisi pilte üles riputada.


Huvitav, kui palju suudab inimene kannatada? Nüüd tundub mulle küll, et kannatused ei saa iial otsa. Öeldakse, et kannatused teevad tugevamaks, kuid kas ma ei ole küllalt tugev juba? Enda meelest olen piisavalt tugev.

Kellegi meelest pole seda vist mitte.

Ikka jälle tuleb aina veel pauke uksest ja aknast.



Kuu tagasi näiteks käiti mul lihtsalt sees. Hommikul. Mina olin ilusti kodus. Olin ukse keeranud lukust lahti, et kohe pidi jõudma IA Merili. (Olin pidevalt aastaid päeval lukustamata uksega. Väike küla jne.) Äkki tulid kaks meest tuppa. Nõusid kedagi Andrest, kes pidi korteris elama. Teda otsiti kappides ja lauasahtliski. Mulle öeldi, miks valetan, et ma ei tea Andrest. Lõpuks katkes mu kannatus, hakkasin lausa karjuma: "Kes olete?" Vot see rabas mehi. Tormati uksest välja. Jõudsid öelda, et vallas saadeti.

Vallas ei teatud mitte midagi.

Käisin samal päeval Tartus politseis. Asjatu käik. Isegi avaldust sissetungi pärast ei soovitatud kirjutatud, sest mina kui ohver ei teadnud meeste nimesid ega auto numbrit. Kohalik politsei mainis sedasi umbes, et mul on ka mõistuses puue ja olen siiski nii iseseisev puuetega inimene, et saan ka nüüd ise hakkama.

Väga tore!

Aga...

Kusjuures 110 rõhutas, et minge ja kirjutage kindlasti avaldus. Mitu sõbrannat olid sel päeval asja juures. Aitasid mul rääkida. Püüdsid mind rahustada. Lõpuks olime kõik sellise politsei suhtumise pärast veel rohkem pahased... ja närvis...

Mina igatahes ei usalda EV politsei tööd ega mõistmist enam üldse. Turvatunnet nad igatahes ikka veel ei anna. Vähemasti mitte mulle.

See pole ju turvatunne andmine, kui öeldakse, et hoidke ust lukkus ja kodus võivad käia kõik seni kaua kuni ei varastada rahakotti. Ja veel, kui veel juhtub midagi, siis tuleme kohale...



Jätkan seebikat pärastpoole. Ehk lähen tähistaeva alla soove soovima :=

Täht langeski!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Jõudsingi Valgamaale öösel pool kaks. Laatresse nimelt.

Taevas oli selgemast selgem. Tähine. Esmakordselt elus nägin tähe langemist!!! Ausalt esimest korda elus täht langes minu nähes. Või panin ise tähe langemist tähele :) Särav saba oli tähel taga. Erika, kes nägi ka sellesama tähe kukkumist, ütles, et see oli küll eriline täht. Oligi eriline - ta ju jäi mulle silma!



Järelikult õnn saabub ehk mu õuele tagasi või uuesti :)

Pole paha ju see!

Vahelduseks võib paremuse minna... Muidu võib juhtuda, et enam ei näegi hullumaja, mis mu ümber on olnud.

Inimene harjub kõigega!

Halvagiga...

Aga halvaga harjuda on natuke narr! Seda ma päris palju ei soovi :P
Seega kulub marjaks ära vahelduseks hea ja õnnelik aeg!



Nüüd lähen välja vähe... Õhtul tulen taas blogima.
Minu blogi jätkub ehk seebikas kestab ei tea kui kaua

Ei olnudki blogi nägu peas :P

Erika jooksis mööda ja naeris: "Sul on rate nägu peas!"
Ehee, ei arvanud õieti!!!!
Mul on ju hetkel blogimisnägu peas!!!
Olen üle mitme kuu rahulikult juba olnud tund poolteist arvutis. Maarika pool. Oma varvastega kirjutan. Tõeline nauding! Uskuge! Alati on olnud kiire või mitte ligipääs jalgadele või muud taolist - igatahes olen kasutanud kellegi käte abi.
Eile jõudsin Tallinnast ilusti koju. Rongiga.
Arvasin, et suudan jääda nüüd koju ning hakata argimuredega taas võitlema, kuid homme lähen veel Valgamaale. Erikale ja ta emale külla. Puhkus venib pikemaks. Mul on sellest vaid hea meel. Lõõgastust on mulle vaja. Veel. Muidu ma lihtsalt ei suuda vastu panna. Ka tugevamal inimesel on võimetel piir.
Tallinnas käisin loomaias ja kohvikus :P Päriselt ka!
Sauele jõudsin ka. Öö Saue kirikus oli super rahustav. Hästi kodune. Meid oli vähe, räägisime lihtsalt elust - olust. Ikka jälle jäi ja jääb kõlama tõsi asi: inimene ei tohi mitte kunagi ükjsi jääda oma murekoormaga. Alati leidub kuskil keegi, kes mõistab poolelt sõnalt ja jagab rõõmuga enda kogemusi, mis on väga sarnased sinu omadele. Need annavad sulle jõudu ja jaksu edasi minna ja vaadata kõike uues valguses. Aitäh, Marika, et tutvusin sinuga!

Täna pean vist lõpetama, kuid homme õhtul ja öö saan olla usutavasti pikemalt nettis, siis kirjutan täpsemalt, mis mul juhtunud on. Sissetungimisest pisi Henry külaskäiguni. Ütlen, et elu on olnud seinast!

Otsustasin, et läbi ma ei põle, sest mind n kõigile vaja veel.
Elame veel!

Olen-ikka-olemas-ja-elus!!!:D

Nii-palju-on-vahepeal-juhtunud,et-kõike-ei-jõua-praegu-kirjutada.Olen-praegult-Tallinnas-puhkamas,selle-suve-esimene-puhkus.Ma-loodan-äkki-õnnestub-see-kuu-uus-arvuti-hankida,siis-alles-loete-mis-vahepeal-on-juhtunud-ja-millega-ma-olen-kõik-hakkama-saanud.Halba-ja-head-on-olnud-väga-palju.

Kõige-tähtsam-hea-asi-on-see,et-mul-on-psühhodraama-tunnistus-täitsa-käes-see-tähendab,et-ma-võin-assistendina-töötada.Kindlasti-ma-jätkan-õppimist-ja-tahan-ikkagi-mingitmoodi-tööle-hakkata.

Õnneks-ma-olen-hästi-palju-päevitada-ka-saanud,üle-mitme-aasta-olen-pruun.Isegi-käisin-jalgupidi-meres-ujumas:D

Halbadest-asjadest-kirjutan-kunagi-hiljem.Väga-palju-headest-asjadest-kirjutan-ikka-kunagi-hiljem-palju-täpsemalt-ja-palju-rohkemalt.

Ma-tänan-teid-kõiki-mu-KALLID-sõbrad,kes-te-olete-selle-aja-jooksul-mind-tagaajanud-ja-minuga-olnud,kui-ma-ei-ole-bloginud.See-on-mulle-hästi-palju-tuge-andnud.