Olen täna üle mitme nädala päris üksinda kodus. Ka öösel. Tuba on nii vaikne. Teler mängib tasa. Ei viitsi vaadata. Lihtsalt mingi heli taustaks.
Naudin olemist.
Olen tegelikult ausalt öeldes põrgulikult väsinud. Te ei kujuta ette, kui palju mõtlemist, möllu ja probleeme on olnud viimaste nädalate jooksul! Uskumatult palju... Mul ei ole aega olnud ka korralikult blogida...
Mõni tund tagasi suhtlesin msn-s sõbrannaga, kes küsis ootamatult:
"Kas sulle meeldib roosa värv hullumeelselt endiselt?"
"Ikka ja alati!" vastasin.
"Siis on sinuga kõik veel hästi!" naeris sõbranna. "Hea, kui on midagi, mis püsib..."
Plahvatasin naerma.
Küllap ongi enam - vähem kõik hästi, kui mulle meeldib hullumeelselt endiselt roosa värv!!! See tõi mind maa peale tagasi.
Täna ma isegi tegin maalimistöid.
Ja veel - kõige parem uudis! Saan juba umbes nädal aega ise wc ja dšusiruumis käia. Ratastooliga. Kuigi remont veel päris valmis pole, kuid saan juba käia küll. JESSSS! Ei läinudki palju aega selle unistuse täitumiseks - ainult ca 25 aastat!!! :D:D:D
Muidugi iseenda üleni pesemisega ma üksi hakkama ei saa iial, kuid hädadega tulen nüüd paremini toime. Tulin ennegi, aga nüüd tulen lihtsalt paremini. :)
Loodan, et ehk lähiajal õnnestub piltegi teha luks wc ja dšusiruumist.
Ahjaa, wc-s ja dšusiruumis ei ole roosat värvi :P
2 kommentaari:
Arvan ka, et kui Tiiatibule enam roosa värv ei meeldi, siis on põhjust murelikuks muutuda:)
Ja palju õnne iseseisvumise puhul:)
:D
Postita kommentaar