Raisatud päev on täna.

Ma ei tundnud raasugi õnnetunnet elamisest...

Peaproov aprillinaljaks

Vot, hommikul juhtus see, mida polnud veel juhtunud... Lihtsalt libitsesin voodist põrandale. Hakkasin ratastooli paremini panema - tavaline asi, mis käib mul igal hommikul juba automaatselt. Tasakaal kadus, vajusin sujuvalt diivanile, kuid suht lollakasse asendisesse ning pikkamisi libitsesin põrandale...
Haiget ei saanud raasugi.
Kuid
uks oli lukkus.
Kadi pidi tulema (ja tuligi), kuid kuidas ta sisse lasta...
Helistasin... Lauakaga, sest hetkel mul mobiili polnud. Vajutasin ninaga telefoninuppe. Kusjuures esikus oli mul hästi mugav põlvitada, tõsiselt. Ainult numbreid polnud peas...
Suhtlesime Kadiga läbi ukse. Saime Erika kätte, tal on igaks juhuks mu võtmed. Erika omakorda sai Maarika auto...
Kadi jooksis ka Pireti poole. Ehk saab võtme kiiremini.
Mina seni proovisin pikali olles esikus luku lahti keerada, Napilt jäi tulemusest puudu. Kõige selle juures panin tähele, et mul on ilus säärejooks :D ning olin maru vihane, et ei saa kasutada kaht jalga luku keeramiseks nagu tavaliselt... Proovisin igasuguseid nippe siiski...
Siis saime võtme Piretilt.
Ja kui püsti sain ja kõik oli ok Kadi abiga, saabus ka päästeoperatsioonile Erika.
Silver oleks ka kohe jooksnud, kuid buss või hääl oleks aega võtnud...

Kahju, et ei ole 1. aprill - oleks olnud hea aprillinali!

Sain kogemuse, et kõikidel isiklikel abistajatel peaks olema igaks elujuhtumiks mu toavõti. Mitte et kavatsen hakata lendama koguaeg!

STOP - tee või ära tee, ole või ära ole...

Teen või ei tee ikkagi olen... mööda tegija.
Huvitav, kas füüsilised puuded mõjuvad tõepoolest nõnda, et peatakse vajalikuks ikka ja jälle õpetada ja nii edasi? Igaüks isemoodi. Täpselt nii nagu tema ise teeks või ei teeks...

Aga MINA?

Ole hea - on mõnikord halb iseendale. Ole kas või karmima häälega, siis tundub, et polegi enam omaenda lahkuse ja headuse moodi.

Ja MINA?

Ma ei ole paljudest asjadest rääkinud, kuid selle virr - varri sisse kaon mina ise varsti. Mõtlen siin juba nädal edasi - tagasi, mis teha, et seda ei juhtuks...

STOP
pean iseendale ütlema.

Ütlengi.
Küllap võidan rohkem selle ütlemisega .

Alati ei saa lõpp hea olla. Ka enda pahameele väljaütlemine on mõnikord siiram headus, kui teesklev hea...

---

Kuidagi kurb on olla hetkel... Seletamatult kurb... Miski kadunu, miski puudub, miskit tuleb otsida...

Jalad on väsinud. Päev koristasin... Kuigi eile õhtul aidati osa läbu ilusti koristada ära. Pidudega on juba kord nii, et koristamine lõpuks hullem töö, kui ettevalmistamine...

Hommikul oli kellaajaga väike segadus. :) Kes ütles, et kell tuleb tagasi keerada, kes ütles, et ette... Lõpuks loobusin mõistmast, mis õige ja saingi õige kellaaja :D TV-t ega raadiot ei kuulanud meist keegi...

Seda, millest hetkel mõtlen, ma ei blogi...

Õudusunenäost õnneni

Püüdes lahendada probleemi pidin nägema (justnimelt nägema, mitte muud) üht suudlust, mis oli nii võlts ja moepärast tehtud. Seda minu meelest. Elu sees ei ole ennem sellist arutelu ebasiira suudlemisega näinud! Minust sõideti lihtsalt üle, selle asemel, et rääkida asjalikult paar sõnagi. Oleks veel kõik see probleem isiklik mul, et jälle mina tahan või nõuan, kuid seda see probleem ka ei ole. Mul oleks maru kerge öelda, et mulle piisab sellest ja punkt.
Kuid ma ei saa niimoodi.
Minust käis klõps läbi.
Me ütleme, et noorus on hukkas, kuid tegelikult tundub mullle, et keskeas inimesed osad vähemasti on sama hukkas, kui osa noori... Öelge, kust noor inimene peab elutõdesid ja hoolimist õppima ja kogema, kui vanemad ei ole eeskujud ja nii edasi...

Aga täna saab üks noor inimene, nimega Silver 18 :) Loodan südamest, et tema väärtuste nael on kõrgel seinas, kuigi ta veel kombib oma elutõe väärtuste hinnanguid. Vahel eksib ka neid otsides. Eksimine on ka vahel vajalik, et sattuda ikka jätkuvalt õigele teele...
Alles ta sündis.
Mina mõtlesin, kes temast saab... Seda mõtlen ma tänagi, kuid pisut vähem, kui 18 aastat tagasi...

Täna päeval näen veel Merlitki, kes tuleb venna sünnale. Mis tunne mul päeval olla võib, ma veel ei oska ette kujutada... :) Merli pole siin olnud midagi üle 12 aasta... Mina pole teda näinud üle nelja aasta... Suhelnud oleme küll... Ja nüüd saab lõpuks tuba mu enda laste naeru loodetavasti täis. :)
See võib äge ja siiras õnne tunne olla!!!

Aeg panebki kõik hea paika.
Õudusunenäost õnneni on üks samm, mis vahetevahel on aastate pikkune samm. Selle ajaga ei tohi vaid kaotada armastust ega lootust ja uskugi, et üks päev on jälle kõik paha möödas... Ei tohi kibestumisi endasse lasta... Jääda iseendaks - siiraks ja säravaks...

See on pagana raske.
Ka praegugi, kui ausalt öeldes argimuresid on rohkem tuhat üks, on raske tunnistada endale, et olen kõigele vaatamata õnnelik...
Aga ma olen.

Ja aeg teeb praegugi oma tööd ja mured ükshaaval lahenevad nüüdki oma soodu...

Koolitusev reklaam

* Kuidas määratleda projekti eesmärke?* Millised on eelarve koostamise nüansid? * Kuidas täita projektide taotlusvorme?* Millised on praktikute soovitused projektitaotluse vormistamise kohta?* Kuidas rahastaja projekti hindab?
Kutsume Teid projektikoolitustele, mille sihtgrupp on avalikus, äri- ja mittetulundussektoris tegutsejad. Koolitused on praktilise ülesehitusega ja toimuvad järgmistel kuupäevadel.

* VENEKEELNE 15.-16. aprill Tallinnas korraldatuna koostöös Lastekaitse Liiduga. Lektorid on pikaajalise kogemusega koolitajad Jana Kukk ja Oleg Vares.

Lisainfo: http://blog.projektid.ee/venekeelne_projektikoolitus_15-16_aprillil/

* 12. ja 26. aprillil Väätsal, Järvamaal. Lektor Uku Visnapuu - enam kui kümneaastase projektitöö kogemusega asjatundja. Tema projektid on võitnud avalikke hankeid, samuti on ta aidanud väikesi projektigruppe ideest tulemusteni jõuda. Lisainfo ja videoklipp, kust saate ülevaate koolitajast:http://blog.projektid.ee/projektikoolitus-jarvamaal-12-ja-26-aprillil/

* 20.-21. aprill Tallinnas korraldatuna koostöös Lastekaitse Liiduga.

Lektor Kairi Birk on vedanud projekte Eesti Mittetulundus- ja Sihtasutuste Liidus, Eesti Noorteühenduste Liidus, aga ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Lisainfo: http://blog.projektid.ee/2010/03/17/projektikoolitus-tallinnas-20-21-aprill-2010/

NB! Viimased kohad on veel vabad Tartus toimuval koolitusel, mis toimub 24.-25. märts.

Lisainfo:http://blog.projektid.ee/2010/02/02/projektikoolitus-tartus/

Eestikeelsete koolituste hind on 1600 + km, venekeelse hind on 1800 + km. Hind sisaldab koolitust, kohvipause, koolitusmaterjale. Osalejatele väljastatakse tunnistus. NB! Boonusena aitab Projektiekspert OÜ kliendihaldur leida kursuslaste projektidele võimalikud rahastajad. Registreerimine toimub ankeedi kaudu www.projektid.ee/reg. Projektiekspert OÜ on kaheksandat aastat tegutsev Eesti kapitalil põhinev firma, mille põhiteenus on projektide koostamine toetuste taotlemiseks fondidelt.

Viimati said meie meeskonna koostatud projektidest toetust järgmised taotlused:

* Tantsukool Laguun MTÜ projekt "EM ja MM Tallinn 2011" – rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamine (EAS)* DeenaK Salong OÜ projekt "Investeeringud tootmisvahenditesse ja turundusse" - alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus (EAS)* Palmse Metall OÜ ekspordiplaan - eksporditurunduse toetus (EAS)

Ilusat kevadet ja kohtumiseni koolitusel!

Siin ma nüüd olen!

Teen momendil suurkoristust. Tolmu ja kõike muud on elamises nii palju, et täna jõudsin vaid tagatoa enam - vähem korda. Arvutilaud "röövis" puhtaks saamiseks poolteist tundi - uskumatu!!! Päev otsa ka pesu pesemist :D
Homme samas vaimus ja lõpu ei näegi...
WC ja dšusiruumi remont ei ole veel päris valmis. Uks on näiteks veel saada ja ette panna... Üleüldse ma loodan ning tean kindlalt, et remont jätkub köögis ja tubadeski. Plaanin sellel aastal teha maximaalselt kõik uuesti korda: põrandad, seinad jne... Tagatoaakengi tuleb korda teha lõppude lõpuks.

Aga jah, hea on momendil olla suht puhtas elamises :) Hubane. :) Elamine on veidi teistpidigi jälle.
Olen üksinda kodus. Puhkan. Olen olnud tõesti viimased nädalad ja päevad väga väsinud. Mitmed on muretsenud, et kevadväsimus... Usun, et ei ole kevadväsimus. Olen lihtsalt olnud kõikidele olemas, iseendale aga mitte. Segadust ja jamasid on olnud nii palju, et kadusin ise ära.

2010 esimesel kevadõhtul

ILUSAT JA ASJALIKKU KEVADET!

Olen psühhodraamast taas elusalt tagasi. Olid väga asjalikud päevad. Eilse päeva hilisõhtuks olin küll nii väsinud, et ei jaksanud šokolaaditükigi enam süüa...

Roosa värv meeldib endiselt!!!

Olen täna üle mitme nädala päris üksinda kodus. Ka öösel. Tuba on nii vaikne. Teler mängib tasa. Ei viitsi vaadata. Lihtsalt mingi heli taustaks.
Naudin olemist.
Olen tegelikult ausalt öeldes põrgulikult väsinud. Te ei kujuta ette, kui palju mõtlemist, möllu ja probleeme on olnud viimaste nädalate jooksul! Uskumatult palju... Mul ei ole aega olnud ka korralikult blogida...

Mõni tund tagasi suhtlesin msn-s sõbrannaga, kes küsis ootamatult:
"Kas sulle meeldib roosa värv hullumeelselt endiselt?"
"Ikka ja alati!" vastasin.
"Siis on sinuga kõik veel hästi!" naeris sõbranna. "Hea, kui on midagi, mis püsib..."
Plahvatasin naerma.
Küllap ongi enam - vähem kõik hästi, kui mulle meeldib hullumeelselt endiselt roosa värv!!! See tõi mind maa peale tagasi.

Täna ma isegi tegin maalimistöid.

Ja veel - kõige parem uudis! Saan juba umbes nädal aega ise wc ja dšusiruumis käia. Ratastooliga. Kuigi remont veel päris valmis pole, kuid saan juba käia küll. JESSSS! Ei läinudki palju aega selle unistuse täitumiseks - ainult ca 25 aastat!!! :D:D:D
Muidugi iseenda üleni pesemisega ma üksi hakkama ei saa iial, kuid hädadega tulen nüüd paremini toime. Tulin ennegi, aga nüüd tulen lihtsalt paremini. :)
Loodan, et ehk lähiajal õnnestub piltegi teha luks wc ja dšusiruumist.

Ahjaa, wc-s ja dšusiruumis ei ole roosat värvi :P

...

On olnud HULLUD päevad. On olnud head ja halba.
Erikaga kinnitasime turvavööd ning kihutasime nädalavahetusel Valgamaal ringi. Ma tahtsin lihtsalt lõõgastust. Kohtusin Valgas Kamilaga üle mitme aasta. Jällenägemisrõõm oli suur.
Leidsin uue armastuse :D Kas ta ei ole ARMAS :D Lõpuks kinkis Kiku mu armastuse mulle :D
Kiku sünna tähistamine.
Laatre kiriku tagaruumis.
Laatre kirikus. Erika ema näitas kirikut. Väljast poolt tundub kirik mahajäetud... Aga kirikuelu vist toimib suurepäraselt...
Selja taga mahajäetud maja on minu... Mul on varsti suuuurt maja vaja, kuhu teha noortekeskus. Karm noortekeskus :P Mul on lihtsalt külgetõmbejõud kummalistele noortele, kellel pole olnud ühte koma teist...
Ma pole paljusid asju bloginud, mis juhtunud on... Tõsiselt, mul on noortekeskuse juhataja tunne. Aga jah, mitte kõik EI lähe nii nagu hetkel on. Võin olla küll lahke ja leebe, kuid igal asjal on piirgi. Aga ma avastan ikka enam, et mulle sobib noortetöö. Asja juures on see hea. Mina ise pole vale teel!
Meelehärmi teevad vanemad, kes lastest ei hooli... Kuid see on teise blogimise teema.
Erika ema ja väikese õega

"Šokeerime" enda leidmisega

Tänane päev möödus OÜ-le mõtlemise tähe all. Jaa, just nimelt OÜ-le. See plaan on meil tegelikult ammu-ammu. Juba õige mitu aastat. Ehk - me loodame, et sellel aastal on tekkimas üks uus OÜ, meie päris oma. Tiia ja Maarja oma.

Vaatasime Äriregistrist järgi - seda nime, mis meil meeles mõlgub, pole veel keegi ära võtnud. No seda parem:) Ja me ei ütle ka, muidu jääme veel ilma:P Küll te teada saate, kui õige aeg käes.

Olgu see siis esimene reklaam meie poolt. Kutsuge meid koolitama. Ja loodetavasti hakkame ka natuke nõustama ning muuga möllama.

Kui me midagi teha ei saa, siis millegi hulluga saame ikka hakkama. Meil on erivajadus pea ees läbi halli kivi minna - ei tea, kuidas seda teatud raamatukesse kirja peaks panema:P

Reklaam Projektiekspert OÜ-lt

http://blog.projektid.ee/2010/02/02/projektikoolitus-tartus/

Kuidas olla Eesti Vabariigis VÄÄRIKAS puudega inimene ?

Hakkasin täna taaskord endale puudeastet välja ajama. Kolm aastat on täis saanud. Kuna ma polnud mitu aastat perearstile nägu näidanud, tegin seda täna. Ja minu õnneks oli üks patsient võtnud pensioniametist vale raamatu, mis selle eest sobis minule. Nii et mul vedas - pensioniametisse raamatukese järele jooksmine jäi ära.

Täitsime perearstiga koos raamatu ära (kuigi oleksin võinud seda vabalt ise ka teha). Kolm asja võtsid mul selle juures suu lahti. Nt küsimus: kui kaua ma päeva jooksul internetis olen ? Või: mitu korda ma päeva jooksul telefoniga helistan ? Ja eneseväärikuse teemal: tuli välja, et projektijuhtimine EI OLEGI TÖÖ ! Mis ta siis on, lubage küsida - meelelahutus aja surnuks löömiseks ??? OK, mul ei ole kindlat lepingulist töökohta ega tööstaaži, aga - milleks siis kogu see ilus jutt puuetega inimeste tööhõivest, kui pärast hakkame valima, et mis ikka on "päris" töö, ja mis ei ole ? Võibolla ei ole siis vabakutselise töö ka "päris" ?

Ja veel - tuleb välja, et ma ikka ei saa ise süüa, söögitegemisest rääkimata. Et jalaga ei ole OK... Perearst naeratas, et kirjutame ikka, et sa ei saa ise hakkama, siis saad rohkem raha... Kas SEE on eesmärk või...

Tants aurukatla ümber... Või peaga vastu seina jooksmine ? Igatahes, minul on PIINLIK olla EV-s puudega inimene, kui kogu küsimus on ainult rahas, kusjuures olgem ausad - jutt ei käi pehmelt öeldes just astronoomilistest summadest...

Meil on puuetega inimeste kohta käivad standardid väga hästi paigas, aga sealjuures unustame paraku, et IGA inimene on eriline. St et iga indiviid vajab erinevat lähenemist. Ma ei saa ju öelda, et olen näljas, kui võtan ise suuga taldrikult vorsti. Kus krt on kirjas, et käteta inimene ei või suuga süüa ? (NB ! Me sööme ju kõik SUUGA, või kuis:P)

...

HEAD naistepäeva õhtupoolikut!

Veel eelmise suve pilte...

Sandra leidis oma moblas suvepilte :) Üks päev sai jalutada Sandra ja Lauraga lõunaajal Tartu botaanikaaias :)
Ega paljud teist ei aimagi, et minagi võin vahetevahel redelil ronida - sõna otseses mõttes :P Ikka juhtub mõnikord, et üllatan... Seekord üllatasin Märdi ja Sandra fotoka taga. Wilma püüdis mulle liiva pähe loopida :D Tore päev oli enne Tantsupidu Jõgeval.

Lõpuks kultuurne inimene

Lõpuks jõudsin kinno. Täna. Üle 15 aasta.

Kujutage ette!

Paar pildi Jäneda koolitusest

KIRJU LIBLIKAS

Mina nägin eile, 2. märtsil esimest liblikat sellel aastal :) Remondimees leidis ta trepikojast ning tõi tuppa sooja. Liblikal on miski tiivapuue. Ei saa tõusta lendu ülespoole. Allapoole aga küll...
Kirju liblikas on tänagi kapi otsas. Lilledes. Las ta olla, kuni...'
Loodame reondimeestega (eile oli neid kaks, sest seinu oli parem teha kahekesi), et tuleb KIRJU SUVI JA HEA SUVI.

Meist keegi polnud esimest liblikat nii vara näinud.

2 pildi Ruuda juubelilt :)

Minule kolm väga olulist inimest, kellelt on tohutult õppida koolitaja ametiks ja teel.
Siin olengi psühhodraama õpetaja Ruudaga.


Eiko ja Kaupo vahel. Eiko minu psühhodraama grupi juhendaja, koolitaja. Kaupo enne pildistamist rääkis Eikole minu kohta tõsiselt ülisõnu. Mul tekkis piinlik moment, et vaju või maa alla... :) Siiski oli hea kuulda Kaupolt, et olen Eikole andekas õpilane ja tõusev täht koolitajate maastikul...
Öö otsa pärast Ruuda pidu mõtlesin, kas Kaupo ei liialdanud... Kuidagi kummaline on kuulda ülistavaid sõnu enda kohta...

Erika oli pildistaja :)