Olen olnud üksinda. Pühapäeva otsa. Nii naljakas on. Viimasel ajal on mu ümber olnud igasugune möll.
Üksindus kõle.
Kuigi üksinda olemine on päris mõnus.
Hommikul magasin päris rahulikult ja kaua. Eile õhtul tundsin kohutavalt väsimust. Sellist väsimust tunnen harva. Aga poolteist kuud on olnud ÄGEDAD.
Siiski mu seesmine möll ja jama ei kao üksinduseski...
Täna aga ei suuda ka neile rasketele jamadele mõtelda, olen küll üksi ja... On vaid üks OOTUS, mida tahaks kohe teada kes ja kuidas... ;) Annaks Taevaisa, et kõik sujuks hästi ootusega... Võib juhtuda, et ootuspinge kasvab veel homsega...
Elu on kõigele vaatamata LAHE!
2 kommentaari:
No küll jõuad ära oodata, ega Sind teadmatuses ei peeta :)
Igal juhul hoian pöialt, et kõik hästi läheks!
Sul on õigus ja loodame, et kõik läheb hästi...
Postita kommentaar