Aasta viimased päevad, tunnid, minutid...

Soovin kõikidele sõpradele, blogilugejatele ja muidu toredatele inimestele hästi head aastavahetust!!!

Mul on tunne, et sel aastal ei tule enam ühtki vaba hetke blogimiseks. Momendil olen veel üksinda. Õhtul tuleb rahvas.

See aasta lõpp on mul kogunisti isiklik abistaja :) Luise tuleb täna juba tööle Tallinnast. Tegelikult tööle tuleku kokkulepe on olnud mitu kuud jõus. Iga aasta on vana - aasta viimased päevad väga kahtlased olnud just isikliku abistaja suhtes - kõikidel ju omad plaanid ning keegi ei taha tööl olla. Ja iat on veel palju lapsepapudes, siis ei ole hea mul kedagi vägisi sundida tööl olla... Sel aastal lihtsalt veab mul pühadega :D Mäletate, jaaniöögi päästis minul Luise välja :D Hea tüdruk ju Luise!!!

Homme koristan suurelt. Käin linnaski. Õhtul tahavad noored kelgutama minna. Usutavasti 31. detsembri ja 1. jaanuari keskööl oleme kõik õues. Eks näis, mis lõpuks saab...

On olnud päris hea ja edukas aasta. Kuidagi rahulikum, kui eelmine aasta. Horoskoop lubab 2010 aastat mulle veelgi paremat. Kas uskuda - ei tea. Luban, aasta pärast kirjutan, kas oli parem või mitte kui 2009 aasta...

Jah, on muresid ja ootusi, mis ei lahenenud ega täitunud sel aastal. Aga aega on - uus aasta pikk ees.

Palju ootamatuid üllatusi ja toimetusi oli sel aastal. See on uskumatu mulle veel. Aasta alguses ei osanud mõeldagi, et aasta lõpus on mu elu pea peal väga heas mõttes.

Kui olengi kellegile midagi halba teinud või öelnud, siis mitte meelega ... Ehk saan patudki andeks :)

Kohtume 2010 aastal siinsamas! :)

Jõuluimedemaal ka pisikesi muresid

Sandra saatis pildid, mis tehtud 18. detsembril. Jõuluka alguses. See "õnnetu" jõuluka öö alguses, mis oli tõepoolest minul üle aastate siiras rõõm. Pildil oma Margoti ja Sandraga.

See on minu jõulumaa suurel aknal.

Jah, lõpuks ometi on mul tunne, et unistused hakkavadki tasapisi täituma... Nad on tegelikult koguaeg ükshaaval täitunud... Praegu nad lihtsalt täituvad silm nähtavalt. :D

Kuigi mõnigi on kadekopsik vist :P:) , et mul lähebki nii nagu olen soovinud. Üheltpoolt olen rahul, et pisikesed mured on olemas. Sest mured peavad olema, siis ei lähe miski hea üle liia paljuks ning mina ei lähe upsakaks :);) . Mõnd polegi olemas, nad lihtsalt kellegi ettekujutus, nii saavad enda meelest haiget teha. Lihtsalt tean, et olen asjad ära teinud ning minu süda on seega rahul. Mis sest, et mõnd tegu ei olda nähtud. Kõiki toimetusi tegemisel ei saagi kohe ju igakord näha.
Ma ei kisa ju alati, mida teen. Seda teada andmist ei ole ju vajagi. Näiteks koristamisel... Koristan vaikselt trepikojagi isikliku abistajatega, ilma kärata - ja hämmastav on kuulda, et ei olegi koristanud . Kuidagi valus on nii hingel. Oojaa, tean, et seda ei tohiks avalikult blogida, mine tea, mis nüüd tuleb jälle mulle kaela... aga tõsiselt, olen isiklike abistajate Reeda ja Ardiga koristanud trepikoda täpselt nii nagu ettekirjutused on. Mitu aastat tagasi oli sama jama... kuigi siis oli põhjus muu...

OK, ANNAME ANDEKS !!!

Ja ilm on lumine. See ei ole ometigi minu süü, et saapad ja mu omad ratastoolikummidki on õuest tulles lumised. Tuletan meelde, et minu omad aluspüksidki on tuppa tulles märjad - kellele ma seda ette heitan ? Iseendale vaid jah... Et Tiia istugu toas seni kuni keva tuleb :D Ohjah, kevadel on aga jälle omad vead...

Mind teeb hoopis murelikuks, kas naabrid tõsise häda korral appi tulla näevad, kui on vaja. Ma ei mõtle vaid iseend ja enda häda, vaid üleüldse laiemalt.

Aga naabrid naabriteks,

kuid

kui lähedased inimesed... Meele teeb mõrutaks, kui tahetakse headus sõna otseses mõttes tappa kurjusega.

Olen siiski veendunud, et headus ja armastus, rahulik meel võidab pikamisi kõik paha. Usun sedagi, et kuri inimene ei teagi päriselt, miks ta on kurjus täis...

Ja veel usun, et kõige halvimat uskujad vajavad samuti üks hetk headusesse usku ning siis...

ANNAME NEILEGI ANDEKS, et neil paha uskuda on kergem, kui head.

Ühesõnaga, teen, mida teen või ei tee - ikkagi olen häiriv element. Nii või teisiti.

Järelikult ELAN!!! On ju see nii?!

Ma ei tea , kuidas elada nii, et olla igaühe meele järgi... Kas peangi olema kõikidele meelejärgi... Ega ei peagi vist...

Olen see Tiia ikka, kes olen :)

Jõulu pisikesed soovid aga läksid ootamatult sajaga täide :) :

- olid valged jõulud :)

- oli kallis inimene minu kõrval. Silver sõpradega. Käisime öösel, õigemini hilisõhtul õueski. Rallisime lumes. Möllasime lumes. Ma ei mäleta, et jõuluööl oleksin kunagi õues käinud. Ausalt. Kui see rõõm ka jääks ette kellegile, siis ma ei tea...

Mõtetes soovisin veel mitmetele kallitele inimestele head :)

- tõi kaasa uueks aastaks tõesti ühe koolituse "Unistuste lendlemise" kutse Ragnarilt. Noortele. Veebruaris. Seega veebruaris on mul kahel nädalavahetusel koolitaja roll. Juhheeii!!! See teadmine annab lootust, et uusaasta tuleb hoogne põnev koolitusaastagi. :)

Jõuluõhtutervitus :)

HÄSTI HEAD JÕULULAUPÄEVAÕHTUT!

Muidex, olen hetkel üksinda. Jõuluplaat mängib võimalikult kõvasti. Mind praegu üldse ei häiriks, kui keegi tuleks ütlema, et ... On jõuluõhtu. Olen tõeliselt... Ma ei leia õigeid sõnu, kes/mis olen. Rahulik, õnnelik, asjalik, rõõmus, kõike uskuja, lootja... Minus on siiras lõputu armastus... Ühesõnaga, tunnen end väga hästi.

Kindlasti saaksin veel paremini end tunda, kuid täna ja praegu on jõuluime sündinud täpselt nii nagu on sündinud. Kui hakata sellele mõtlema, mida täna veel ei ole, siis arvatavasti ei saagi õnne ega rahu tunda.

Soovin kõikidele mõelda sellele, mis on hästi ja looda, et seegi, mis pole täna veel hästi, on kunagi ikka hästi - teisiti ju pole võimalikki :)

Eile sain käia elus esimest korda jõuluajal surnuaias. Olen aastaid jõuluajal niisamagi jalutada surnuaias soovinud... Süütasime küünla papa haual... Ilus oli. Kuigi koju jõudes olid mul püksid läbi märjad - lumi oli isegi ratastooli istmelgi, sulas. Mul oli kohutavalt mõnus olla. Külm ei olnudki.

On erilised imelised jõulud :)

Minu meetripikkune jõulupuu

Täna käis Erika külas. Jõuluaeg on armsaid üllatusi täis! Keegi ei suuda mind unustada... :)

Siin on minu uhke meetripikkune jõulupuuke :) Sandra ja Margotiga tegime reedel ka pilte kuuse all, kuid need pildid pole veel minuni jõudnud. Tänased pildid Erikalt, kes ise ei soovinud pildile jääda...
Jõulupuu tõi Reeda päkapikk. Mul on tervelt neli jõulupuukest toas - see aasta olen sellepoolest rikkas ;) : 1 - söögilaual, 2 - külmikul, 3 - peeglilaual ja 4 - see kõige suurem põrandal .

Kes paneb tähele, siis mu toas toimus üks päev väike mööbeldus. Viki kolis teise nurka. Nüüd on toas lausa tantsuruum :)






Õhtuti on hetkel mu kallikene hõivatud. Sellepärast blogin praegu harvemini kui tavaliselt. Blogida aga oleks palju ning uskumatult head, kuid las see jääb esialgu enamusele ära arvamiseks, mis mul tegelikult kodus toimub. :) Ütlen vaid, et kodu hingab ja elab kahesajaga :)

Ma ise ei ole suutnud veel hakata uskuma, et ei näegi und - et ümberringi toimub päriselt!

Jõuludeimede hall vari... ehk ära unusta Tiia, sina ei tohi rõõmu näidata

On olnud tõelised jõuluimed. Olen peaaegu õnnelik. Eile oli üle mitme aja, tõsimeeli üle aastate hästi mõnus jõulukas. Kuigi mitte päris niisugune nagu plaanisisime tüdrukutega juba paar kuud tagasi, kuid teisalt oli palju ägedamgi. Või selline nagu olen soovinud kaua - kaua - kaua...

Ja just nüüd toodi mind maa peale tagasi. Mina nagu ei võiks terve elu heas tujus midagi head lõpetada. Või on see, et olen elanud hiirvaikselt ja kui tuleb ükskord veidi kõvem hääl, rõõmust, siis olen kohe kuulda... Mul on tõsiselt kurb meel, et häda korral pole keegi midagi kuulnud ega midagi öelnud... Kuid kui käin öösiti väljas ja luban natuke head energiat endast välja sõpradega, kuulevad kõik...
Ma ei õigusta end.
Aga nutma ajab see küll.
Oleks veel iseend päriselt unustanud. Kuid seda me pidu - panijad ei teinud ju. Ausalt.
Mul on praegu hetkel päris vastik ja nukker tunne.
Edaspidi, kui soovin pidu panna, lähen ikka küla peale nagu aastaid olen teinud... Sest mul ei ole olnud tunnet, et kodus on pidutuju. Midagi on olnud alati puudu. Võib - olla rõõmusära...
Eile oli see rõõmusära olemas.
Arvasin, et lihtsalt olen taas lõbus ja naerune. Nagu alati. Aga järsku tundsin, et see rõõm on tõeline. Sest iga päev on toonud mõne üllatuse, mis tõotab, et lõppude lõpuks saabub õnn minugi õuele.
Need jõulud tulevad tõeliste jõuluimedega. Kuigi muresid on rohkemgi kui vaja.
Veebruaris saan olla koolitaja Kaupo kõrval. Jess! Kui kaua olen koolitaja ametist unistanud!!! Nüüd teostubki :) Loodan, et esimene samm toob kaasa kümneid sammud koolitaja teel.
Jaanuaris ehk alustan remondiga taas. Mida olen ikka jälle edasi lükanud... Praegu on võimatu lükata, kuna kõik kõik vajav minev on lihtsalt kokku jooksnud. Mis teeb mulle ainult head meelt.
Ja nii edasi.

Horoskoopki lubab kaladele head aastat.
Tundeelus ei tohi unustada ma vaid üht: ma ei või olla jäägitult õnnelik. Unustades võin kaotada palju... Seda reeglit horoskoop ei maini, kuid see on saatnud mind läbi elu.

JA SAABUVADKI JÕULUD...

... mu tuppa.

Jõulupuugi olemas :)

See valge talvepäev...

... kas on lõpuks käes?

Jah, on.

Päev päikeseline ja SÄRAVVALGE tundus toas pingevabam ja nii edasi. KUIGI toas ka veidi külmem kui tavaliselt ning ega muredki kuhugile ei ole kadunud.

SEE ON TALV.
JÕULUD TULEKUL.

Veel novembri näituse avamise pilte

Täna käis üle mitme aja Sandra minu juures, tööl ning tõi novembri näituse avamise pildid, mida võite näha mu kodukal . Need pildistasid Sandra ja Sigrid.

Ilus meenutus ligi kuu hiljem. :)

Jõuluimede imed :)

HEAD 3 ADVENDIÕHTUPOOLIKUT!

Mu kodu särab ja on veel hubasem, kui on olnud iial varem :);) Soovin vaid, et see kõik ei ole vaid jõuluime või ilus unenägu. Soovin, et jääb eluajaks sellise ja palju rohkema säraga ja headusega jne jne jne :)

On vaja looda ja uskuda ALATI, et armastus ja headus võidab ;)

Jõulukaartide hooaeg... Küsimus ennekõike iseendale...

Võtsin plaani sellel aastal saada vähemasti 3 jõulukaarti vanas heas vormis - posti teel. Paberkaart ja pliiats ja ümbrik ja kirjamark ja postkast :)
Õhtul hakkasingi kirjutama. Kolm ongi juba kirjutatud!!!
Tubli mina!!!!!!!
Küllap tuleb veel noh 12 umbes - ei luba aga midagi.
Internett on rikkunud postkaartide saatmise...

Huvitav, mil saabub aeg, kui mul on isiklik abistaja käepärast, et ma ei peaks eriti loobuma enda asjadest? Täna just pakuti homseks Tallinna põnev ja usun, et kasulik asi, kuid... Et ütleks õhtul lihtsalt isiklikule abistajale, et homme on Tallinna sõit... Iseasi, kas mul endal on võimalik üleöö kuhugile sõita, aga ma ei räägi hetkel sellest.
Ja kui isiklik abistaja haigeks jääb. Kuu jooksul on mitu - mitu korda juhtunud. Isiklikud abistaja ON KA VAID INIMENE. OK, ma saan ju hakkama, asjaajamisi saab enamuses edasi lükata... Kuid mõnikord on edasi lükkamine võimatu, üritus võib olla ükskord...
Ei, ma ei virise. Mõistan kõike.
Hea on, kui praegu saan asendaja suht kiiresti, kuid alati ju ei vea ka...

"Häiritud" sõprade päev

Mulle tundmatu päev :P , kuid hästi soe oli lugeda hommiku vara Karelilt saadud ahelkirja. Ahelkirju ma enamuses ei salli, nopin vaid parimad välja ja jätan meeldegi... Kuid selles kirjas oli lihtsad soovid ja armsad pildidki. Sisu siiagi, kõigile mu "häiritud" sõpradele: '
Ära võta elu nii tõsiselt!
Tantsi
Suudle palju
Lõõgastu looduses
Lõbutse
Ja OLE ÕNNELIK!!!
Vaata et Sa lõpuni alla kerid ja loed mis on kirjutatud.
Täna on Rahvusvaheline Häiritud Inimeste Päev
Palun saada julgustav sõnum oma häiritud sõbrale … nii nagu mina seda tegin
Ma ei hooli sellest kui sa lakud aknaid,
sõidad eribussiga
või vahetevahel endale peale pissid …
Pea vastu kullake, sa oled eriline
Iga minut , mis sa veedad vihasena, pahasena või tigedana on minut mil sa pole õnnelik ja mida sa iialgi tagasi ei saa
Tänane päeva sõnum on:
Elu on lühike, eira reegleid, andesta kiiresti, suudle aeglaselt ,armasta tõeliselt, naera kontrollimatult ja ära kahetse ühtegi asja , mis pani Sind naeratama …
Saada see kõigile , kellest hoolid ja keda ei taha kaotadaIsegi mulle.


Niisiis, minugi päev - olen ju kolme aastaselt "häiriv"... Jess, lõpuks leidsin päeva, mis sobib mullegi :P:P:P

Märkmik, nimed, arvud...

Avastasin just, et mu kodukat on vaadatud pisut üle 150000 korra... Hirmus ja ilus arv! Huvitav oleks teada, kui mitu sada inimest on selle arvu taga... Seda ei saa aga kunagi teada! Igavene salapärane arv :):D

Aasta hakkab lõppema. Nagu iga detsember olen kirjutanud kõik vajalikku vanast märkmik - kalendrist uute märkmik - kalendrisse, tegin seda tänagi otsa. St vanas kalendris lugesin taas jälle hetki, mis olid juba unustatud... ja kui palju uusi tuttavaid/sõpru ja nende numbreid on kaasa toonud see aasta! Ja saan öelda, et paljud unistused on täitunud, mis olen selle aasta alguses märkmiku kirjutanud... On viis - seitse suuuurt unistust, mis sel aastal veel kindlasti ei täitu, kuid ehk loodetavasti üks - kaks suuuurt unistust täitub aastal 2010 :)
Mulle meeldib jätkuvalt pabermärkmik. Iga hommik näen. Iga õhtulgi näen. Märkmik on arvutilaual (põrandal küll!!!) koguaeg lahti...

Ja siiski tundub, et olen see aasta väga vähe teinud ja toimetanud !

Tänane 2 advendi pühapäev...

... oli ootamatusi täis :) Häid ootamatusi.

Loodetavasti on mind taas mõnda aega näha uue isikliku abistajaga. Sedappuhku on mu isiklik abistaja üle pika aja meesterahvas. Miks ka mitte võtta tööle üks isiklik mees - abistaja. Eriti, kui ootus ja lootus lumele :) Mina küll ootan päris talve! Ja mul on ju häid kogemusi mees - abistajategi. Ja on kihvt, kui leidub nüüdki mehi, kes tahavad abistajad olla! Kindlasti valin tegemisi ja toiminguid, mida mees - abistajaga teen, kuid ausalt öeldes praegugi valin, mida ühe või teise ia-ga teen. Olen täiesti Kallega Soomest nõus, et igal ia-l on oma lemmiktegevus, mida ta teeb parima meelega. Mina kui tööandja ja klient peab ia tugevused/nõrgad küljed ära tabama :) Siis toimib IAT suurepäraselt mõlemale poolele.
Niisiis, tänase esimese tööaja järgi otsustades on Ardi väljavaated olla isiklik abistaja väga head. Paljus sõltub nüüd temast, kas ja kuidas... Uue kogemuse saab temagi igal juhul.

Midagi elust enesest

Olen Tartu peal sünnal. Juba eilsest saadik. Tegelikult ei tahtnud küll seda öelda, aga elu teeb iseenesest imelisi käike, mis juhtuvad üleöö. Aga üleöökäigud peaks ju juba ammuilma tehtud olema:), sest nad on liigagi normaalsed. Onju segane jutt ? Aga ma ei ole purjus - enam, kui seda üldse olingi. See, mis juhtus, on imeliselt hea.

Eile oli küll üks väike vahejuhtum, aga arvan, et turvanaisel oli lihtsalt igav, nii et ta pidi kellegi kallal võtma. Ja see keegi oli kahjuks/õnneks minu noortekamp, st noortekamp koos minuga. Imestan selle üle, et kümne aasta jooksul ei ole ei alkoholi ega suitsu ostmisel probleeme tekkinud, kui keegi noor abistaja neid mulle kotti pistis, aga nüüd pidi see tõesti nagu kiuste juhtuma. Vahel lihtsalt on vaja kellelegi teisele suitsu osta, mitte et ma ise tõmbaks. Ja pealegi, ma tulin sünnipäevale, ja mul oli vaja kõike ja rohkem. Nali on selles, et mõned noored on liiga "minu omad". Ostutšeki pealt pidi nagu piisavalt hästi näha olema, kes mida ostis, aga turvanaine ei tundnud otsutšeki vastu mingit huvi. Käskisin abistajal lihtsalt tšeki turvaruumi lauale viia, kuigi teised noored olid mingis teises ruumis, mis EI olnud absoluutselt turvaruum. Ja siis tuli turvanaine välja ning teatas, et kinnipidamise põhjus olla hoopis teine - noored olevat tualeti üle ujutanud. Paari minutiga on see suht võimatu, kas te ei leia ? Ja siis loeti mulle moraali, kuidas ei tohi noortega käituda.

Olen tõesti 10 aastat noorte inimestega koos poes käinud. Minu isiklikud abistajad on ju enamuses noored. Ja mul ei ole tõesti seni probleeme olnud. Huvitav, mis oleks saanud, kui eile oleks Liisa (st abistaja) suitsupaki minu kotti pannud. Ja šampuse pani mulle kotti 16-aastane neiu, kes oligi kambas kõige noorem. Samas tema ei jäänud kellelegi ette... Halenaljakas, või kuis ?

Ja sünnipäevalaps oli ikka mu oma vanuseklassist - kas oleksin pidanud SEDA ka seletama ja põhjendama hakkama, miks üldse šampust (või mida iganes) ostsin ? Ja kui ostud tehtud, läksid kõik noored oma teed - mitte et ma nüüd ennast VANADE hulka liigitaks:P ! Täna tean, et nad ei läinud paha peale, mida ma niigi ei arvanud.

Aga homme on teine advent, nii et soovin kõigile rahulikku ja mõistvat meelt. Vähem absurdsust !

Väikesed soovid jõuluajaks

Jagangi oma soove nagu kukupai soovmängus:

... Et jõulud ikka valged on
... Et ma poleks üksinda küünlavalgel, vähemasti üks kallis hing ja süda võiks olla minu südame ja hinge kõrval kohe füüsiliselt, mitte mõttetes... või mitu kallid südamed ja hinged... Jõuluöö on nukram öö üksi olemiseks
... Et päkapikk tooks uueks aastaks mõne hea julgustava sõnumi

Nüüd anna teadepulga soovide jagamiseks teile: Maarja , Märt ja Mari -Leen

Mängureeglid on lihtsad: pane kirja kolm soovi ja saada teatepulk kolmele blogisõbrale edasi. Kui raatsid, võid pärast pühi teada anda, kas mõni soov ka täide läks.

On ikka nõme !

Käisin if - kindlustuses. Vaatasime lepingu üle. Kodu kindlustusega ok. Klienditeenindaja rääkis minuga, kuigi paar korda vaatas Reedale otsa. Ma lihtsalt suunasin kiiresti ta tähelepanu endale.
Aga
küsisin taas üle, kas saan teha elu - kindlustus.
Ei saa. Sellist vastust olen kuulnud eluaeg.
Ütlesin seepärast if - kindlustuse laua taga:
"On ikka nõme!"
Klienditeenindaja noogutas nukralt veel enne, kui Reet jõudis minu ütlust korrata.

Oma kodu võib puudega inimene kindlustada, kuid oma elu mitte.
Kust siin loogika on?
Ebaõiglane ju...

Igaks juhuks ma ei küsinud, kas oma lemmikloomi võin kindlustada... Õnneks või kahjuks mul polegi koera ega kassi :P

Kui keegi õnnelik on maailmas, siis olen see mina!

Ma olen väga - väga õnnelik!
Ainult momendil olen pisut kurb, et... Pole hullu - õnne ja rahulik tunne jääb alati mu südame ja sisse :) Nüüd tean, et kõik kordub taas ja palju kordi tulevikuski.
Elu läheb täpselt nii nagu peabki!
Kõik pisarad olen kasulikult nutnud. Hingevalud ja lootusetud tunded olen unustanud...
Täna käisime kogunisti Silveriga Kaagvere vanaisa (st minu papa) haual. Usun, et seal, kus papa praegu on, on rahu ja rõõmgi temalgi. Täitus üks vanaisa soov...
Kõiki teisi hetki ma ei blogi...
Kodul ka on tõeline kodu tunne!

Mured lihtsalt peavad lahenema - teisiti ei saagi enam.
Järele jääb elus ikka vaid ARMASTUS...