Vahtralehe roosid on mu laual (momendil küll külmikul) olnud umbes kuu. On ju kihvt kimp! Arvan, et peaksin seda maalima hakkama - saab vähemasti originaalne maali nimi. :P
Lasteaia lapsed meisterdasid lehtedest niisuguseid kimpe. Külla tulles tegi Piret mullegi. Kunst!!! Väga hea omapärane kunst ju!
Natu kurb on juba. Kolme päeva jooksul olen näinud ainult üht inimest - mammat. Kolmapäeval koju jõudes oli küll tunne, et tahaks pikemalt vaikust ja üksindust. Viis päeva Tallinna elu - olu väsitas mind kohutavalt ära. Ma ei taha enam päälinnas elada! Kunagi noorena tahtsin meeletult Tallinnas elada... Kahtlustan, et olen vanaks jäänud!!! Ei, käia ja olla ja möllata võin. Siis aga tulla jälle koju puhkama. Nautima vaikust. Teisipäeva enne keskööd bussiga Tartu jõudes hakkas mind kummitama Jääääre laul: "Tartu see väike puust linn..." Jäääär pole mind kunagi mind kummitanud! Lugusid tean ikka pisut...
Muide, teisipäeva õhtu oli hästi sõbralik bussijuht. Isegi vabandas, et soovis aidata - olin juba Sandral süles. Lihtsalt keeruliseks oleks läinud ühest sülest teise hüppamine :D Tartus valvas bussijuht Laura autot bussi taga seni, kuni Laura tassis mind autosse. Mul oli kotte ja lilli palju, et mõttetu oleks olnud minutiks nad minu sülle ratastooli laadida ja siis autosse... Aga autot piilus mingi kodutu... 10 sekundiks uksi lukustada oleks ka jälle aega võtnud. Nii paluski Laura autot valvata. Bussijuht ise küsis, millega saab nüüd aidata. Aitäh SEBE bussijuhile!
Nüüd olen kolm päeva uhkes üksinduses. Tunnen, et see piisav aeg omaette olemiseks. Üks - kaks päeva jaksaks veel olla. Kauem mitte. Siis hakkaksin tasapisi vist ära pöörama :P
Rahutu hing!
Kodus on hea olla. Kuid päris üksi ... ning veel pimedal ajal mitu - mitu päeva järgemööda... Mmhhmmhh :)
Tegin avastuse kalender - märkmikus: järgmisel pühapäeval on 1. advent!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar